Keskerakonna valimisvõit vallandaks tõelise maksupõrgu

Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas
Arto Aas, kandidaat nr 228. Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosa.

Pole mingit kahtlust, et majandus ja maksud on nende valimiste üks põhiteema. Miks? Esiteks on valimiste kahe põhirivaali – Reformierakonna ja Keskerakonna – nägemus maksudest äärmiselt erinev. Teiseks on näha piisavalt märke, et Eesti ja maailma majandus hakkab jahtuma ning me peame uue majanduslanguse tulekuks tõsiselt valmistuma. Kolmandaks on maksudel oluline roll nii riigieelarve täitmisel kui inimeste ja ettevõtete käitumise muutmisel. Seega – valikud on olulised ja põhimõttelised.

Reformierakond on Keskerakonna valitsuse maksu- ja majanduspoliitika suhtes väga kriitiline. Põhjuseid on palju. Ratase valitsus tõstis 2017. aasta suvel õlleaktsiisi korraga 70% ning aastaga kokku 104% ehk enam kui kahekordseks. Selle tagajärjel ​tekkis Eesti lõunapiirile Euroopa suurim piirikaubandus. ​ Iga kolmas Eestis joodud õlu on täna toodud Lätist. 340 miljonit aktsiise on laekumata, alkoholi tarbimise languse trend muudetud tõusuks. Suletud on üle 50 maapiirkonnas oleva poe, kannatavad Tallinna hotelli- ja restoranipidajad ning isegi kultuuriasutused.

Läbimõtlemata aktsiisitõusude tõttu kukub Soome turistide arv ka põhjapiiril, mille rahalist kaotust hinnatakse 160 miljonile eurole. Seega võib öelda, et lühikese ajaga on aktsiisipoliitika tõttu kaotatud pool miljardit eurot. Selle raha eest oleks saanud valmis ehitada 125km neljarealist Tallinn-Tartu maanteed.

Eestis on ettevõtjad andnud valitsuse majanduspoliitikale negatiivse hinnangu. Maksusüsteemi ei pea õiglaseks üle poolte inimestest. Majandusvabaduste globaalses konkurentsis oleme kukkunud seitsmendalt kohalt 15ndale. See tähendab langenud konkurentsivõimet ja nõrgemat majanduskeskkonda. Jahtuva majanduskliima kibedad viljad jõuavad peagi iga tavalise inimeseni.

Omamoodi üllatav on fakt, et Keskerakond on asunud võtma kõige rohkem raha keskklassilt. Uues 6000 astemega tulumaksusüsteemis on iga euro, mille teenib 1200-2100 eurot teeniv inimene, maksustatud 31,1%-se maksumääraga, sest nende inimeste tulumaksuvaba miinimum hakkab kahanema. Astmelise tulumaksu vead karistavad kõige enam just tavalisi tööinimesi nagu õpetajad, politseinikud, päästjad jne. Loe lisaks ka Kaja Kallase nimekirja Ratase maksusüsteemi kaotajatest. https://www.reform.ee/uudised/kaja-kallas-ratase-maksususteemiga-kaotajate-nimekiri-on-piinlikult-pikk

Eriti ebaõiglase löögi said uue maksusüsteemiga töötavad pensionärid. Eesti rahvastik vananeb ja iga töökätt on tööturule vaja. Jüri Ratase valitsus aga oli esimene, kes läks pensionäride sissetuleku kallale ja maksustas töötavad pensionärid. Pensionäride olukorda ei tee lihtsamaks ka asjaolu, et Eestis on viimasel ajal Euroopa Liidu üks kiireim hinnakasv.

Keskerakonna segane maksusüsteem karistab edasipüüdlikust ja ettevõtlikust. Tööandjad on öelnud, et inimesed küsivad üha rohkem raha ümbrikupalgana või ei taha tööle tulla, sest see ei tasu ära. Uuringute järgi kasvab Eestis varimajandus. Samal ajal lastakse käest ka Eesti riigi korras rahandus. Struktuurne eelarvepositsioon on norme ületavas defitsiidis nii 2018, 2019 kui 2020, sellega oleme kukkunud EL parimate hulgast keskmike hulka.

Paraku pole see veel kõik. Kui Keskerakond peaks 3.märtsi valimised võitma ja uue valitsuse moodustama, siis ootab Eesti inimesi ja ettevõtteid ees veel pöörasem maksupõrgu.

Keskerakond on juba kehtestanud või ähvardanud kehtestada kaheksa uut maksu:

– turismimaks
– ummikumaks
– magusamaks
– pangamaks
– pakendimaks
– automaks
– intressimaks
– teekasutusmaks

Keskerakond on lubanud edasi minna ka astmelise tulumaksu süvendamisega. Keskerakond on korduvalt andnud Riigikogus sisse seaduseelnõu, mis kehtestab täiendava 33-protsendilise maksuastme. Varem on see õnnestunud ära hoida, aga see oleks hüppeline maksukoormuse tõus.

Kui aga Eesti inimesed annavad Reformierakonnale tugeva mandaadi, parandame praeguse valitsuse vead ja kehtestame seejärel maksurahu, et ettevõtjad saaksid rahulikult oma asja ajada, mitte ei peaks valitsuse rapsimise pärast lühikese ajaga oma plaane ringi tegema.

Maailmakogemus tõestab, et mida lihtsam ja stabiilsem on maksusüsteem ning mida madalamad maksumäärad, seda parem on maksukäitumine ja maksulaekumised. Jahtuv majandusruum vajab töötamiseks ja ettevõtluseks soosivat, mitte karistavat maksukeskkonda.

Reformierakonna plaan on lihtne, aga tõhus:

  • Taastame lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, mis ei karista töökust ja ettevõtlikkust.
  • Teeme 500 eurot tulumaksuvabaks kõigile ja sealt edasi astmeteta süsteemi. Selle süsteemiga jääb Eesti inimestel aastas 200 miljonit eurot rohkem raha kätte.
  • Alandame aktsiise konkurentsivõimelisele tasemele, näiteks õlleaktsiisi 2017 kevade tasemele.
  • Keskmine pension peab olema tulumaksuvaba.
  • Oleme vastu uute maksude kehtestamisele.

Valik on Sinu. E-hääletus algab juba 21.veebruaril. www.valimised.ee

Maris Lauri: Keskerakonna negatiivne suhtumine eestlusesse sai täna taaskord Kohtla-Järve riigigümnaasiumi näitel kinnitust

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

„Minul ja ilmselt paljudel eestimeelsetel idavirumaalastel on valus kuulda peaministri suust, et Kohtla-Järve riigigümnaasium ei tule eestikeelne. Paljud kohalikud noored ei saa ebapiisava eesti keele oskuse tõttu asuda õppima täielikult eestikeelses koolis, sest põhikooli tasemel on eestikeelne õpe ebapiisav. Kuid see ei tähenda, et noortelt tuleb võimalused võtta, noorte tulevikku silmas pidades tuleb hoopis luua võimalused eriti intensiivseks eesti keele õppeks. Eestikeelne keskkond koolis aitaks sellele kaasa. Samuti ei tasu unustada, et läheduses asub Jõhvi riigigümnaasium, kus on 60:40 õppevõimalus neile, kes ei ole valmis eesti keele süvaõppeks. Loogiline oleks luua Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi baasil ja TTÜ Virumaa Kolledži koostööl reaalsuunaga eestikeelne riigigümnaasium, kus saaksid õppida ka need venekeelsete põhikoolide lõpetajad, kes sooviksid gümnaasiumi lõpuks omandada nii hea eesti keele oskuse, et nad saaksid hõlpsalt hakkama eestikeelses kõrgkoolis,“ on Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri murelik.

„On solvav, et peaminister peab Ida-Virumaa eestlaste murede vahendamist poliitiliseks kempluseks. Minu arust on selles nii solvang idavirumaalastele kui ka eestlastele – kas tõesti ei tohi Ida-Virumaa eestlased oma muredest rääkida ajal, mil mure on kõige suurem, vaid üksnes siis kui Keskerakond lubab? Eestlased on Ida-Virumaal vähemuses ja eesti keele kasutus piiratud, ikka räägitakse antud piirkonnast kui venekeelt kõnelevate kodanike kodust, unustades põlisrahva, es on 100% eestimeelsed. Ka eestimeelsetel on keeruline ja tihti tekibki lootusetuse tunne vaadates, kuidas kohalikud võimud ehitavad sõltuvussüsteeme,“ lisas Lauri.

„Tänane sõnum Ida-Virumaa eestlastele oli järgmine: Olge vait, leppige venemeelsusega, minge siit minema, siis saavad kohalikud võimud teha, mida tahavad,“ ütles Lauri.

„Kui peaminister sellest aru ei saa, siis on kahju, et ta ei mõista kohalike tundeid ja ei võta vaevaks neid tundma õppida, vaid lepib haridusministri läbikukkumist kajastavate pressiteadetega,“ võttis Lauri pettumuse kokku.

Lisainfo
Maris Lauri
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
[email protected]

Link uudisele: Maris Lauri: Keskerakonna negatiivne suhtumine eestlusesse sai täna taaskord Kohtla-Järve riigigümnaasiumi näitel kinnitust

Mihkelson: 5 ettepanekut välisteenistuse tugevdamiseks

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

 

Mihkelson tegi lähtuvalt väliskomisjoni kuulamistelt koorunud arvamustest viis ettepanekut Eesti välisteenistuse tugevdamiseks.

Esiteks peaks Eesti välispoliitika kujundamine ja elluviimine muutuma senisest eesmärgipärasemaks. Pärast eelseisvaid parlamendivalimisi ametisse asuv uus koalitsioonivalitsus võiks välispoliitika arengukava rakendamiseks kasutusele võtta iga kahe aasta tagant uuendatava tegevuskava. See võiks sisaldada mõõdetavaid välispoliitilisi eesmärke igas riigile elulise tähtsusega valdkonnas.

Teiseks tuleks lõpetada välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia killustatus ning koondada vastavad valitsusasutused ja toetusmeetmed ühe poliitilise juhtimise alla. Parimaks võimaluseks siin on väliskaubandusministri ametikoha loomine välisministeeriumis. Viimase alluvuses võiks asuda ka arengukoostöö valdkond.

Kolmandaks. Välisteenistus on tugev, professionaalne ja ambitsioonikas siis, kui diplomaadid ise on motiveeritud ja nende tööks vajalikud tugiteenused hästi hallatud. See eeldab professionaalset personalijuhtimist ja diplomaatide karjääri paremat planeerimist. Karjääridiplomaatia on Eestis ennast kõigiti õigustanud ja nii peab see ka jääma. Samas võiks välisteenistus olla avatum nendele erivaldkondade professionaalidele, keda saaks roteeruvalt kaasata avaliku sektori sisese konkursiga. Miks mitte võimaldada ajutine sisenemine välisteenistusse ka kvalifikatsiooninõudeid täitvatele erasektori esindajatele.

Neljandaks, aktiivse välispoliitika elluviimiseks on vaja tegevuste paremat eelarvestamist ja stabiilse rahastamise tagamiseks poliitilist kokkulepet. Välisministeeriumi eelarve osa riigieelarves võiks olla ühe protsendi ringis või umbes 0,35 protsenti SKPst. Viimastel aastatel on siin pigem toimunud suhtarvudes rahastamise vähenemine.

Ja lõpuks, viiendaks, tuleks pidevalt tugevdada ja kaasajastada välisministeeriumi strateegilist kommunikatsiooni nii avalikus diplomaatias kui ka välispoliitiliste otsuste riigisiseses selgitamises.

Välisteenistuse tugevdamine on möödapääsmatu, kui Eesti soovib olla rahvusvaheliselt ambitsioonikas oma julgeoleku- ja majandushuvide kaitsmisel.

Lisainfo
Marko Mihkelson
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]
www.markomihkelson.blogspot.com

 

 

Link uudisele: Mihkelson: 5 ettepanekut välisteenistuse tugevdamiseks

Keit Pentus-Rosimannus: Euroopa ühtsust rünnatakse järgmise nelja aasta jooksul raevukalt nii seest kui väljast

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

Pentus-Rosimannus nimetas kolm arengut, kus minnalaskmine võib Eesti teed oluliselt mõjutada. Idapiiri tagant tuleva ohu suhtes valvsuse kaotamine ja liitlaste tähelepanu hajuda laskmine, Eesti väljatirimine Euroopast ning sajandi suurtest protsessidest – kliimamuutusest, kliimarändest – tulenevate tagajärgede valesti hindamine.

“Kui Euroopa ühtsus peaks lagunema, lüüakse peagi hingekella ka meie regiooni riikidele. Putini Venemaa lähituleviku infosõda ja mõjutustegevus on suuresti suunatud sellele, et upitada maikuus valitavasse europarlamenti võimalikult palju oma kaastöölistest kabajantsikuid igast Euroopa nurgast ja igast poliitilise spektri servast. Siht on istutada piisavalt suur Euroopa ühtsuse ja ühisväärtuste vastane pomm otse parlamentaarse Euroopa südamesse.”

“Meilgi on olemas jõud, kes pakuvad tõrvikute ja trummipõrina saatel näiliselt lihtsaid lahendusi Euroopa probleemidele, juba kuuldud Euroopa Liidust väljaastumiseni välja. Me mäletame omast kogemusest valusalt täpselt, kuhu selline strateegia lõpuks välja juhatab. Meil ei ole valikut endasse sulguda. Meie geopoliitiline asend ei võimalda seda.”

“Kui on üks keel, mida Putini režiim mõistab, on see tugevuse keel. Me ei tohi karta seda keelt kõnelda, sest see režiim tunneb pehmed ja ümarad kaugelt ära lõhna järgi,” rääkis Pentus-Rosimannus parlamendis rõhutades vajadust hoida tugevaid suhteid liitlastega.

Endine välisminister rõhutas ka vajadust pöörata tähelepanu kliimamuutustele, mis on teadlaste hinnangul senise saastetempo jätkudes sel sajandil üks enim maailma riike mõjutav areng. “Kliimamuutused ja kliimaränne on üksnes globaalselt lahendatavad teemad ja otseselt seotud meie rahva julgeoleku ning heaoluga. Nii peaks igaüks, kes muretseb rände mõjude pärast, tegelikult keskenduma võitlusele kliimamuutustega. Eesti välispoliitika ja selle aruanne peaks tulevikus eraldi tähelepanu pöörama ka arengutele ja meie initsiatsiividele nendes valdkondades.”

Lisainfo
Keit Pentus-Rosimannus
Reformierakonna fraktsioon
6316562
[email protected]

Link uudisele: Keit Pentus-Rosimannus: Euroopa ühtsust rünnatakse järgmise nelja aasta jooksul raevukalt nii seest kui väljast

Reformierakondlased tahavad Keskkonnainspektsiooni liita politseiga

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon – Riigikogu

“Kui on igal juhul soov iseseisev Keskkonnainspektsioon likvideerida, siis on ainus mõistlik lahendus selle liitmine samuti järelvalveasutusena tegutseva Politsei- ja Piirivalveametiga. Ühtlasi annaks see ka sõnumi, et keskkonna vastu suunatud tegusid võetakse Eestis tõsiselt, mitte ei liiguta nende kontrolli lahjendamise teed,” ütles Keit Pentus-Rosimannus. “Valitsusliit tahab lükata keskkonnarikkumise tuvastamise ja kontrolli ametile, mille roll ja töö iseloom on täiesti teistsugune. Nende plaan on sisult sama hea, kui perevägivallale reageerimise ülesanne panna Perekonnaseisuametile.”

Kalle Palling selgitas, et Keskkonnainspektsiooni liitmisega PPAga astutaks ka riigireformis oluline samm edasi. “Mõeldakse oma ministeeriumi “silotorni” piiridest kaugemale ja saavutatakse suurem sünergia. Täna on endiselt nii, et paljudel juhtudel peab lisaks keskkonnainspektorile kaasa kutsuma ka politsei. Meie pakutud samm lõpetaks selle jabura olukorra ja annaks järelvalvele keskkonnas suurema jõu.”

Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise eelnõud (seaduseelnõu nr 789) hakatakse arutama parlamendi Keskkonnakomisjonis esmaspäeval, 11. veebruaril kell 11. Sama ettepanekut sisaldanud seaduseelnõu kukkus 2018. aasta detsembris Riigikogu kolmandal lugemisel läbi, kuid esitati 2019. aasta jaanuaris uuesti.

Lisainfo
Keit Pentus-Rosimannus
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]
6316562

Kalle Palling
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon
[email protected]riigikogu.ee
56639005

Link uudisele: Reformierakondlased tahavad Keskkonnainspektsiooni liita politseiga