Aivar Sõerd: Eesti Energia investeeringute rahastamist riigieelarvest pole võimalik arusaadavate argumentidega põhjendada

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

12. detsembril toimub Riigikogus järgmise aasta eelarve kolmas lugemine. Arupärijad soovivad rahandusministrilt teada, miks on vaja Eesti Energia investeeringuid rahastada riigieelarvest.

“Investeeringuteks laenu võtmiseks on praegu head ajad, sest laenuintressid on madalad. Eesti Energia emiteeritud võlakirjad on kvaliteetsed, need on ka börsil noteeritud ja on olnud sobivaks instrumendiks ka euroala keskpankade varaostuprogrammis. Eesti Energia võlakirju on näiteks kokku ostnud Soome keskpank. Kuna Eesti Ęnergial on head võimalused finantsturgudelt laenuraha saada, siis jääb ettevõtte investeeringute riigieelarvest rahastamise plaan täiesti arusaamatuks,”kommenteeris Reformierakonna saadik Aivar Sõerd arupärimise põhjust.

“Järgmise aasta riigieelarvest on kavas eraldada Eesti Energia investeeringute rahastamiseks kokku 143 miljonit eurot. Soovime teada, kuidas see summa jaguneb planeeritud kolme investeerimisprojekti vahel, ehk milline summa sellest 143 miljonist eurost eraldatakse jaotusvõrgu investeeringuteks, kui palju taastuvenergia investeeringuteks ja kui palju raha on järgmisel aastal vaja uue õlitehase ehituseks. Oleks loomulik eeldada, et see informatsioon on esitatud riigieelarve seletuskirjas, kahetsusväärselt on paraku võimalik teavet saada vaid täiendavate kirjalike arupärimiste vormis,” lisas Sõerd.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]

Link uudisele: Aivar Sõerd: Eesti Energia investeeringute rahastamist riigieelarvest pole võimalik arusaadavate argumentidega põhjendada

Jürgen Ligi: võitlus ühtse ja eestikeelse haridussüsteemi eest jätkub

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Enamus erakondi on väljendanud antud reformile toetust ning selle läbi minek on neile kätte võtmise asi,” kommenteeris Reformierakonna esimees Jürgen Ligi.

“Sisulist kriitikat eestikeelsele haridusele ülemineku kohta Riigikogus ei kõlanud. Olemuselt on ülemineku korraldamine täitevvõimu ülesanne, valitsuse juhtida on nii ressursid, ekspertiis, koolivõrk, inimesed, koostöö koolipidajate ja lapsevanematega kui õpetajakoolitus. Teadlikult ei kirjuta me eelnõuga ette tähtaegu, kuid muudatustega tuleks alustada kohe ja sellisel juhul peaks asjaga toime tulema viie aastaga,” lisas Ligi.

Lisainfo:

Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
[email protected]
5056547

Link uudisele: Jürgen Ligi: võitlus ühtse ja eestikeelse haridussüsteemi eest jätkub

Jüri Jaanson: Noorte liikumisõpetus peab saama prioriteediks

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Eile oli Riigikogu suures saalis arutelul „Spordipoliitika 2030 – 2017-2018 tegevused“.

Reformierakonna fraktsiooni saadik ja kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson tõdes Riigikogus spordipoliitika arutelul, et spordile juurde antud raha pole Eesti noori rohkem liikuma pannud.
„Nimelt püsib uuringute tulemusel kuni 19-aastaste inimeste piisava liikumisharrastuse tase juba aastaid 45-46 % peal, Eurobaromeetri järgi on see isegi 35% ja on eelmiste aastatega võrreldes langenud. Kahjuks pole spordipoliitika arengukava 2030 rakendamine seda kriisi suutnud vältida vaatamata sellele, et avalikku raha on spordile juurde tulnud üle miljoni euro ja kohalike omavalitsuste kulutused spordile on mullusega võrreldes suurenenud 6%,“ on Jaanson murelik.

„Reformierakond leiab, et riik peab selgelt sõnastama oma vastutuse ulatuse ja väljendama, milline osa spordi alustaladest peaks parema kogutulemuse huvides olema riigi kanda. Noorte liikumisõpetus ja –harrastus peab saama riigi prioriteediks. Noortesse liikumishuvi süstimine ja liikumisõpetus peab olema meie haridussüsteemi osa koostöös huviharidusega. Kooli kehalise kasvatuse tunnid tuleb integreerida spordialade treeningutega ja kehalise kasvatuse õpetajaid kaasata treeneritena spordiklubides,“ nimetas Jaanson erakonna ettepanekud olukorra parandamiseks.

„Liikumine tuleb noorte jaoks huvitavaks teha. Noorte kaasamine liikumisse peab saama osaks ministeeriumite koostöös tekkivas sünergias. Koolid vajavad toetamist ja nõustamist, liikuma tuleb saada iga õpilane ja miks mitte ka õpetaja. Samuti peab riik pühendama tähelepanu ka erivajadustega inimeste spordisüsteemi korrastamisele ja nende ligipääsule liikumisvõimalustele. Parasport on rahvusvaheliselt muutunud aina professionaalsemaks ja Eesti puudega inimestel peab olema võimalus tipptasemel kaasa lüüa,“ lisas Jaanson.

Lisainfo:
Jüri Jaanson
Reformierakonna fraktsioon
5184618
[email protected]

Link uudisele: Jüri Jaanson: Noorte liikumisõpetus peab saama prioriteediks

Reformierakond teeb ettepaneku vigasele pensionireformile pidurit tõmmata

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Reformierakonna riigikogu fraktsioon teeb ettepaneku peatada Pensionikindlustuse seaduse muutmise teine lugemine, sest reform premeerib võrreldes praeguse olukorraga vähem töötamist ja varem pensionile minekut.

“Reformierakonnal on algusest peale selge, et see eelnõu on üks südamest vigane eelnõu,” ütles fraktsiooni aseesimees Maris Lauri. Ta selgitas, et praeguse eelnõuga võidaksid need, kes lasknud endale maksta ümbrikupalka või töötamise asemel kodus olnud. “Mina küll ei ole nõus neile ühisest rahakotist juurde andma. Inimesel peab olema vastutus, kui su enda tegevuse tõttu oled sa ühel hetkel kaotusseisus – näiteks pensionisuuruses -, siis see on olnud sinu enda valik.”

“Paindlikkus pensionile minekul on hea – see võimalus on ka praegu olemas motiveerides inimesi suurema pensioniga, kui nad töötavad ametlikust pensionieast kauem ning karistades väiksema pensioniga, kui lähevad varem pensionile. Aga millegi pärast leidis koalitsioon, et nii ikkagi ei saa, ning seetõttu muudetakse süsteem vähem motiveerivamaks,” selgitas Maris Lauri teist põhjust, miks Reformierakond eelnõud ei toeta.

“Üks asi on eelnõus siiski ka hea. Nimelt pensioniea tõstmise lahendus. Olukorras, kus kasvab eluiga ja tervis, mis võimaldab kauem aktiivne olla, peaks ka pensioniiga tõusma. Mõõdukas tõus – maksimaalselt 3 kuud korraga – on arukas. Siiski tuleb tõdeda, et ülejäänud asjad selles eelnõus on nii jamad, et seda eelnõud ei saa toetada,” ütles Maris Lauri.

Link uudisele: Reformierakond teeb ettepaneku vigasele pensionireformile pidurit tõmmata

Kalle Palling: keskkonnatasude ümberkorraldus on ajalooline

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Riigikogu muutis täna Keskkonnatasude seadust nii, et alates 2020. aastast laekub osa tööstuste riigile makstavatest keskkonnatasudest neile kohalikele omavalitsustele, kus tööstused asuvad.

“Riigikogu tegi täna ajalugu. Alates 2020 aastast laekub Ida- Virumaa omavalitsustele igal aastal ca. 2,5 miljonit eurot täiendavat tulu,” ütles eelnõu juhtivmenetleja, Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling.

“Selleks, et suurtööstus saaks ka tulevikus areneda, otsustasime luua süsteemi, kus riigile makstavatest keskkonnatasudest laekub osa tagasi nendele omavalitsustele, kus tööstust arendatakse. Seni on Ida- Virumaa omavalitsused saanud tasu kaevandustegevusest. Aga juhul, kui tööstus ja kaevandus ei asunud samas omavalitsuses ei laekunud tööstuselt ühtegi eurot. Selleks mõtlesimegi koostöös Ida- Virumaa omavalitsusliiduga välja parema lahenduse,” selgitas Palling.

“Sarnast lähenemist võiks tulevikus kasutada ka teiste suure mõju ja häiringuga ettevõtmiste puhul. Olgu selleks siis puidu väärindamine või tuuleparkide rajamine avamerel või maismaal. Vastasel juhul võime tööstuse arendamisel Eestis sümboolselt punkti panna,” ütles Palling.

Palling tänas eelnõu juhtivmenetlejana kõiki keskkonnakomisjoni liikmeid, keskkonnaministeeriumi ja kõiki neid Riigikogu liikmeid, kes selle eelnõu seaduseks hääletamise poolt olid.

Link uudisele: Kalle Palling: keskkonnatasude ümberkorraldus on ajalooline