Arhiiv aja järgi detsember, 2003

Aastalõpukõne 2003

27. detsember 2003 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Tere tulemast Raekotta kallid külalised!

Linnapea vastuvõtt on toimunud viimastel aastatel küll Paide restoranis ja kultuurikeskuse väikeses saalis, kuid alguse on see traditsioon saanud ikkagi siit - Raekojast. Täna me oleme ringiga algusesse tagasi jõudnud. Siin ja selline ta on, meie linna tähtsaim hoone. Mis te arvate, kas ta on oma tähtsusele kohane? Kas Paide linn on juba valmis selleks, et esindushoonesse esimesed miljonid paigutada? Eeltöö on tehtud, projekt on olemas, nüüd on vaja vaid üldist arusaamist, et meile on seda vaja. Mitte linnapeale vaid Paide linnale.

Tänane põhjus, miks siin Raekojas koos olla, on lõppeva aasta kokkuvõtmine ja tähtsaimate tegude meenutamine. Neis olete Teie ja paljud linlased samuti, olnud osalised. Missugune ta siis oli – peagi lõppev aasta 2003?

Algas ta valimistega. Õigemini läksid eelmisel sügisel toimunud kohalikud valimised kohe üle Riigikogu valimisteks. Kuna Paide linnas võim muutus, siis jagus rabelemist uue suveni välja. Uued positsioonid vajasid harjumist, olukorrad leppimist. Riigikogu valiti ära, oli suuri ja väikeseid üllatusi, kuid aja möödudes kaotavad nad oma tähenduse. Rõõmu teeb see, et minu fotoga koos suurel plakatil rippunud emapalga lubadus on täna juba seaduseks saanud. Küll vanemapalga nime all ja otseselt ilma minu kaasabita, kuid siiski on see suur ja tähtis samm edasi eestlaste allesjäämiseks, rahva püsimajäämiseks. Ärgem unustagem, et eesti rahvas on hiljutiavaldatud uurimuse kohaselt kõige kiiremini väljasurev rahvas maailmas.

2003.aasta suvi oli linnas mänguväljakute suvi. Noored reformikad värvisid ära olemasolevad, linn koos ettevõtjatega, Paide noorte kommertskojaga ja kultuuriministeeriumiga rajas viis uut lisaks.

Augustis saime varga kätte, kes oli kahjuks juba mitmel aastal vaikselt linnakassast raha kõrvale pannud. Aga vahele jäi, nii nagu nad kõik varem või hiljem jäävad. Sellest tulenevalt on raamatupidamine ümber korraldatud meil ja paljudel teistelgi. Hiljuti Pärnus, omavalitsusfoorumil, kurtis ühe väikese valla vallavanem, et arvatavasti just Paide juhtumi tõttu peavad nüüd ka neil arvestaja ja ülekandja olema erinevad isikud. Väikeses vallas aga ainult üks inimene ongi selle tarvis palgal. Nii pakkunudki siis pearaamatupidaja ülekannete tegemise tööd vallavanemale endale, millest häirituna ta siis seda mulle kurtma tuli. Nali naljaks, kuid Paide jaoks oli tegemist valusa kogemusega.

Vabariigi Valitsus pidas sel aastal Paides väljasõiduistungit. Kolm neid üldse peeti, lisaks meile veel Haapsalus ja Põltsamaal. Meie linna jaoks oli suur au olla ühena kolme seas. Mitmeid erinevaid probleeme sai ministritele teadvustatud ja tervele valitsusele üle antud Kesk-Eesti regiooni loomise vajaduse põhjendus. Kiri sai sedavõrd tõsine, et valitsus menetleb seda siiani. See tähendab, et vastust sellele pöördumisele me pole veel saanud. Teadaolevalt ei ole regionaalhalduses praktiliselt milleski suudetud veel kokku leppida. Võib-olla on ka vastamine selle taga kinni? Pessimistlikumad arvavad, et järgmine valitsuskriis ongi just regionaalhalduse pinnal sündimas. Kindlasti ei ole ebastabiilsus ja pidev kriis meie huvides. Ebamäärane olemine on kahjulik nii Paidele kui Järvamaale, Eesti riigist rääkimata.

14.september 2003 läheb meie ajalukku kui rahvahääletusel Euroopa Liitu astumise otsuse tegemise päev. Sel päeval me tegime valiku lääne kasuks. Just nii üldiselt võiks seda valikut hinnata. Meie asukoht ida ja lääne piiril sunnib meid tegemagi valikuid ühe või teise kasuks. Peale teist maailmasõda olime pikka aega idas ja me mäletame, millega tegu oli. Oma riigi taassünd on meid teinud vabaks ja me oleme pööranud endid näoga lääne poole. Meile meeldib lääne demokraatia, sõna- ja liikumisvabadus, kristlikud väärtushinnangud ja palju muud. Kõige selle juures ei oma suhkru hind ega tubaka aktsiis mingit tähendust. Mul on siiralt hea meel, et eesti rahvas tegi valiku Euroopa Liidu kasuks ja et Järvamaal oli jah-i tunduvalt rohkem kui Eestis keskmiselt.

Euroopa Liit muutub meie igapäevaelu osaks. Olles selle liidu ühe institutsiooni – Regioonide Komitee vaatlejaliige, tean ma kuidas otsustamise protseduur seal käib. Kuna osalisi on palju, siis on ettevalmistusprotsess väga pikk. Näiteks ettevalmistused 2006.aastal algava eelarveperioodil jagatavate toetuste reeglite muutmiseks algasid 2002.aastal. Kujutate ette - 4 aastat varem! Ka meil tuleb asuda pikemaajalise planeerimise ja sügavama läbimõtlemise teele, sest selliselt sündivad lahendused on pikaajalisemad. Kuigi jah, see võtab palju aega ja meil pole aega oodata. Aga kiirustades tehtu pidev parandamine ei tule odavam. Lisaks otsesele rahalisele kulule kaasneb veel pidev stress ning kokkuvõttes kulub ressursse ikka samapalju. Läbimõtlemata tegevus põletab läbi ka meie inimesed.

Umbusaldus oli ka. Pikk ja lohisev, viha ja pettumus läbi aastate kokku kirjutatud. Läbi ta kukkus, andes kogemustepagasisse ühe väärtusliku kogemuse juurde. Olenemata sisust, on igal juhul tegemist emotsionaalset pinget pakkuva protsessiga. Mul on hea meel, et ma nüüd tean, mida see tähendab. Suur tänu selle eest opositsioonile.

2003.a. oli Paide linna jaoks sõpruslinnade aasta. Westminsteri linn USA-st on meie suur sõber käesoleval aastal. Tänu neile on meie raamatukogus ligi 500 uut raamatut, vaba aja veetmise ja omavalitsuse poolt pakutavad teenused on võõra pilguga üle vaadatud, jagatud on kogemusi ja nõuandeid läbi heategevuslike ühenduste kohaliku elu arendamiseks, noortele on juures uus eesmärk, miks õppida ja arendada keeleoskust… Läbi mitmete ettevõtmiste on üle ookeani loodud üsna tugev sild, millel astudes loodame üha rohkem ja rohkem inimesi kaasata kahe linna vahelisse tegevusse.

Teised sõbrad oleme leidnud Ukrainast, Perejaslav-Hmelnitski linna näol. Nemad on veelgi vanemad kui Paide, meie üle 700 aasta kõrval rohkem kui tuhat aastat vana. Suhted ukrainlastega omavad meie jaoks sümboolset tähendust. Me oleme olnud nendega alles hiljaaegu koos ühe impeeriumi koosseisus ja praegu oleme meie neist arengutasemelt mitu-mitu sammu ees. Kusjuures seda viimast toonitavad nad ise. Külaskäik ettevõtjatega Ukrainasse oli õpetlik kogemus. Kuidas tunda end väikerahva esindajana suurena suure rahva seas, sest meid peeti selleks? Kuidas saada teada, mida inimesed seal tegelikult mõtlevad? Kuidas võtta hommikul kell kaheksa viina nii, et mitte solvata pererahvast? Kui meie iseseisvusime, siis aidati meid soomlaste, rootslaste, taanlaste poolt. Nüüd on Eestil võimalus anda oma panus Ukraina arendamisse ning Paidel Kiievi lähedase linna arengusse.

Mööduv aasta on toonud Paide ettevõtetele kaasa kasvu, inimestel on tööd rohkem, palka makstakse rohkem, juurde on loodud uusi töökohti. Eriti tooks ma siinkohal esile aktsiaseltsi Kalev. Alles see oli, kui endine suur ja võimas piimakombinaat andis tööd ainult 50-le inimesele. Peale Kalevi poolt ettevõtte omandamist on elu seal jälle käima läinud. Praegu saab tööd juba üle saja inimese ja lisaks sellele on Kalevi poolt omandatud maja kesklinnas, millest saab Kalevite Kodu ehk siis kohvik, esinduskauplus. AS Paide MEK on tubli ehitusettevõtja, kelle areng on olnud märkimisväärne. Tööd on juurde saanud Paide pagarid - ETK leivatehas suurendab tootmist ja laiendab valikut. Seda loetelu võiks veelgi jätkata.

Aasta 2003 on paljudele Paide firmadele 10.-nes tegevusaasta: Paide EG, Comfort AE, Kesk-Eesti Arenduskeskus, Kuma Raadio jne. Selle ajaga on suudetud oma ettevõte üles ehitada ja panna toimima nii, et tänasel päeval saab ja on huvi investeerida ettevõttest väljapoole – sinna, mida näeb iga linlane ja linna külaline – valmivad kaunid fassaadid ja korrastatakse ümbrust. Selle üle saab ainult rõõmu tunda ja uhke olla nagu ka Vabariigi Presidendi poolt ilusaimaks tunnistatud Keskväljaku üle.

See aasta läheb ajalukku suurinvesteeringuga meie soojamajandusse. Vaieldud on selle üle kõvasti. Käesoleval aastal osaühingu Pogi poolt saavutatud tulemus on isegi parem sellest, mida oleks aastaid tagasi saanud. Paide on esimene Eesti-Soome ühisprojekt, mille tulemusel soomlased siin õhu saastamise vähendamise eest maksavad. Meie kasu on, et soojahind on stabiilsem, õhk on puhtam ja kohaliku kütuse tootmine annab inimestele tööd.

Lahkuv aasta oli kuulutatud rahvusvaheliseks puuetega inimeste aastaks, et ka sellele elanikegrupile pöörata rohkem tähelepanu. Meie linnas on alati abivajajaid aidatud. Mitmed uued toetuste maksmise korrad on just aastal 2003 vastu võetud. Unustatud ei ole puuetega inimeste kõrval eakaid linnakodanikke, lastekodu kasvandikke, suuri ja vähese sissetulekuga peresid.

Mida on teinud Paide inimene lahkuval aastal? Päris kindlasti on ta teinud palju tööd, ta on läbi oma aktiivsuse laiendanud ja tähtsustanud oma ja meie rolli linnast kaugemale Eestis ja välismaalgi. Olgu need näiteks uued kaasaegsed kultuuriprojektid noortele kultuurikeskuses, linnas eestikeelse kooli rajanud ja kiriku ehitanud Hammerbecki kalmistu korrastamine ja avamine kogu välismaal elava suguvõsa juuresolekul, suurepärane raamat “Paide vanadel fotodel”, tegevus andekate laste sihtkapitali suurendamiseks või Ain-Alar Juhansoni sihikindlad plaanid ja püüdlused teel suurele võidule.

Inimeste ja linna jaoks on vaja traditsioone, kinnistada juba meie eelkäijate looduid ja algatada nende kõrvale uusi. Ühelt poolt selleks, et teistest sarnastest kohtadest erineda ja välja paista. Teisalt selleks, et meie inimesi liita ja luua neile rohkem võimalusi tunda end kui üks suur pere. Nii nagu see tunne on jõulupuul tulede süütamisel ja advendiaja algamisel, uut aastat tervitades ja ilutulestikku vaadates Keskväljakul, jõulu- või vabariigi aastapäeva kontserdil kultuurikeskuses, suvisel jaanitulel Vallimäel või hingedepäeva mõtisklusel kirikus.

Inimeste ja linna jaoks on vaja avalikku tunnustust. Nii tähtis on, et väärika teo eest ka vastavaid sõnu ja tänu kogu linna kuuldes välja öeldakse. Tegime seda tänavugi läbi kodukaunistamise, heakorra ja majade korrastamise konkursi parimate selgitamise ning haridus-, kultuuri- ja spordipreemiate määramise, tänukirjade ja noortele tunnustusmedalite andmise abil. Aasta 2003 läheb ajalukku sellega, et paljude teiste tegude kõrval on väga väärikas tegu ka uue linnakodaniku sünd. Juba kolm korda olen näinud siin saalis õnnelikke vanemaid ja kätte andnud tunnistuse linnakodanikuks saamise kohta neile, kes selle peal olevat kirja alles aastate pärast lugeda ja mõista oskavad - Sa kuulud lisaks oma vanemate perre ka Paide linna suurde perre, Sa oled siin sündinud ja oled selle suure pere liige.

Ja enesekindlust on rohkem vaja, et olla uhke enda saavutuste üle, oma linna saavutuste üle. Usku, et see, kui me midagi teeme, on õige, on vajalik ja ka kasulik meie inimestele. Nii nagu me alati ju usume, et uus aasta tuleb tänasest parem. Ja siis tegelikult ta tulebki!

Ja lapsi võiks veelgi juurde sündida! Vaatamata sellele, et neid on juba kahel viimasel aastal sündinud rohkem. Et oleks, kelle jaoks seda linna ehitada ja oma tegevust kavandada, et oleks, keda kasvatada ja õpetada, kelle jaoks teha valmis gümnaasium ja staadion, hoida korras ja puhtad pargid ja tänavad või kasvõi istutada Keskväljakule lilli. Väga tähtis on, et tänastest lastest ja noortest sirguks oma ala tublid tegijad.
Siinjuures ma tahaksin esile tõsta noort meest, kes on lühikese ajaga suutnud endast linna ühe valdkonna juhtimisel märkimisväärse jälje jätta. Terves eluvaldkonnas asjad toimivad hästi. Esiletõstmist väärib Eiki Ilves sellegi tõttu, et uuest aastast magistriõpingutele siirdudes jätab ta senise ameti.

Austatud külalised!
Seda tänast lahkuva aasta kokkuvõtvat kõnet võiks pidada väga pikalt, sest seda, millest rääkida, on palju. Ja sellesse paljusse olete Teie koos kõikide teiste paidelastega andnud omapoolse arvestava osa. Tänan Teid selle eest!

Soovin Teile kõigile meeldivat piduliku õhtu algust siin Raekojas ja selle meeleolukat jätku aastalõpupeol kultuurikeskuses. Soovin Teile kõigile, Teie töökollektiividele, Teie lähedastele meeldejäävaid lahkuva aasta viimaseid, järelejäänud päevi, lõbusat aastavahetust, edukat ja õnnelikku uut aastat!



Tõnis Kõiv
linnapea
27.12.2003

Linnapea traditsioonilisel aastalõpuvastuvõtul Paide Raekojas peetud kõne.

Järvamaad päästma!

1. detsember 2003 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Tapa linnavolikogu on teinud kahele Järvamaa omavalitsusele liitumisettepaneku. See tähendab, et kui Lehtse ja Ambla vald ettepanekuga nõus on, tekib kohe järgmisena küsimus uue ühinenud omavalitsuse maakondlikust kuuluvusest.
Ma näen siin suurt ohtu Järvamaale tervikuna. Kui läheb käiku see stsenaarium, et Järvamaa servad ühinevad nende naabruses asuvate suuremate keskustega siis ongi ajaloolisel Järva maakonnal kriips peal.

Hetkel on meil maakonnas kahjuks selline olukord, kus Järvamaa asju ei aja eriti keegi. Regionaalhalduse reformi tont tuuritab ringi ning paljud on äraootavas olekus. Maavanem on puudu, kohusetäitja täidab küll kohused ära, kuid aktiivset tegevust ei ole. Järvamaa omavalitsuste liit ei ole samuti suuteline piiratud rahalise ning inimressursi tõttu maakonna asja ajama. Teeb ju sisulist tööd omavalitsusliidus jätkuvalt tegevdirektor, kel ei ole sellel kohal veel aastagi pikkust staazi. Esimees ja juhatuse liikmed on ju siiski eelkõige ühes või teises omavalitsuses ametis. Kui aga maavalitsuse tähtsus väheneb, siis tuleb üha rohkem otsustada omavalitsusliidu tasandil. Läbikaalutud ja mõeldud otsus aga põhineb tugeval eeltööl. Siit need käärid tekivad. Otsustada on vaja, aga kui eeltööd pole tehtud või on vähe tehtud, on raske seisukohale jõuda.
Kas JOL peaks Tapa linna ettepaneku suhtes seisukoha võtma?! Minu arvates jah. Kes eeltöö peaks ära tegema? Kuidas sundida vallajuhte oma igapäevatöö kõrvalt tegelema maakonna pikaajalise tulevikuga? Neile küsimustele vastajad on ju ka olemas.

Ma ei jaga Andres Jalaku optimismi, mis tundub tuginevat täitevkomitee aegsetele mälestustele ja praeguse koalitsiooni lubadusele mitte liita maakondi. Oht Järvamaale ei tulene nõukogude minevikust ega üleriiklikust koalitsioonist. Järvamaa naabrid ei teki ega kao koalitsioonide tekkimise ja kadumisega. Olen täiesti nõus Ants Käärmaga, et tuleb haarata initsiatiiv ning tegutseda. On ju Järvamaa naabrid oma soovidega olemas, mis on meil sellele vastu panna?

Erinevate inimestega tekkinud olukorrast vesteldes võiks piltlikult öelda, et praegu on see aeg, kus nii maavanem kui omavalitsusliidu esimees peaksid elama Lehtse ja/või Ambla vallas. Tõsisemalt väljendudes tuleks päevast-päeva käia inimestega kohtumas, arvutusi esitlemas, tulevikuprognooside üle vaidlemas jne.

Paide linnapeana näen mina esimese emotsiooniga, et ei Ambla ega Lehtse tervikuna ei võida Tapa linnaga liitumisest. Ambla valla jaoks on suurema teenusevalikuga linn Paide, Tapa jääb kaugele maha. Lehtse vallas on teatavasti kaks kogukonda – Lehtse ja Jäneda. Liitumisega Tapa linnaga saaks sellest kogukondade vahelisest võitlusest lahti, kui Lehtse kogukond liituks Tapaga, aga Jäneda mitte. See tooks küll kaasa ühe valla lõhenemise, kuid ega praegugi just ühtse omavalitsusega tegemist ei ole. Jäneda jaoks aga oleks minu arvates mõistlik mõelda pigem Ambla kui Aegviiduga liitumise peale. Aegviidu oma rahvastiku struktuuriga toob pikaajaliselt kaasa pigem muresid, kui neid lahendab. Liitumine Ambla vallaga (või ka Albuga?!) oleks igal juhul positiivsem. Eks Ambla valla puhul ole muidugi probleemiks, et ajalooline vallakeskus Ambla näol ei ole tänasel päeval enam sugugi ainuke tõmbekeskus vallas, Aravete on kõrvale, kui mitte ette tõusnud. Üks on selge, et sellise tuntusega koha kui Jäneda olemasolu on maakonna jaoks võtmetähtsusega. Kõik variandid nõuavad läbitöötamist, rahvaga läbiarutamist ning tänaste otsuste homse mõju välja toomist.
Murranguliste otsuste aeg on ees.


Tõnis Kõiv
Paide linnapea
Järva Teatajas 2003 a detsembris avaldatud lugu