Arhiiv aja järgi detsember, 2005

Eestile on tarvis kaasaegseid maanteid

6. detsember 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Laine Jänes
Tartu ei ole lihtsalt pealinnast kaugel asuv ülikoolilinn. Tartu on suuruselt Eesti teine linn, oluline transiidikeskus, Lõuna-Eesti süda. Need on vaid mõned põhjustest, miks Tallinna ja Tartu vahel peaks olema korralik ja turvaline ühendus 4-realise maantee näol.

Tartu ei ole lihtsalt pealinnast kaugel asuv ülikoolilinn. Tartu on suuruselt Eesti teine linn, oluline transiidikeskus, Lõuna-Eesti süda. Need on vaid mõned põhjustest, miks Tallinna ja Tartu vahel peaks olema korralik ja turvaline ühendus 4-realise maantee näol.

Autojuhtide seas on levinud võllanali, et mis 4-realise tee ehitusest me enam räägime – Tallinn-Tartu maanteel toimub juba praegu liiklus neljas reas.

Eesti ühe põhimaantee ohtlikkus ning närviline kliima on saanud juba müütide ja kurblooliste naljalugude objektiks. Küllap on siin teatud paralleele Virtsu-Kuivastu praamiühendusega, mis on põhjustanud isegi ministri tagasiastumise, kuid ei ole siiani loogilist lahendust leidnud.

Tallinn-Tartu maantee puhul on absurdne ning äärmiselt küüniline riigi seisukohast rääkida „ebapiisavast” hukkunute arvust. Väidetavalt pole sellel teel veel statistiliselt nii palju raskeid liiklusõnnetusi, et valitsus võtaks uue tee ehitamise oma lähiaastate prioriteediks või oleks projekt abikõlbulik Euroopast raha saamisel.

Tartu linn püüab teha kõik, et siiski see unistus, tegelikult hädavajadus, ellu viia – ja ka Tartust edasi – Luhamaa piiripunktini välja. Meil on kaks peamist argumenti: turvalisus ja Eesti infrastruktuuri läbilaskevõime – ehk teisisõnu otsene majanduslik kasu mitte ainult piirkonnale, vaid kogu Eestile.

 

2,5 miljardi krooni projekt

Loomulikult on Tartul seoses Tallinn-Tartu maanteega ka oma huvid mängus: ühendus pealinnaga, kus paljud tartlased tööl või tööülesannete tõttu tihti käivad, peab olema perfektne. Ühe osa sellest maanteest moodustab Tartu ringtee, mis ka lähituleviku rekonstrueerimise plaanides on, kiiremas korras vajab ehitamist jalakäijate ülekäigurada Lõunakeskuse juures. Küllap on ka paljud Tartu külalised olnud hämmingus, miks see siiani lahendamata on. Maanteeamet on väidetavalt lubanud selle 2006.aasta kevadeks välja ehitada.

 

Tartu vastutab oma kodanike turvalisuse ning infrastruktuuri eest –.

samas on ka pealinnarahval järjest rohkem Tartusse asja ja Lõuna-Eestisse üldse, ka ärilistel põhjustel. Rääkimata kaubaveoautodest, mis vuravad mööda Tallinn-Tartu maanteed Luhamaa poole ja vastupidi.

Küllap just loetletud põhjustel kinnistas ärimees Rein Kilk hiljuti ühes raadiosaates esinedes, et Tallinn-Tartu 4-realine maantee võiks olla 2007. aasta riigikogu valimiste üks kandvamaid lubadusi. Lõuna-Eesti poolt vaadates on tal kindlasti õigus. Usun, et ka Kesk-Eesti – Järvamaa kirjutab sellele nõudmisele kahel käel alla. See otsus puudutab Eesti arengut ja tulevikku tervikuna.

Tallinn-Tartu maantee ehitamine neljarealiseks on kallis projekt: maanteeameti kalkulatsioonide kohaselt läheb ühe kilomeetri tee rajamine maksma ca 40 miljonit krooni. See teeb kogu projekti maksumuseks rohkem kui kaks ja pool miljardit krooni. Finantseerimisallikate leidmine ei olegi nii keeruline kui pealtnäha paistab. Sakslased kasutasid selleks näiteks riigivõlakirju, millesse paigutati pensionifondide raha.

Argumenteerijad, kes tõdevad praeguse maantee üliohtlikku seisukorda ning 4-realise tee märgatavalt suuremat turvalisust ning varjuvad seejärel rahapuuduse ning majandusliku ebaotstarbekuse statistika taha, peaksid häbenema. Iga kroon on väärt inimeste turvatunnet, närve ning lõpuks ka elusid, mis praegusel Tallinn-Tartu maanteel kaotatakse.

 

Pool rehkendust on ka asi

Lõputute liiklusõnnetuste peamisteks asjaoludeks on enamasti sõiduki kaldumine vastassuuna vööndisse, möödasõidu ebaõnnestumine või teepervel seisva inimese või auto otsa sõitmine. Need kõik on ohud, mis on neljarealise ohutusribaga nn esimese klassi maantee puhul välistatud.

Samm-sammult peame liikuma modernse, turvalisima ning inimesekeskseima elukeskkonna poole. Nii ka teede-ehituses: kui hetkel ei ole raha, et ehitada valmis 170 km 4-realist teed, siis ei tohi sellest heituda.

Esmalt võib ehitada 50 km ning siis järgmised 50 ja nii edasi. Nagu õpetaja Laur Tootsile ütles: „Kui tervet rehkendust teha ei jõua, tee pool, aga tee hästi!” Olgu siinkohal positiivseteks eeskujudeks edukalt lõppenud Tallinn-Narva maantee suurprojekt ning hoogu sisse saav sillaehitusprojekt mandri ja Saaremaa vahel.

Esimese sammuna räägitakse praegu korraliku neljarealise maantee ehitamisest Tallinnast Koseni, teises etapis Mäoni. Arvamus, et aastaks 2020 võiks Mäoni ära ehitada ja rohkem polekski nagu vaja,  mind ei rahulda. 4-realine tee Tartuni välja ei ole utoopia ja mõttetus, sest liiklustihedus, tee koormus ning autode hulk suureneb iga päevaga ning sujuvamat sõitu lubav ning turvaline tee muutub järjest vajalikumaks. Võrdluseks mõelgem kasvõi 5-10 aastat tagasi – olukord siis ja praegu on juba väga erinevad, 10 aasta möödudes võib olla juba lootusetult hilja. Pole ime, kui avastame, et maantee on muutunud võrreldavaks suure linna tänavaga tipptunnil.

Paraku on tee-ehitusega kehtiv taksomeetri efekt: mida kauem viivitame, seda kallimaks see läheb. Seepärast tuleb kiirelt tööle asuda. Kogu Lõuna -Eesti peab taotlema, et riik võtaks Tallinn-Tartu maantee ehituse oma lähiaastate prioriteediks.

 

Eestile on tarvis kaasaegseid maanteid

6. detsember 2005 Artikli originaal asub siin aadressil / Laine Jänes
Tartu ei ole lihtsalt pealinnast kaugel asuv ülikoolilinn. Tartu on suuruselt Eesti teine linn, oluline transiidikeskus, Lõuna-Eesti süda. Need on vaid mõned põhjustest, miks Tallinna ja Tartu vahel peaks olema korralik ja turvaline ühendus 4-realise maantee näol.

Tartu ei ole lihtsalt pealinnast kaugel asuv ülikoolilinn. Tartu on suuruselt Eesti teine linn, oluline transiidikeskus, Lõuna-Eesti süda. Need on vaid mõned põhjustest, miks Tallinna ja Tartu vahel peaks olema korralik ja turvaline ühendus 4-realise maantee näol.

Autojuhtide seas on levinud võllanali, et mis 4-realise tee ehitusest me enam räägime – Tallinn-Tartu maanteel toimub juba praegu liiklus neljas reas.

Eesti ühe põhimaantee ohtlikkus ning närviline kliima on saanud juba müütide ja kurblooliste naljalugude objektiks. Küllap on siin teatud paralleele Virtsu-Kuivastu praamiühendusega, mis on põhjustanud isegi ministri tagasiastumise, kuid ei ole siiani loogilist lahendust leidnud.

Tallinn-Tartu maantee puhul on absurdne ning äärmiselt küüniline riigi seisukohast rääkida „ebapiisavast” hukkunute arvust. Väidetavalt pole sellel teel veel statistiliselt nii palju raskeid liiklusõnnetusi, et valitsus võtaks uue tee ehitamise oma lähiaastate prioriteediks või oleks projekt abikõlbulik Euroopast raha saamisel.

Tartu linn püüab teha kõik, et siiski see unistus, tegelikult hädavajadus, ellu viia – ja ka Tartust edasi – Luhamaa piiripunktini välja. Meil on kaks peamist argumenti: turvalisus ja Eesti infrastruktuuri läbilaskevõime – ehk teisisõnu otsene majanduslik kasu mitte ainult piirkonnale, vaid kogu Eestile.

 

2,5 miljardi krooni projekt

Loomulikult on Tartul seoses Tallinn-Tartu maanteega ka oma huvid mängus: ühendus pealinnaga, kus paljud tartlased tööl või tööülesannete tõttu tihti käivad, peab olema perfektne. Ühe osa sellest maanteest moodustab Tartu ringtee, mis ka lähituleviku rekonstrueerimise plaanides on, kiiremas korras vajab ehitamist jalakäijate ülekäigurada Lõunakeskuse juures. Küllap on ka paljud Tartu külalised olnud hämmingus, miks see siiani lahendamata on. Maanteeamet on väidetavalt lubanud selle 2006.aasta kevadeks välja ehitada.

 

Tartu vastutab oma kodanike turvalisuse ning infrastruktuuri eest –.

samas on ka pealinnarahval järjest rohkem Tartusse asja ja Lõuna-Eestisse üldse, ka ärilistel põhjustel. Rääkimata kaubaveoautodest, mis vuravad mööda Tallinn-Tartu maanteed Luhamaa poole ja vastupidi.

Küllap just loetletud põhjustel kinnistas ärimees Rein Kilk hiljuti ühes raadiosaates esinedes, et Tallinn-Tartu 4-realine maantee võiks olla 2007. aasta riigikogu valimiste üks kandvamaid lubadusi. Lõuna-Eesti poolt vaadates on tal kindlasti õigus. Usun, et ka Kesk-Eesti – Järvamaa kirjutab sellele nõudmisele kahel käel alla. See otsus puudutab Eesti arengut ja tulevikku tervikuna.

Tallinn-Tartu maantee ehitamine neljarealiseks on kallis projekt: maanteeameti kalkulatsioonide kohaselt läheb ühe kilomeetri tee rajamine maksma ca 40 miljonit krooni. See teeb kogu projekti maksumuseks rohkem kui kaks ja pool miljardit krooni. Finantseerimisallikate leidmine ei olegi nii keeruline kui pealtnäha paistab. Sakslased kasutasid selleks näiteks riigivõlakirju, millesse paigutati pensionifondide raha.

Argumenteerijad, kes tõdevad praeguse maantee üliohtlikku seisukorda ning 4-realise tee märgatavalt suuremat turvalisust ning varjuvad seejärel rahapuuduse ning majandusliku ebaotstarbekuse statistika taha, peaksid häbenema. Iga kroon on väärt inimeste turvatunnet, närve ning lõpuks ka elusid, mis praegusel Tallinn-Tartu maanteel kaotatakse.

 

Pool rehkendust on ka asi

Lõputute liiklusõnnetuste peamisteks asjaoludeks on enamasti sõiduki kaldumine vastassuuna vööndisse, möödasõidu ebaõnnestumine või teepervel seisva inimese või auto otsa sõitmine. Need kõik on ohud, mis on neljarealise ohutusribaga nn esimese klassi maantee puhul välistatud.

Samm-sammult peame liikuma modernse, turvalisima ning inimesekeskseima elukeskkonna poole. Nii ka teede-ehituses: kui hetkel ei ole raha, et ehitada valmis 170 km 4-realist teed, siis ei tohi sellest heituda.

Esmalt võib ehitada 50 km ning siis järgmised 50 ja nii edasi. Nagu õpetaja Laur Tootsile ütles: „Kui tervet rehkendust teha ei jõua, tee pool, aga tee hästi!” Olgu siinkohal positiivseteks eeskujudeks edukalt lõppenud Tallinn-Narva maantee suurprojekt ning hoogu sisse saav sillaehitusprojekt mandri ja Saaremaa vahel.

Esimese sammuna räägitakse praegu korraliku neljarealise maantee ehitamisest Tallinnast Koseni, teises etapis Mäoni. Arvamus, et aastaks 2020 võiks Mäoni ära ehitada ja rohkem polekski nagu vaja,  mind ei rahulda. 4-realine tee Tartuni välja ei ole utoopia ja mõttetus, sest liiklustihedus, tee koormus ning autode hulk suureneb iga päevaga ning sujuvamat sõitu lubav ning turvaline tee muutub järjest vajalikumaks. Võrdluseks mõelgem kasvõi 5-10 aastat tagasi – olukord siis ja praegu on juba väga erinevad, 10 aasta möödudes võib olla juba lootusetult hilja. Pole ime, kui avastame, et maantee on muutunud võrreldavaks suure linna tänavaga tipptunnil.

Paraku on tee-ehitusega kehtiv taksomeetri efekt: mida kauem viivitame, seda kallimaks see läheb. Seepärast tuleb kiirelt tööle asuda. Kogu Lõuna -Eesti peab taotlema, et riik võtaks Tallinn-Tartu maantee ehituse oma lähiaastate prioriteediks.