Arhiiv aja järgi juuni, 2005

Laev, mis viib Ida-Virumaa tulevikku

14. juuni 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Ken Koort
Kui Ida-Virumaad võis nõukogude ajal kutsuda pigem suletud maakonnaks, siis praegu liigume selle poole, et olla üks avatumaid maakondi. See on Eesti valitsuse ja Ida-Viru maavalitsuse üks arenguprioriteete.

Kui Ida-Virumaad võis nõukogude ajal kutsuda pigem suletud maakonnaks, siis praegu liigume selle poole, et olla üks avatumaid maakondi. See on Eesti valitsuse ja Ida-Viru maavalitsuse üks arenguprioriteete.

Järgmisel aastal plaanitakse teha algust regulaarse liiniga Sillamäe ja Kotka vahel, mis oleks kindlasti nii Sillamäele kui kogu Virumaale tervikuna suur samm edasi avatuse suunas.

Uued võimalused

Sillamäe sadama valmimine avab täiesti uued võimalused ja arenguperspektiivid nii Ida-Virumaa kui kogu Eesti majandusele. Praegu võime neid võimalusi vaid ennustada ja ette aimata, tegelik mõju suurus saab selgeks ehk alles paarikümne aasta pärast. Selles, et see mõju saab olema suur, kahtlust ei ole.

Nädalavahetusel toimunud 150 reisijaga parvlaeva reis Sillamäe ja Kotka vahel oligi esimene pääsuke sellel arenguteel.

9. juuni keskpäeval ankru hiivanud Saaremaa laevakompanii alus St. Ola jõudis ligi 6 tunni pikkuse laevareisiga Soome, pardal rohkem kui 150 inimest. Soe vastuvõtt meie hõimurahva maal Virumaa päevadel Kouvolas veenab, et koostöö meie põhjanaabriga peab jätkuma kasvavas tempos.

Ning me peame juba praegu olema valmis selleks, et regulaarne laevaliiklus avatakse aasta pärast mais.

Kas rõõm või õudus?

Olulise muutuse toob see kohe kaasa eeskätt turismisektoris. Siis tuleks Sillamäe sadamas iga päev laevalt maha kuni 500 turisti. Kõik nad on vaja majutada, neil kõhud täis sööta ja nende vaba aeg sisustada. Ja nii kogu suve jooksul.

See on info, mis võib tekitada mõnes õudust, teises jälle rõõmu. Aga selge on see, et restoranid ja hotellid peavad olema turistide vastuvõtmiseks valmis.

Sillamäe sadam on Euroopa Liidu üks idapoolsemaid sadamaid, juba see fakt iseenesest koos Venemaa lähedusega on turistidele põhjuseks Ida-Virumaad külastada. Sillamäelt on vaid kiviviske kaugusel Narva kindlus ja Narva-Jõesuu liivased rannad.

Teisest küljest tulevad koos laevaliikluse käivitamisega maakonda ka ettevõtjad, kes otsivad võimalusi investeeringuteks ja allhangete tegemiseks. Kas meie tööstuspargid ja ettevõtlusinkubaatorid on selleks valmis? Juba praegu tuleb Virumaale nii Soome, Rootsi, Inglise, Ameerika kui ka Vene kapital. Kas meie kutsekoolide ja ülikoolide lõpetajad oskavad suhelda korraga kolmes-neljas – eesti, soome, inglise ja vene keeles?

Realistlik arengutee

Sadama valmimine ja regulaarse laevaliikluse käivitumine muudab maakonna transiidikoridoriks, mida mööda hakkavad liikuma naftasaadused, puiste- ja konteinerkaubad, autotransport, reisijad. Kui Narva oli kunagi aken Euroopasse, siis Sillamäed võiks nimetada teeks või koridoriks, kaubakoridoriks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Sillamäe sadama sügavus on 16,5 meetrit. See on see õige sügavus, sest kõik laevad, mis tulevad läbi Taani väinade, saavad külastada ka Sillamäe sadamat. Iga päev sõidab Soome lahel ligi 60 alust, millest osa peatub tulevikus kindlasti meie maakonna uues sadamas.

Laevade, turistide ja kauba vastuvõtuks aga on vaja inimesi. Sillamäe sadama arendajate sõnul tekib tänu sadamale maakonnas 2000-3000 uut töökohta.

Need faktid on tõestuseks, et Ida-Viru maavanem Ago Silde on valinud realistliku tee maakonna viimiseks Eesti arengumootorite esiritta. Praegu on rahvuslik rikkus kogunenud Tallinna ümber, samas pole Virumaa eeldused kiireks arenguks kaugeltki veel ära kasutatud. Kogu Eestile on äärmiselt tähtis, et majandusareng siin strateegiliselt tähtsas piirkonnas kiireneks.

Kolmapäev, 15.06.2005

Laev, mis viib Ida-Virumaa tulevikku

14. juuni 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Ken Koort
Kui Ida-Virumaad võis nõukogude ajal kutsuda pigem suletud maakonnaks, siis praegu liigume selle poole, et olla üks avatumaid maakondi. See on Eesti valitsuse ja Ida-Viru maavalitsuse üks arenguprioriteete.

Kui Ida-Virumaad võis nõukogude ajal kutsuda pigem suletud maakonnaks, siis praegu liigume selle poole, et olla üks avatumaid maakondi. See on Eesti valitsuse ja Ida-Viru maavalitsuse üks arenguprioriteete.

Järgmisel aastal plaanitakse teha algust regulaarse liiniga Sillamäe ja Kotka vahel, mis oleks kindlasti nii Sillamäele kui kogu Virumaale tervikuna suur samm edasi avatuse suunas.

Uued võimalused

Sillamäe sadama valmimine avab täiesti uued võimalused ja arenguperspektiivid nii Ida-Virumaa kui kogu Eesti majandusele. Praegu võime neid võimalusi vaid ennustada ja ette aimata, tegelik mõju suurus saab selgeks ehk alles paarikümne aasta pärast. Selles, et see mõju saab olema suur, kahtlust ei ole.

Nädalavahetusel toimunud 150 reisijaga parvlaeva reis Sillamäe ja Kotka vahel oligi esimene pääsuke sellel arenguteel.

9. juuni keskpäeval ankru hiivanud Saaremaa laevakompanii alus St. Ola jõudis ligi 6 tunni pikkuse laevareisiga Soome, pardal rohkem kui 150 inimest. Soe vastuvõtt meie hõimurahva maal Virumaa päevadel Kouvolas veenab, et koostöö meie põhjanaabriga peab jätkuma kasvavas tempos.

Ning me peame juba praegu olema valmis selleks, et regulaarne laevaliiklus avatakse aasta pärast mais.

Kas rõõm või õudus?

Olulise muutuse toob see kohe kaasa eeskätt turismisektoris. Siis tuleks Sillamäe sadamas iga päev laevalt maha kuni 500 turisti. Kõik nad on vaja majutada, neil kõhud täis sööta ja nende vaba aeg sisustada. Ja nii kogu suve jooksul.

See on info, mis võib tekitada mõnes õudust, teises jälle rõõmu. Aga selge on see, et restoranid ja hotellid peavad olema turistide vastuvõtmiseks valmis.

Sillamäe sadam on Euroopa Liidu üks idapoolsemaid sadamaid, juba see fakt iseenesest koos Venemaa lähedusega on turistidele põhjuseks Ida-Virumaad külastada. Sillamäelt on vaid kiviviske kaugusel Narva kindlus ja Narva-Jõesuu liivased rannad.

Teisest küljest tulevad koos laevaliikluse käivitamisega maakonda ka ettevõtjad, kes otsivad võimalusi investeeringuteks ja allhangete tegemiseks. Kas meie tööstuspargid ja ettevõtlusinkubaatorid on selleks valmis? Juba praegu tuleb Virumaale nii Soome, Rootsi, Inglise, Ameerika kui ka Vene kapital. Kas meie kutsekoolide ja ülikoolide lõpetajad oskavad suhelda korraga kolmes-neljas – eesti, soome, inglise ja vene keeles?

Realistlik arengutee

Sadama valmimine ja regulaarse laevaliikluse käivitumine muudab maakonna transiidikoridoriks, mida mööda hakkavad liikuma naftasaadused, puiste- ja konteinerkaubad, autotransport, reisijad. Kui Narva oli kunagi aken Euroopasse, siis Sillamäed võiks nimetada teeks või koridoriks, kaubakoridoriks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Sillamäe sadama sügavus on 16,5 meetrit. See on see õige sügavus, sest kõik laevad, mis tulevad läbi Taani väinade, saavad külastada ka Sillamäe sadamat. Iga päev sõidab Soome lahel ligi 60 alust, millest osa peatub tulevikus kindlasti meie maakonna uues sadamas.

Laevade, turistide ja kauba vastuvõtuks aga on vaja inimesi. Sillamäe sadama arendajate sõnul tekib tänu sadamale maakonnas 2000-3000 uut töökohta.

Need faktid on tõestuseks, et Ida-Viru maavanem Ago Silde on valinud realistliku tee maakonna viimiseks Eesti arengumootorite esiritta. Praegu on rahvuslik rikkus kogunenud Tallinna ümber, samas pole Virumaa eeldused kiireks arenguks kaugeltki veel ära kasutatud. Kogu Eestile on äärmiselt tähtis, et majandusareng siin strateegiliselt tähtsas piirkonnas kiireneks.

Kolmapäev, 15.06.2005

Valga infrastruktuurist

11. juuni 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Margus Lepik

INFRASTRUKTUUR MÕJUTAB ELUKESKKONDA

 

Kaua Valga kesklinnas kaevatakse, küsib pahane linnakodanik. Teine tunneb rõõmu, et tema majas on nüüd puhas joogivesi ja võimalus kasutada kanalisatsiooni. Paraku on tõesti nii, et infrastruktuuri uuendamine ja loomine põhjustavad ajutisi ebamugavusi. Olgu tegu ehitamise või kaevetöödega. Kuid tulemust - paremat elukeskkonda - vajame ju kõik.

Infrastruktuuri loomist oleme linna juhtides pidanud üheks olulisemaks ülesandeks. Vaid nii suudame luua eeldused, et noored tahaks jääda Valka elama, kutsuda piirkonda turiste ja investoreid. Põlise valgalasena võin kinnitada, et mitte kunagi varem pole olnud linnas teoksil nii palju suurprojekte kui praegu. Oleme suutnud veenvalt põhjendada Euroopa Liidult toetuste saamise vajadust ja õigeis valdkondades kasutada linnaeelarve raha.

Enne eelmisi valimisi lubasime, et süvendame ja laiendame Pedeli jõge Ernst Enno tänavast allavoolu. Praeguseks oleme saanud raha ka Euroopa Liidult ja nii valmib kogu Pedeli renoveerimise projekt juba tuleval aastal. Siis läbib linna üks suur paisjärv. Puhkevõimalused on Pedeli ääres head juba praegu. Rajatud on linnaelustiku õpperajad. Valga linna metsnik Atso Adsoni eestvõttel on jõe äärde paigaldatud omapärased, mahalangenud puudest valmistatud pingid.

Kui Eesti pool hakkavad Pedeli ümbruse tööd lõppema, siis lätlased said valmis alles esimese paisjärve. Et Pedeli projekt on nüüdseks muutunud rahvusvaheliseks, hõlmates kaht riiki, on suuri investeeringuid tulemas ka Läti poole. Eesmärk on rajada Valka Veskijärvest kuni Valga Pika tänavani ulatuv puhkeala ja avada Schengeni lepinguga liitumise järel kahe linna vaheline paadiliiklus.

Teine olulisem infrastrktuuri-investeering on veetrasside paigaldamine ja teekatte uuendamine. ISPA programmist saadud üle saja miljoni krooni suurune investeering võimaldab vee- ja kanalisatsioonitorustiku kas renoveerida või välja ehitada Viljandi, Tartu ja Võru tänava piirkonnas ning kesklinnas. Peagi lõpeb turu juures asuva ringristmiku ümberehitus, uue katte saavad Vabaduse ja Pikk tänav, osaliselt ka Jaama tänav, samuti mitmed kõnniteed. Mustkate pannakse Sulevi, Kuuse ja Hiie tänavale.

Huviringide õppemaksu pole linnavalitsus tõstnud, noortekeskuse kaks korrust on renoveeritud. Sügisel valmib spordihall. Praegu otsime hallile peasponsorit. Tulekul on palju põnevaid rahvusvahelisi võistlusi, eelkõige aga paranevad valgalaste endi sportimisvõimalused. Linnas on nüüd võimalus harrastada ekstreemsporti, rajatud on mitu uut spordiväljakut.

Linna elukeskkonna konkurentsivõime määrab ka haridusasutuste tase. Oleme koostanud hariduse arengukava ja väidelnud selle üle koolides, kuid peaküsimuses - kas rajada Valka klassikaline gümnaasium või mitte - pole veel kokku leppinud. Enne koolide heakskiitu haridusreformi ei alustata. Ilmselt jääb see arutelu teemaks pärast valimisi.

Kuid üldisema eesmärgi - iga gümnaasiumilõpetaja olgu võimeline konkureerima kõrgkooli - poole on koolid püüelnud edukalt. Samas näitavad tööjõuturu uuringud, et enim vajatakse mitte pintsaklipslasi, vaid oskustöölisi. Linna juhid on püüdnud kaasa aidata kutsehariduse koondumisele Valka, et maakonnas areneks tugev kutseõppekeskus. Paraku pole haridusministeerium  võimuvahetuse järel otsustavalt tegutsenud.

Linn on suurendanud koolihooneisse tehtavaid investeeringuid. 2003 renoveeriti õppemaju 2,9 miljoni krooni eest. Mullu eraldati gümnaasiumi remondiks 3,3, põhikooli investeeringuteks 1,5 ja vene gümnaasiumile 400 000 krooni. Nüüd vastavad kõik linna koolid tuleohutuse nõuetele.

Valgas makstakse sünnitoetust 1000 krooni lapse kohta ja 500 krooni esimesse klassi astujale. Eraldi toetus on paljulapselistele peredele.

Kõigile valgamaalastele oluline haigla jätkab vaatamata erinevaile reformikavadele tööd, samas majas on avatud 60 inimese tarvis hooldekodu.

Oleme püüdnud stimuleerida majaomanikke oma kodu ümbrust korrastama ja fassaade uuendama. Tänavu eraldasime selleks 350 000 krooni. Kui eelarve võimaldab, plaanime seda summat suurendada.

Millega mõõta infrastruktuuri parandamise tulemusi? Töökohtade arv tervikuna pole vähenenud - leivatehas koondas, kuid Sangari õmblusvabrik on rahvast juurde võtnud. Iga suvega kasvab turistide arv. Nüüd, mil Valga saab oma hotelli, saame liituda turismimarsruutidega. Euroopa Liidu Phare projekti toel rajame Laatsi tööstusküla.

Järjest enam püüame arendada naaberlinnade Valga ja Valka elukeskkonda kui tervikut. Palju kultuuriüritusi toimub kahes keeles ja mõlemal pool piiri, õmblusvabrikusse ja haiglasse käiakse tööle naaberriigist. Kahe linna ühine tunnuslause 1 LINN, 2 RIIKI saab järjest enam tegelikkuseks. Sügisel püüame taastada Valga ja Valka vahelise bussiliikluse.

 

Valga infrastruktuurist

11. juuni 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Margus Lepik

INFRASTRUKTUUR MÕJUTAB ELUKESKKONDA

 

Kaua Valga kesklinnas kaevatakse, küsib pahane linnakodanik. Teine tunneb rõõmu, et tema majas on nüüd puhas joogivesi ja võimalus kasutada kanalisatsiooni. Paraku on tõesti nii, et infrastruktuuri uuendamine ja loomine põhjustavad ajutisi ebamugavusi. Olgu tegu ehitamise või kaevetöödega. Kuid tulemust - paremat elukeskkonda - vajame ju kõik.

Infrastruktuuri loomist oleme linna juhtides pidanud üheks olulisemaks ülesandeks. Vaid nii suudame luua eeldused, et noored tahaks jääda Valka elama, kutsuda piirkonda turiste ja investoreid. Põlise valgalasena võin kinnitada, et mitte kunagi varem pole olnud linnas teoksil nii palju suurprojekte kui praegu. Oleme suutnud veenvalt põhjendada Euroopa Liidult toetuste saamise vajadust ja õigeis valdkondades kasutada linnaeelarve raha.

Enne eelmisi valimisi lubasime, et süvendame ja laiendame Pedeli jõge Ernst Enno tänavast allavoolu. Praeguseks oleme saanud raha ka Euroopa Liidult ja nii valmib kogu Pedeli renoveerimise projekt juba tuleval aastal. Siis läbib linna üks suur paisjärv. Puhkevõimalused on Pedeli ääres head juba praegu. Rajatud on linnaelustiku õpperajad. Valga linna metsnik Atso Adsoni eestvõttel on jõe äärde paigaldatud omapärased, mahalangenud puudest valmistatud pingid.

Kui Eesti pool hakkavad Pedeli ümbruse tööd lõppema, siis lätlased said valmis alles esimese paisjärve. Et Pedeli projekt on nüüdseks muutunud rahvusvaheliseks, hõlmates kaht riiki, on suuri investeeringuid tulemas ka Läti poole. Eesmärk on rajada Valka Veskijärvest kuni Valga Pika tänavani ulatuv puhkeala ja avada Schengeni lepinguga liitumise järel kahe linna vaheline paadiliiklus.

Teine olulisem infrastrktuuri-investeering on veetrasside paigaldamine ja teekatte uuendamine. ISPA programmist saadud üle saja miljoni krooni suurune investeering võimaldab vee- ja kanalisatsioonitorustiku kas renoveerida või välja ehitada Viljandi, Tartu ja Võru tänava piirkonnas ning kesklinnas. Peagi lõpeb turu juures asuva ringristmiku ümberehitus, uue katte saavad Vabaduse ja Pikk tänav, osaliselt ka Jaama tänav, samuti mitmed kõnniteed. Mustkate pannakse Sulevi, Kuuse ja Hiie tänavale.

Huviringide õppemaksu pole linnavalitsus tõstnud, noortekeskuse kaks korrust on renoveeritud. Sügisel valmib spordihall. Praegu otsime hallile peasponsorit. Tulekul on palju põnevaid rahvusvahelisi võistlusi, eelkõige aga paranevad valgalaste endi sportimisvõimalused. Linnas on nüüd võimalus harrastada ekstreemsporti, rajatud on mitu uut spordiväljakut.

Linna elukeskkonna konkurentsivõime määrab ka haridusasutuste tase. Oleme koostanud hariduse arengukava ja väidelnud selle üle koolides, kuid peaküsimuses - kas rajada Valka klassikaline gümnaasium või mitte - pole veel kokku leppinud. Enne koolide heakskiitu haridusreformi ei alustata. Ilmselt jääb see arutelu teemaks pärast valimisi.

Kuid üldisema eesmärgi - iga gümnaasiumilõpetaja olgu võimeline konkureerima kõrgkooli - poole on koolid püüelnud edukalt. Samas näitavad tööjõuturu uuringud, et enim vajatakse mitte pintsaklipslasi, vaid oskustöölisi. Linna juhid on püüdnud kaasa aidata kutsehariduse koondumisele Valka, et maakonnas areneks tugev kutseõppekeskus. Paraku pole haridusministeerium  võimuvahetuse järel otsustavalt tegutsenud.

Linn on suurendanud koolihooneisse tehtavaid investeeringuid. 2003 renoveeriti õppemaju 2,9 miljoni krooni eest. Mullu eraldati gümnaasiumi remondiks 3,3, põhikooli investeeringuteks 1,5 ja vene gümnaasiumile 400 000 krooni. Nüüd vastavad kõik linna koolid tuleohutuse nõuetele.

Valgas makstakse sünnitoetust 1000 krooni lapse kohta ja 500 krooni esimesse klassi astujale. Eraldi toetus on paljulapselistele peredele.

Kõigile valgamaalastele oluline haigla jätkab vaatamata erinevaile reformikavadele tööd, samas majas on avatud 60 inimese tarvis hooldekodu.

Oleme püüdnud stimuleerida majaomanikke oma kodu ümbrust korrastama ja fassaade uuendama. Tänavu eraldasime selleks 350 000 krooni. Kui eelarve võimaldab, plaanime seda summat suurendada.

Millega mõõta infrastruktuuri parandamise tulemusi? Töökohtade arv tervikuna pole vähenenud - leivatehas koondas, kuid Sangari õmblusvabrik on rahvast juurde võtnud. Iga suvega kasvab turistide arv. Nüüd, mil Valga saab oma hotelli, saame liituda turismimarsruutidega. Euroopa Liidu Phare projekti toel rajame Laatsi tööstusküla.

Järjest enam püüame arendada naaberlinnade Valga ja Valka elukeskkonda kui tervikut. Palju kultuuriüritusi toimub kahes keeles ja mõlemal pool piiri, õmblusvabrikusse ja haiglasse käiakse tööle naaberriigist. Kahe linna ühine tunnuslause 1 LINN, 2 RIIKI saab järjest enam tegelikkuseks. Sügisel püüame taastada Valga ja Valka vahelise bussiliikluse.