Arhiiv aja järgi detsember, 1969

Reformierakond: Tallinn on eurorahade kasutamise pudelikael

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Reformierakond soovitab Tallinna linnapeal Edgar Savisaarel vaadata eurorahade kasutamise osas peeglisse, mitte süüdistada valitsust tegevusetuses. Hoolimata sellest, et valitsus on otsustanud toetada Russalka juurest Vanasadamani kulgeva Põhjaväila ehitust Euroopa Liidu struktuurfondist 500 miljoni krooniga, on Tallinn Põhjaväila ehituse määramatusse edasi lükanud.

EELTEADE: Eestisse tuleb europarlamendi liberaalide fraktsioon

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Homme algab Tallinnas Euroopa Parlamendi suuruselt kolmanda fraktsiooni ALDE (Alliance of Liberals and Democrats for Europe, Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Allianss) visiit.

Kolmepäevasel kohtumisel arutatakse järgmisel nädalal Strasbourgi Euroopa Parlamendi täiskogu istungile tulevaid hääletusi, kohtutakse vene kogukonna esindajatega Eestis ja toimuvad maksupoliitika-, e-riigi ning kodanikuühiskonna-teemalised avalikud ümarlauad. Visiidile oodatakse suuremat osa sajast europarlamendi saadikust.

Kolmapäeval kell kolm algaval maksupoliitika-teemalisel ümarlaual esinevad Euroopa Komisjoni aseesimees Siim Kallas ning Toomas Luman, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esimees.

ALDE on Eestisse kutsutud europarlamendi saadiku Toomas Savi kutsel.

Eelteate lõppu on lisatud Euroopa liberaalide visiidi kava. Ümarlaudadele on oodatud kuulama ja osa võtma kõik huvilised.

 

 

SÜNDMUSED ALDE VISIIDI RAAMES

 

1. juuli, teisipäev

 

16.00 – 19.30: ALDE grupi koosolek (kinnine)

 

2. juuli, kolmapäev

 

14.00 – 15.00: ALDE kohtumine vene kogukonna esindajatega Eestis



15.00 – 17.30: Ümarlaud teemal: “ Progressiivne maksupoliitika ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine (Eesti näitel).  

* 15.00 – 16.00          Euroopa maksupoliitika olevik ja tulevik –  Siim Kallas, Euroopa Komisjoni aseesimees

* 16.00 – 17.00          Eesti maksusüsteem, lihtne ja atraktiivne –  Toomas Luman, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esimees

 

3. juuli, neljapäev



9.00 – 11.30: Ümarlaud teemal “ E- Ühiskond, võimalused ja ohud”

*   9.00 – 9.45            Internetihääletus – järjekordne e-teenus? – Epp Maaten, Riigikontrolli audiitor

*   9.45 – 10.30          Küberrünnakud kui globaalne oht – Hannes Astok, riigikogu liige

*  10.30 – 11.15         Internetiregister ja ettevõtete one-stop-shops - Viljar Peep, Justiitsministeerium, Õigusloome ja arenduse talituse juhataja

                

11.30 – 12.30: Ümarlaud teemal “Aktiivne kodanikuühiskond”

*  11.30 – 12.00         Kodanikuühiskonna käivitamine – Rainer Nõlvak, “Teeme ära 2008” projekti idee algataja

*  12.00 – 12.30         Ettevõtlusalase hariduse edendamine noorte hulgas – Epp Vodja, Junior Achievement Eesti tegevjuht

OSCE Parlamentaarne Assamblee asub menetlema Eesti algatust küberturvalisusest

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) Alaline Komitee kinnitas konsensusliku otsusega PA eile, 29. juunil alanud istungjärgu päevakorda Eesti delegatsiooni algatatud resolutsioonieelnõu küberturvalisuse tagamise kohta. Resolutsiooni hakkab menetlema PA esimene, poliitika- ja julgeolekukomitee.

„Meie algatuse eesmärgiks on levitada ja süvendada OSCE liikmesriikides arusaamist küberruumi kuritarvitamisega seotud ohtudest, mis võivad saada saatuslikuks kogu tänapäeva tsivilisatsioonile," ütles Eesti delegatsiooni juht Paul-Eerik Rummo (Reformierakond). Ka on vajalik OSCE üldise kaasajastamise raames suurendada Parlamentaarse Assamblee pädevust ja tugevdada selle koostööd organisatsiooni teiste struktuuridega.

Resolutsiooni eelnõu näeb muuhulgas ette liikmesriikide ühinemist Euroopa Nõukogu Küberkuritegevuse Konventsiooni ja Terrorismi Ennetamise Konventsiooniga ja kutsub üles globaalsele koostööle riikide ja rahvusvaheliste ning kodanikualgatuslike organisatsioonide vahel, et saavutada küberkuritegevuse ühtne moraalne, õiguslik ja poliitiline käsitus.

Eesti delegatsioon andis oma toetuse ka Venemaa delegatsiooni poolt blokeeritavatele eelnõudele, mis käsitlevad murettekitavat olukorda Gruusia ja Venemaa suhetes ja suhtumist 1932-1933. aastatel bolševistliku võimu poolt esile kutsutud näljahädasse Ukrainas. Mõlemad eelnõud kinnitati päevakorda suure häälteenamusega, kusjuures märkimisväärselt ei pooldanud nende kõrvalejätmist ka mitmed harjumuspäraselt Venemaa satelliitideks loetavad SRÜ riigid.

OSCE Parlamentaarse Assamblee 17. istungjärk alustas tööd eile, 29. juunil Kasahstani pealinnas Astanas.

Ojuland: olen sooliste kvootide vastu

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland osaleb neljapäeval alanud Crans Montana Foorumi 19. sessioonil Monacos. Seekordne foorum on pühendatud Vahemere piirkonna uuele rollile Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa, Aafrika ja Araabia riikide vahel.

Ojuland oli esinejaks paneelides, kus käsitleti innovatsiooni Euro - Vahemere piirkonna avalikus halduses ning naiste rolli avalikus elus.

„Ühelt poolt on naiste rolli suurendamine avalikus elus kuum debatiteema nii kogu Euroopa kui ka teiste Vahemereriikide jaoks, sest tegemist on erinevate kultuuritraditsioonidega.

Näiteks on Eesti ühiskonnas soolise kihistumise määr kõrge. Ühiskondlikud institutsioonid - perekond, haridussüsteem, tööjaotus jt omistavad üksmeelselt meestele rohkem võimu kui naistele," märkis Ojuland.

„Sama võib näha ka poliitikas, kus naiste osakaal parteides ja poliitikas on otseses seoses ühiskonna soolise kihistumise määraga. Kui lahendusi ei leita, siis ka parteide ja poliitika tasandil jääb kõik samaks," lisas Ojuland.

Ojuland kritiseeris Euroopa sotsialistide ideid. Nende ühe eeskõnelejana esineb tuntud Rootsi sotsiaaldemokraat, Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström, kes soovib mehaanilist naiste esinduste suurendamist, sealhulgas Norra ja Hispaania eeskujul sookvootide kehtestamist kogu Euroopas.

Ojuland nõustub küll sellega, et naiste aktiivset osalemist avalikus elus tuleb tagant tõugata, kuid see peab toimuma normaalses konkurentsis.

„Olen sada protsenti vastu üksikisiku vabaduse piiramisele. Igal inimesel peavad jääma võrdsed võimalused, seda ei tohi määrata ei sugu ega vanus. Selliste kvootide kehtestamisega võime jõuda olukorda, kus määravaks on ihuvärv, vanus, ja sugu. Kus on piir?" küsis Ojuland oma esinemises.

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland leiab, et Euroopas on soolise poliitilise esindatuse näol tegemist valdkonnaga, mis oma keerukuse tõttu vajab paljude poliitiliste tasemete ja valdkondade pikaajalist koostööd..

Crans Montana Forum on 1986 aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb rahvusvahelise koostöö ja globaalse arenguga.

Foorumi aukülaliste ja põhiesinejate hulgas on tänavu Bahreini kuninganna, Tema Kuninglik Kõrgus Shaikha Sabeeka Bint Ibrahim Al-Khalifa, Euroopa Komisjoni asepresident Jacques Barrot , ISESCO peadirektor Abdulaziz Othman Altwaijri , Tema Kuninglik Kõrgus prints Turki Al Faisal Al Saud Saudia Araabiast, ÜRO tsivilisatsioonide alliansi grupi kaasesimees Federico Mayor.

Rohkem kui 700 osavõtja hulgas on esindatud maailma tippettevõtjad, peaministrid , valitsusliikmed ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhid.

 

Täpsemat infot foorumi kohta:

http://www.cmf.ch/

http://www.cmf.ch/about_us/main.php

http://www.cmf.ch/events/crans_montana_forum2008/main.php

http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4093

http://vp1992-2001.vpk.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9830

 

 

Kõiv: Tallinna linnavalitsus ei huvitu müra kahjulikkusest piisaval

31. detsember 1969 Artikli originaal asub siin aadressil / Reformierakond
Riigikogu liige Tõnis Kõiv sai vastuse Tallinna abilinnapealt Deniss Boroditšilt, kus abilinnapea möönab, et mürakaardi koostamisel on osade andmetega arvestatud ebapiisavalt.

„Abilinnapea tõdeb oma vastuses ausalt, et mürakaardi koostamine on linnale uudne ülesanne ja päris täpselt ei kujutatud ette, kuidas seda teha tuleb," lausus Kõiv. Linnavalitsusest tulnud kiri kinnitab ometi: mürakaardi koostaja Ramboll Eesti AS tunnistati selle töö tegemiseks vajaliku hanke võitjaks ja osati hinnata, et töö võiks maksma minna 820 000 krooni. „Selle maksumaksja taskust tuleva raha eest võiks ja peaks ühtteist nõudma," märgib Riigikogu liige.

„Positiivne on, et pärast minu järjekindlaid küsimisi on mürakaardi juurde lisatud andmed lennuliikluse müra kohta. Murelikuks teeb aga Boroditši tunnistus, et rongiliikluse müra kohta, millele viitasin, puudub siiani täpsem teave ja seegi, et tööstusmüra mõõtmise kirjeldus, mille ebapiisavusele tähelepanu juhtisin, on pehmelt öeldes ebaselge," rääkis Kõiv. „Selge on igal juhul üks asi: Tallinna linnavalitsus peaks elanike tervist ohustavasse olmemürasse tõsisemalt suhtuma."

Riigikogu liige Tõnis Kõiv päris linnapea Edgar Savisaarelt Tallinna mürakaardi koostamise kohta aru mais. Vastamine võttis linnavalitsusel aega enam kui 30-päevane kirjadele ja avaldustele vastamise kord ette näeb.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohaselt tuleb strateegiline mürakaart koostada kõikides Euroopa Liidu territooriumil asuvates üle 250 000 elanikuga linnastutes. Eestis mahub nõude alla Tallinn.