Arhiiv aja järgi veebruar, 2005

Ida-Virumaa elanike arv kahaneb

2. veebruar 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Ken Koort

Ida-Virumaa elanike arv kahaneb

Viimase kahe aasta jooksul on maakonna elanikkond kahanenud rohkem kui viie tuhande inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmetel elas tänavu jaanuari alguses Ida-Virumaal 178 311 elanikku, kellest 87,1 protsendi elupaigaks olid linnad. Suurimas neist – Narvas oli elanikke 69 407.

Linnadest on kõige järsemalt elanikke vähemaks jäänud Kohtla-Järvel. Kui kaks aastat tagasi elas seal 47 500 elanikku, siis nüüd ligemale kolme tuhande võrra vähem. Narvas on elanike arv vähenenud ligikaudu 1500 ja Sillamäel 300 inimese võrra.

Maakonnakeskuses Jõhvis, mis on elanike arvult Ida-Virumaal alles neljas linn, püsib elanike hulk seevastu viimastel aastatel stabiilsel tasemel – veidi üle 12 000.

Ka enamikus valdades ei ole kahe viimase aasta jooksul elanike arvus suuri muutusi toimunud. Vaivara vald on saanud juurde 74 ja Kohtla vald 60 elanikku.

Ida-Virumaa on ainus maakond Eestis, kus riigi kodanikud moodustavad alla poole elanikest – 48,4 protsenti. Sillamäe elanikest on Eesti kodakondsus vaid neljandikul. Sillamäe on ka ainus linn riigis, kus elab Venemaa kodanikke rohkem kui Eesti kodanikke.

Narvalastest on Eesti kodakondsus 41 ja kohtlajärvelastest 45 protsendil. Ligikaudu kolmandikul Kohtla-Järve elanikest pole ühegi riigi kodakondsust, Narvas on see arv mõnevõrra väiksem, seevastu on seal Venemaa kodanikke kolm korda rohkem kui Kohtla-Järvel.

Rahvastikuministri esindaja Ida-Virumaal Ken Koort ütles, et viimaste aastate selge suundumus on Eesti kodanike arvu suurenemine Ida-Virumaal. "Olen täiesti kindel, et juba selle aasta lõpuks on rohkem kui pooled Ida-Virumaa elanikest Eesti kodanikud," ütles Koort.

Koorti väitel on Eesti ühinemine Euroopa Liiduga kasvatanud huvi naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamise vastu ja seda eriti noorte hulgas. Positiivselt on mõjunud ka võimalus teha kodakondsuse saamiseks vajalikud eksamid koos kooli lõpueksamitega. "Kuigi ilus oleks mõelda, et see huvi tuleneb patriotismi kasvust Eesti riigi suhtes, kaldun siiski arvama, et peamised põhjused on pragmaatilised. Eesti passiga on paremad võimalused maailmas ringiliikumiseks ning töötamiseks ja õppimiseks Euroopa Liidu riikides," ütles Koort.

Ida-Viru maavanem Ago Silde on nimetanud üheks oma põhiülesandeks tegutseda selle nimel, et peatada Ida-Virumaa elanike arvu vähenemist.

ERIK GAMZEJEV

Ida-Virumaa elanike arv kahaneb

2. veebruar 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Ken Koort

Ida-Virumaa elanike arv kahaneb

Viimase kahe aasta jooksul on maakonna elanikkond kahanenud rohkem kui viie tuhande inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmetel elas tänavu jaanuari alguses Ida-Virumaal 178 311 elanikku, kellest 87,1 protsendi elupaigaks olid linnad. Suurimas neist – Narvas oli elanikke 69 407.

Linnadest on kõige järsemalt elanikke vähemaks jäänud Kohtla-Järvel. Kui kaks aastat tagasi elas seal 47 500 elanikku, siis nüüd ligemale kolme tuhande võrra vähem. Narvas on elanike arv vähenenud ligikaudu 1500 ja Sillamäel 300 inimese võrra.

Maakonnakeskuses Jõhvis, mis on elanike arvult Ida-Virumaal alles neljas linn, püsib elanike hulk seevastu viimastel aastatel stabiilsel tasemel – veidi üle 12 000.

Ka enamikus valdades ei ole kahe viimase aasta jooksul elanike arvus suuri muutusi toimunud. Vaivara vald on saanud juurde 74 ja Kohtla vald 60 elanikku.

Ida-Virumaa on ainus maakond Eestis, kus riigi kodanikud moodustavad alla poole elanikest – 48,4 protsenti. Sillamäe elanikest on Eesti kodakondsus vaid neljandikul. Sillamäe on ka ainus linn riigis, kus elab Venemaa kodanikke rohkem kui Eesti kodanikke.

Narvalastest on Eesti kodakondsus 41 ja kohtlajärvelastest 45 protsendil. Ligikaudu kolmandikul Kohtla-Järve elanikest pole ühegi riigi kodakondsust, Narvas on see arv mõnevõrra väiksem, seevastu on seal Venemaa kodanikke kolm korda rohkem kui Kohtla-Järvel.

Rahvastikuministri esindaja Ida-Virumaal Ken Koort ütles, et viimaste aastate selge suundumus on Eesti kodanike arvu suurenemine Ida-Virumaal. "Olen täiesti kindel, et juba selle aasta lõpuks on rohkem kui pooled Ida-Virumaa elanikest Eesti kodanikud," ütles Koort.

Koorti väitel on Eesti ühinemine Euroopa Liiduga kasvatanud huvi naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamise vastu ja seda eriti noorte hulgas. Positiivselt on mõjunud ka võimalus teha kodakondsuse saamiseks vajalikud eksamid koos kooli lõpueksamitega. "Kuigi ilus oleks mõelda, et see huvi tuleneb patriotismi kasvust Eesti riigi suhtes, kaldun siiski arvama, et peamised põhjused on pragmaatilised. Eesti passiga on paremad võimalused maailmas ringiliikumiseks ning töötamiseks ja õppimiseks Euroopa Liidu riikides," ütles Koort.

Ida-Viru maavanem Ago Silde on nimetanud üheks oma põhiülesandeks tegutseda selle nimel, et peatada Ida-Virumaa elanike arvu vähenemist.

ERIK GAMZEJEV