Arhiiv aja järgi juuni, 2006

Väikelapsed saavad oma pargi Tähtverre

30. juuni 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Jüri Sasi
Linn plaanib Fr. R. Kreutzwaldi ja Fr. Tuglase tänavaga ning Laulupeo puiestee ja Tähtvere pargiga piiratud alal lisaks noortepargi laiendamisele ka väikelasteparki.

Abilinnapea Jüri Sasi sõnul on jõutud ringiga algusesse tagasi: mõned aastad tagasi räägiti, et seal võiks olla ka lastepark, vahepeal heideti see mõte kõrvale ja otsustati, et sinna tuleb ainult noortepark.

Noortepargi ideekavandi esitanud arhitektuuribüroo Kosmos nägemus ei leidnud aga linnavalitsuses head vastuvõttu.

«Nad on võtnud Ameerika ajakirjadest ilusaid pilte ja häid ideid, aga ma tõsiselt kahtlen, kas meie kliimas saab rakendada niisuguseid asju, mis on näiteks Las Vegases või Nevada kõrbes,» põhjendas Sasi, miks kukkus läbi kavand, mille elluviimine oleks maksnud kümneid miljoneid kroone.

Näiteks nägi Kosmose kava ette tohutuid betoonrampe, samuti oli plaan paigaldada 15-meetrine betoonist ronimistorn. Sasi hinnangul oleks see küll uhke, aga ohtlik.

Esmaspäevasel koosolekul otsustas linnavalitsus, et noorteparki suurendatakse, lisades korvpalli-, võrkpalli- ja ranna-volleväljakud, ning luuakse ka väikelastepark, kus saaks kiikuda, mängida või lihtsalt jalutada. Esialgne plaan näeb ette jäätisekohviku rajamist.

Sasi kinnitusel täpsustatakse kuu aja jooksul lähteülesanded, et siis leida mõni arhitektuurifirma, kes on nõus neid uude vormi valama.

«Me oleme siiamaani sellega tegelnud ja oleme asjadega kursis – miks me ei peaks siis noortepargi ideekavandiga edasi tegelema,» avaldas Kosmose üks omanikest Ott Kadarik valmisolekut muuta esialgset kavandit.

 
Jaanika Meier, Tartu Postimees

Väikelapsed saavad oma pargi Tähtverre

30. juuni 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Jüri Sasi
Linn plaanib Fr. R. Kreutzwaldi ja Fr. Tuglase tänavaga ning Laulupeo puiestee ja Tähtvere pargiga piiratud alal lisaks noortepargi laiendamisele ka väikelasteparki.

Abilinnapea Jüri Sasi sõnul on jõutud ringiga algusesse tagasi: mõned aastad tagasi räägiti, et seal võiks olla ka lastepark, vahepeal heideti see mõte kõrvale ja otsustati, et sinna tuleb ainult noortepark.

Noortepargi ideekavandi esitanud arhitektuuribüroo Kosmos nägemus ei leidnud aga linnavalitsuses head vastuvõttu.

«Nad on võtnud Ameerika ajakirjadest ilusaid pilte ja häid ideid, aga ma tõsiselt kahtlen, kas meie kliimas saab rakendada niisuguseid asju, mis on näiteks Las Vegases või Nevada kõrbes,» põhjendas Sasi, miks kukkus läbi kavand, mille elluviimine oleks maksnud kümneid miljoneid kroone.

Näiteks nägi Kosmose kava ette tohutuid betoonrampe, samuti oli plaan paigaldada 15-meetrine betoonist ronimistorn. Sasi hinnangul oleks see küll uhke, aga ohtlik.

Esmaspäevasel koosolekul otsustas linnavalitsus, et noorteparki suurendatakse, lisades korvpalli-, võrkpalli- ja ranna-volleväljakud, ning luuakse ka väikelastepark, kus saaks kiikuda, mängida või lihtsalt jalutada. Esialgne plaan näeb ette jäätisekohviku rajamist.

Sasi kinnitusel täpsustatakse kuu aja jooksul lähteülesanded, et siis leida mõni arhitektuurifirma, kes on nõus neid uude vormi valama.

«Me oleme siiamaani sellega tegelnud ja oleme asjadega kursis – miks me ei peaks siis noortepargi ideekavandiga edasi tegelema,» avaldas Kosmose üks omanikest Ott Kadarik valmisolekut muuta esialgset kavandit.

 
Jaanika Meier, Tartu Postimees

Kivilinna kooli maja muutub tundmatuseni

26. juuni 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Jüri Sasi
Juba kolmandat aastat müttavad suviti vanas Annemõisa, nüüdses Kivilinna gümnaasiumi hoones remondimehed. Tänavu kulub koolimaja kaasajastamiseks ligi 14 miljonit krooni.

AS Tevo Ehituse töömehed voorivad Kaunase puiesteel asuva koolimaja A-korpuse esimesel ja teisel korrusel kärudega ringi ning veavad seinu minema. Seda selleks, et sügisest oleks õpetajatel oma väikesed kabinetid, kus tundideks valmistuda ja näiteks järeleaitamistunde anda.

Sellist pisikeste ruumide ehitamist saab lubada just tänu sellele, et Kivilinna gümnaasium asub kahes majas. Abilinnapea Jüri Sasi sõnul mahuks kumbagi majja muidu umbes 900 õpilast. Nüüd saab ruumidega laiutada.

Ent seinte lõhkumine ja uute ehitamine pole selles majas ainus töö. Välja vahetatakse elektrijuhtmestik, ventilatsiooni- ja küttesüsteemid, aknad, uksed, põrandad ja valgustus, korrastatakse ka tualettruumid.

Lisaks ehitatakse täielikult ümber peatrepikoda läbi kogu hoone. Koolimaja saab ka lifti. Sasi tõdeb, et 1. septembril kooli minevad lapsed ei tunne arvatavasti vana koolimaja seestpoolt äragi.

«Miskipärast tehti omaaegsed koolid hallid ja eemalepeletavad, nii et seal käimine oli pigem piin,» rääkis Sasi. «Aga nüüd lähed sisse ja mõtled: ohoo! Siin võiks käia küll!»

Hallide ja igavate seinte asemel muutuvad esimese ja teise korruse ruumid sinisteks, oranžideks ja kollasteks. Samasugust värvilahendust on kasutatud ka kolmandal ja neljandal korrusel, mis renoveeriti eelmistel aastatel.

Kivilinna gümnaasiumi Kaunase puiesteel asuvat hoonet renoveerib linn juba kolmandat aastat, koos tänavuse remondiga kulub selleks 35 miljonit krooni. Renoveerimistööd viiakse lõpule tuleval aastal, maksumuseks on kavandatud 8 miljonit.

Sasi rääkis, et algselt oli plaan vahetada tänavu välja ka kahe esimese korruse klassiruumide mööbel, ent kuna mööblifirmad on mitmeks kuuks tellimustega hõivatud, lükkub mööbli ost ilmselt tulevasse aastasse.

Suuremad ehitusobjektid:

• Sügisel alustatakse Kesklinna kooli juurdeehitisega (praegu projekteerimisel), valmib suvel 2007.

• Ida tänavale uue, 6-rühmalise lasteaia ehitamine (praegu projekteerimisel), valmib suvel 2007.

• Kutsehariduskeskuse juurdeehitis valmib mais 2007.

• Kivilinna gümnaasiumi kolmanda etapi tööd, mille raames jätkatakse ehitustöid hoone A-korpuse I ja II korrusel.

• Forseliuse gümnaasiumi toitlustusploki rekonstrueerimine.

• Kroonuaia kooli kolme klassiruumi remont ja sisustamine.

• Kommertsgümnaasiumi akende osaline vahetus.

• Miina Härma gümnaasiumi katuse ja fassaadi renoveerimine.

• Veeriku kooli A-korpuse tualettruumide remont.

• Raatuse gümnaasiumi garderoobi rekonstrueerimine.

• 30. juuniks valmib Mart Reiniku gümnaasiumi kunstmurukattega jalgpallistaadion.

• Selle aasta augustis valmib koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga Herbert Masingu kool.

• Vanemuise 35 maja projekteeritakse gümnaasiumihooneks ning 1. septembriks 2007 peab Riigi Kinnisvara üle andma rekonstrueeritud hoone, kus alustab õppetööd Mart Reiniku kooli gümnaasiumiosa.


Mari-Liis Hüvato, Tartu Postimees

Kivilinna kooli maja muutub tundmatuseni

26. juuni 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Jüri Sasi
Juba kolmandat aastat müttavad suviti vanas Annemõisa, nüüdses Kivilinna gümnaasiumi hoones remondimehed. Tänavu kulub koolimaja kaasajastamiseks ligi 14 miljonit krooni.

AS Tevo Ehituse töömehed voorivad Kaunase puiesteel asuva koolimaja A-korpuse esimesel ja teisel korrusel kärudega ringi ning veavad seinu minema. Seda selleks, et sügisest oleks õpetajatel oma väikesed kabinetid, kus tundideks valmistuda ja näiteks järeleaitamistunde anda.

Sellist pisikeste ruumide ehitamist saab lubada just tänu sellele, et Kivilinna gümnaasium asub kahes majas. Abilinnapea Jüri Sasi sõnul mahuks kumbagi majja muidu umbes 900 õpilast. Nüüd saab ruumidega laiutada.

Ent seinte lõhkumine ja uute ehitamine pole selles majas ainus töö. Välja vahetatakse elektrijuhtmestik, ventilatsiooni- ja küttesüsteemid, aknad, uksed, põrandad ja valgustus, korrastatakse ka tualettruumid.

Lisaks ehitatakse täielikult ümber peatrepikoda läbi kogu hoone. Koolimaja saab ka lifti. Sasi tõdeb, et 1. septembril kooli minevad lapsed ei tunne arvatavasti vana koolimaja seestpoolt äragi.

«Miskipärast tehti omaaegsed koolid hallid ja eemalepeletavad, nii et seal käimine oli pigem piin,» rääkis Sasi. «Aga nüüd lähed sisse ja mõtled: ohoo! Siin võiks käia küll!»

Hallide ja igavate seinte asemel muutuvad esimese ja teise korruse ruumid sinisteks, oranžideks ja kollasteks. Samasugust värvilahendust on kasutatud ka kolmandal ja neljandal korrusel, mis renoveeriti eelmistel aastatel.

Kivilinna gümnaasiumi Kaunase puiesteel asuvat hoonet renoveerib linn juba kolmandat aastat, koos tänavuse remondiga kulub selleks 35 miljonit krooni. Renoveerimistööd viiakse lõpule tuleval aastal, maksumuseks on kavandatud 8 miljonit.

Sasi rääkis, et algselt oli plaan vahetada tänavu välja ka kahe esimese korruse klassiruumide mööbel, ent kuna mööblifirmad on mitmeks kuuks tellimustega hõivatud, lükkub mööbli ost ilmselt tulevasse aastasse.

Suuremad ehitusobjektid:

• Sügisel alustatakse Kesklinna kooli juurdeehitisega (praegu projekteerimisel), valmib suvel 2007.

• Ida tänavale uue, 6-rühmalise lasteaia ehitamine (praegu projekteerimisel), valmib suvel 2007.

• Kutsehariduskeskuse juurdeehitis valmib mais 2007.

• Kivilinna gümnaasiumi kolmanda etapi tööd, mille raames jätkatakse ehitustöid hoone A-korpuse I ja II korrusel.

• Forseliuse gümnaasiumi toitlustusploki rekonstrueerimine.

• Kroonuaia kooli kolme klassiruumi remont ja sisustamine.

• Kommertsgümnaasiumi akende osaline vahetus.

• Miina Härma gümnaasiumi katuse ja fassaadi renoveerimine.

• Veeriku kooli A-korpuse tualettruumide remont.

• Raatuse gümnaasiumi garderoobi rekonstrueerimine.

• 30. juuniks valmib Mart Reiniku gümnaasiumi kunstmurukattega jalgpallistaadion.

• Selle aasta augustis valmib koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga Herbert Masingu kool.

• Vanemuise 35 maja projekteeritakse gümnaasiumihooneks ning 1. septembriks 2007 peab Riigi Kinnisvara üle andma rekonstrueeritud hoone, kus alustab õppetööd Mart Reiniku kooli gümnaasiumiosa.


Mari-Liis Hüvato, Tartu Postimees

Reformierakonna võit 2

25. juuni 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Reformierakonna võitlus bussiliikluses tõi järjekordse võidu

Suur on rõõm, et Järvamaa inimesed saavad jälle uue bussiga sõita. Kahjuks küll mitu nädalat hiljem, kui oleks seaduslik õigus selleks olnud, aga hea, et nüüdki lõpuks buss olemas on. Nimelt teatab Järva portaal aadressil www.jarva.ee , et alates jaanipäevast sõidutab järvakaid jälle üks uus buss.

Kui 2.juunil (vt lugu Reformierakonna võit) oli põhjust rõõmu tunda esimese võidu üle, siis üle kahekümne päeva hiljem on jälle rõõm. Vahepeal olen rääkinud paljude inimestega bussiliikluse teemadel ja saanud meeldivat tagasisidet. Inimesed tahavad uusi busse, kuid soovivad sedagi, et keegi nende eest võitleks. Võin siinkohal Reformierakonna Järva MKO nimel lubada, et meie ei jäta bussiliiklust rahule enne, kui kõiki sõlmitud lepinguid ausalt täidetakse ja kohtuvaidlus on lõppenud. Peame oma kohuseks inimeste õiguste eest seista ning toimuvast avalikkust teavitada.

Järva portaal ei kirjuta sõnakestki sellest, et Järvamaa Ühistranspordikeskus (JÜTK) on juba pea pool aastat vaevelnud Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Arvo Sarapuu firmadega. Kord nad vaidlustavad põhjuseta hanke, kord loobuvad pakkumisest, siis jälle sõlmivad lepingu, aga ei mõtlegi seda korrektselt täitma asuda. JÜTK-i juhatus jõudis niikaugele, et juunikuus saadeti viimane kiri - sisuliselt ultimaatum - kui Sarapuu firma kohe lepingut täitma ei asu, läheb leping lõpetamisele. Lisaks otsustati, et alates 23.juunist (2006) pannakse igapäevaliselt kirja kõik liinile minevad bussid. Teatavasti oligi suurim probleem just busside vanusega. Nimelt pakkusid Sarapuu firmad riigihankel lahkelt uusi busse ja võitsid tänu sellele riigihanke. Tegelikkuses aga ei soovinud nad sugugi investeerida Järvamaa inimeste tarbeks, kuigi olid lubanud. Hoopis mõnusam ju sama raha kasumina välja võtta. Miks portaal ei kirjuta, see on omaette teema, mis nõuab avamist edaspidi.

Kogu lepingu mittetäitmise raskus langes JÜTK-ile, sest liiniveo korraldajaks on JÜTK. Tema sõlmib lepingud ja peab tagama ka sõlmitud lepingute täitmise. Sarapuu püüdis veel viimasest õlekõrrest haarates korraldada väiksemas ringis kohtumist osade JÜTK-i juhatuse liikmetega ning saada heakskiitu lepingurikkumise jätkumisele. Kohtumise küll toimus, aga loodetud heakskiitu sealt saada ei õnnestunud. Tuleb järjekordselt öelda, et need "nipid", mis toimisid 1996 aastal, ei toimi enam 2006 aastal.

Olukorras, kus JÜTK igapäevaliselt kontrollib liinile minevaid busse, on lepingu täitmise igapäevaliselt kontrollitav ja seda isegi tagantjärele. Nüüd ei saa enam peitust mängida ja väita, et ka näiteks Saksamaal arvel oleva bussiga on võimalik Eestis liinile minna. Liinile saab minna siiski bussiga, mis on Eestis reaalselt olemas.

Eks omajagu tõuget andis ka Go Busi eelmise kolmapäeva (21.juuni) aktsioon. Nimelt sõitsid siis 5 tuliuut linnaliinibussi teel Tartust Tallinnasse läbi Paidest ja Türilt. Go Busi soetatud bussid olid mõeldud sõitma Paide ja Türi vahele, aga kuna Sarapuu firma poolt on riigihange kohtusse kaevatud, ei saa nad veel liinile asuda.

Bussid peatusid ja näitasid end nii Järva maavanemale kui JÜTK-i juhile, samuti Türi abivallanemale. Ka Järva Teataja ajakirjanik Tiit Reinberg oli kohal ja tegi mitmeid fotosid. Võib-olla saame mõnda neist juba homses JT-s näha?! Uued bussid kirjadega Go Bus Paide peatusid veel mitmel poole nii Paides kui Türil ja torkasid paljudele inimestele silma. Kes teadis, millega tegemist on, avaldas kahetsust, et uued bussid tallinlasi teenindama sõidavad, selle asemel, et Paide-Türi-Särevere liinil sõita. Kes ei teadnud, tundis rõõmu, et uued bussid on kohal ja nendega saab sõita. Kahjuks oli viimaste rõõm veel asjatu.

Isegi kui Sarapuu firma võttis kuulda kohtu poolt antud soovitust Go Busi riigihanke võitjaks kuulutamist vaidlustanud hagi tagasi võtta, kehtib ajutine leping täna vedusid teostava siiski käesoleva aasta lõpuni. Kui aga kohtuvaidlused jätkuvad, võib veelgi kauem minna.

Hoolimata toimunust, tunneb reformierakond headmeelt, et järvakad on saanud järjekordse osa sellest, mis neile õigusega kuulub - sama raha eest uue või uuema bussiga sõita.

Häid bussisõiduelamusi soovides

Tõnis Kõiv

Eesti Reformierakond

Järva MKO juht





Postitatud 26.juunil 2006