Arhiiv aja järgi oktoober, 2006

Kohtu otsus Paide-Türi liinide osas, 31.10.06

31. oktoober 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Kohtuotsus
Eesti Vabariigi nimel


Kohus Tallinna Halduskohus
Kohtunik Aili Maasik
Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2006.a. Tallinn
Haldusasja number 3-06-358
Haldusasi AS-i ATKO Liinid kaebused Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku
protokolli nr.49 punkti 2.1. ja 27.02.2006.a. koosoleku protokolli nr.53 punkti 1.1 osaliseks tühistamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev 10.oktoober 2006.a.
Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS ATKO Liinid, esindaja Margo Tomingas ja Katrin Martis.
Vastustaja Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ, esindaja Vello Tammer.
Kolmas isik AS GoBus, esindaja Anti Selge.

RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).
2. Mõista AS-lt ATKO Liinid Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ kasuks välja menetluskulud 9440 krooni (HKMS §92 lg 1).

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavakstegemisest 31.10.2006.a. esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; §31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 23.11.2005.a. avaldati riigihangete registris Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ pakkumise kutse riigihankes „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidele 01.04.2006.a. – 31.03.2014.a.”

2. 18.01.2006.a. toimus esitatud pakkumiste avamine, mille kohta on Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ koostanud pakkumise avamise protokolli (tl.38-43).

3. Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 23.01.2006.a. protokollilise otsuse nr.49 punktis 1.1 kvalifitseeriti pakkujad AS Assotrans, AS ATKO Liinid, AS ATKO Trans, AS GoBus ning punktis 2 tunnistati nende poolt esitatud pakkumised vastavaks pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele (tl.26-27).

4. 30.01.2006.a. esitas AS ATKO Liinid vaidlustuse Riigihangete Ametile ning palus tühistada Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku protokolli nr. 49, otsuse punkti 1.1, millega kvalifitseeriti pakkujad AS Assotrans ja AS GoBus ja punkti 2.1, millega tunnistati AS-i GoBus poolt esitatud pakkumine vastavaks pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele (tl.16-18). 10.02.2006.a. otsusega nr.22-06/023425 jättis Riigihangete Amet AS-i ATKO Liinid vaidlustuse rahuldamata (tl.9-15).

5. 20.02.2006.a. esitas AS ATKO Liinid Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigihangete Ameti 10.02.2006.a. otsuse nr.22-06/023425 tühistamiseks. 27.02.2006.a. muutis kaebaja kaebuse taotlust ning esitas kaebuses taotluse Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku protokolli nr.49 punkti 2.1. tühistamiseks.

6. Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 27.02.2006.a. protokollilise otsuse nr.53 punktis 1.1 tunnistati I liinigrupis edukaks pakkumiseks AS-i GoBus pakkumine (tl.235-236).

7. 08.03.2006.a. esitas AS ATKO Liinid Tallinna Halduskohtule kaebuse Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 27.02.2006.a. koosoleku protokolli nr.53 punkti 1.1 osaliseks tühistamiseks.

8. 10.03.2006.a. määrusega liitis kohus kaebused ühte menetlusse.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

9. Kaebaja palub tühistada Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ (edaspidi JÜTK) juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku protokolli nr.49 punkti 2.1 osas, mis käsitleb AS-i GoBus poolt esitatud pakkumise vastavaks tunnistamist pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele ja 27.02.2006.a. koosoleku protokolli nr.53 punkti 1.1, mis käsitleb AS-i GoBus poolt I liinigrupis esitatud pakkumise edukaks tunnistamist ja välja mõista JÜTK-ilt AS-i ATKO Liinid kasuks kohtukulud-tasutud riigilõiv.

10. Tulenevalt RHS § 39 lg 1 sätetele peab pakkumine vastama pakkumise kutse dokumentides (edaspidi PKD) esitatud tingimustele ega või olla mis tahes viisil eksitav. PKD punkti 2.2.3. kohaselt peab ostja kõrvaldama pakkuja pakkumiselt, kui selgub, et pakkuja on esitanud eksitavat teavet või valeandmeid, mis on otsuse tegemisel määrava tähendusega.

11. Pakkumiste avamise protokolli kohaselt on AS GoBus esitanud pakkumise neljas liinigrupis bussidega, millede keskmine vanus varieerub 1-hest kuni 13,75 aastani ning pakkuja poolt taotletav summa ühe liinikilomeetri kohta (01.04.2006.a. – 31.07.2007.a.) moodustab 9,39 kuni 11,10 krooni; I liinigrupis hind ühe liinikilomeetri kohta 9,39 krooni, busside keskmine vanus 1,0 aastat; II liinigrupis hind ühe liinikilomeetri kohta 11,10 krooni, busside keskmine vanus 13,0 aastat; III liinigrupis hind ühe liinikilomeetri kohta 11,00 krooni, busside keskmine vanus13,75 aastat; IV liinigrupis hind ühe liinikilomeetri kohta 9,49 krooni, busside keskmine vanus 6,0 aastat. Võrreldes busside keskmist vanust ja pakutud ühe liinikilomeetri hinda liinigruppide vahel on ilmne, et AS GoBus on ühe liinikilomeetri hinna kujundamisel I liinigrupis vääralt sidunud bussi vanuse ja hinna suhte, mistõttu on saanud üheaastase bussi puhul, mille orienteeruv maksumus on 3 000 000 krooni, ühe liinikilomeetri hinnaks 9,39 krooni s.t. madalama, kui vanemal, näiteks 13 aasta vanusel bussil, mille orienteeruv maksumus on 100 000 krooni ning ühe liinikilomeetri hinnaks on pakutud 11,10 krooni, mis aga tegelikult üheaastase bussi puhul peaks olema vastupidises suurusjärgus.

12. Pärast pakkumiste avamise protokolli edastamist pakkujatele, juhtis AS ATKO Liinid juba 23.01.2006.a. JÜTK-i tähelepanu asjaolule, et üheaastane buss tõstab oluliselt liinikilomeetri hinda võrreldes vanemate bussidega, mistõttu ei ole I liinigrupis AS GoBus poolt pakutud ühe liinikilomeetri hinnaks esitatud 9,39 krooni reaalne. AS ATKO Liinid palus Ostjalt selgitusi, kas Ostja on võrrelnud AS-i GoBus I liinigrupi hinna pakkumist teiste tema poolt pakutud gruppide hinna kujundamisega; kas ostja on nõudnud AS-lt GoBus täiendavaid selgitusi I liinigrupi pakkumise hinna kujundamise kohta; kas Ostja on kontrollinud, et AS GoBus I liinigrupi hinna kujundamisel on pakkuja eraldanud avaliku liiniveo majandusarvestuse kommertsliiniveost või muust ettevõtlustegevusest. Samas soovitas AS ATKO Liinid kaaluda võimalust, et AS-i GoBus poolt pakutud I liinigrupi hinnale sõltumatu ekspertiisi tellimiseks, et anda hinnang, kas pakutud ühe liinikilomeetri hinnaga on reaalselt võimalik nimetatud liinigruppi täiesti uute bussidega teenindada. 26.01.2006.a. vastas JÜTK teabenõudele ja selgitas, et AS-lt GoBus ei ole nõutud täiendavaid selgitusi hinna kujundamise kohta.

13. Riigihangete Amet asus 10.02.2006.a. otsuses nr.22-06/023425 seisukohale, et RHS §-s 48 nimetatud toimingud on seotud üksnes pakkumise põhjendamatult madala maksumusega võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega, mitte aga vaidluse esitaja poolt väidetud teenuse osutamiseks kasutavate busside vanuse või AS-i GoBus poolt pakkumises esitatud hinna kujundamisega teistes liinigruppides. Kaebuse esitaja ei eita, et RHS ei ole sätet, mis kohustaks ostjat RHS § 48 lg 1 sätestatud toiminguid teostama lähtuvalt kasutatavate seadmete vanusest ja pakkumises esitatud hinna kujundamisel teistest liinigruppides, kuid samas ei tohiks ostja eirata riigihanke eesmärki – sõlmida hankeleping, mis tagaks rahaliste vahendite säästliku ja ratsionaalse kasutamise. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Ostja oleks pidanud RHS §48 lg 1 analoogiat kasutades I liinigrupis AS-i GoBus poolt pakutud maksumuse põhjendatust kontrollima ja nõudma täiendavaid selgitusi pakkumise ja selle elementide kohta. Sõlmitav hankeleping peaks ka reaalselt toimima s.t. ühe liinikilomeetri hind peaks olema summa, millega on võimalik tegelikult teenust pakkuda ning seeläbi ei eirataks ka riigihanke eesmärki – sõlmida hankeleping, mis tagaks rahaliste vahendite säästliku ja ratsionaalse kasutamise (RHS §7).

14. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja Riigihangete Ameti seisukohaga, et vaidluse esitaja maksumuse kujundamisel kasutatavate elementide osakaal võib olla erinev teiste samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete omast ning seetõttu ei saa otsustada, millise pakkumisega seotud elementidega võrreldes (teenuste osutamiseks kasutatavate busside vanus) on teise pakkuja pakkumise maksumus ilmselgelt põhjendamalt madal. Kaebuse esitaja arvates on pakkujate pakkumised võrreldavad, kuna reisijate veoga tegelevates ettevõtetes kasutatakse hinnakujundusel samu elemente s.o. kütus, bussid, tööjõud, remondikulud.

15. Kaebuse esitaja nõustub Riigihangete Ameti otsuses toodud väitega, et AS-i GoBus pakkumise maksumus 9,39 krooni ühe liinikilomeetri kohta I liinigrupis ei ole võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega (s.o. 9,24 krooni Ostja andmetel, mis ilmneb Riigihangete Ameti 10.02.2006.a. otsusest) põhjendamatult madal. Kuid AS-i ATKO Liinid poolt esitatud vaidlustuses Riigihangete Ametile kui ka käesolevas kaebuses käsitletakse AS-i GoBus pakkumist kui eksitavat pakkumist RHS § 39 lg 1 tähenduses, kuna pakkuja on ühe liinikilomeetri hinna kujundamisel bussi hinna ja vanuse suhet vääralt sidunud, mistõttu on saanud üheaastase bussi puhul madalama ühe liinikilomeetri hinna kui vanema aastakäigu bussi puhul, mis aga tegelikult üheaastase bussi puhul peaks olema vastupidine.

16. PKD punkti 4.3. kohaselt hinnatakse pakkumisi liinigruppide kaupa 100 väärtuspunkti ulatuses, kusjuures pakkuja poolt taotletav summa ühe liinikilomeetri kohta 01.04.2006.a. – 31.03.2007.a. annab maksimaalselt 70 punkti, pakkuja poolt kasutatavate busside keskmine vanus annab maksimaalselt 25 punkti, pakkuja võimalus kasutada busside hooldus-ja remondibaase annab maksimaalselt 5 punkti. AS GoBus kogus I liinigrupis väärtuspunkte 88,74.

17. Kaebuse esitaja on seisukohal, et JÜTK juhatuse koosoleku protokolli nr.49 punktis 2.1 tehtud otsus tunnistada AS-i GoBus pakkumine vastavaks pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele (RHS § 43 lg 2) ja 27.02.2006.a. koosoleku protokolli nr.53 punktis 1.1 tehtud otsus tunnistada AS-i GoBus pakkumine I liinigrupis kõige soodsamaks pakkumiseks RHS § 45 lg 2 tähenduses on väärad, kuna AS GoBus on I liinigrupis esitanud mittetõese ühe liinikilomeetri hinna ning seeläbi on pakkumine eksitav (RHS § 39 lg 1). Seega on edukaks tunnistatud pakkumine, mis ei saa olla kõige soodsam ja objektiivselt põhjendatud (RHS § 45 lg2). Ostja oleks pidanud pakkuja pakkumiselt kõrvaldama.

18. JÜTK-i juhatuse 27.02.2006.a. koosoleku protokollilise otsuse nr.53 punktiga 1.1. on rikutud teiste pakkujate sh ka AS-i ATKO Liinid õigusi ja huve, kelle pakkumine 78,23 kogutud väärtuspunktiga oleks võinud olla soodsaim pakkumine RHS § 45 lg 2 tähenduses.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

19. Vastustaja palub jätta kaebuse tervikuna rahuldamata ja mõista välja AS-lt ATKO Liinid JÜTK-i kasuks menetluskulud – tasu advokaadi õigusabi eest.

20. HKMS §-st 7 lg 1 tuleneb, et tühistamiskaebuse võib esitada üksnes see isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebusest ei selgu, milliseid kaebuse esitaja õigusi JÜTK-i juhatuse 23.jaanuari 2006.a. koosoleku protokolli nr.49 p 2.1 vaidlustatud osa rikub või milliseid vabadusi piirab. Asjaolu, et kaebaja peab vastustaja otsustust vääraks, ei ole aluseks selle otsustuse tühistamisnõuete esitamisele.

21. Kaebus tugineb väitele nagu oleks kolmas isik pakkujana esitanud eksitavat teavet või valeandmeid ning seetõttu on vastustaja otsus eduka pakkumise kohta väär. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja on oma väidete tõendamiseks võrrelnud kolmanda isiku poolt esitatud andmeid erinevate liinigruppide kohta, mis riigihanke käigus võrdlemisele ei kuulu. Tulenevalt pakkumise kutse dokumentide punktist 4.1 Tellija võrdleb ja hindab esitatud pakkumisi liinigruppide kaupa, seda ka siis, kui pakkumine on esitatud mitmele liinigrupile. Pakkumise esitamisel mitmele liinigrupile arvestab pakkuja sellega, et Tellijal on vastavaks tunnistatud pakkumiste seast õigus välja valida ja tunnistada edukaks pakkumiseks igale liinigrupile esitatud majanduslikult soodsaim pakkumine. Seega pakkumise kutse dokumentide 4-nda punkti alapunktide sisust tulenevalt ei olnud vastustajal kohustust hinnata ühe pakkuja poolt erinevatele liinigruppidele esitatud pakkumisi omavahel. Erinevate liinigruppidele ühe pakkuja poolt esitatud pakkumistes sisalduvad andmed on riigihanke seisukohalt võrreldamatud ning ei aita kuidagi välja selgitada konkreetse liinigrupi osas soodsaimat pakkumist. Vastustaja on kõiki riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ja pakkumise kutse dokumentides nimetatud hindamiskriteeriume arvesse võttes selgitanud välja eduka pakkumise riigihanke I liinigrupis, kusjuures edukas pakkumine on põhjendatud JÜTK-i juhatuse 27.veebruari 2006.a. koosoleku protokolli nr.53 punktis 1.1.

22. Kaebaja on püüdnud kolmanda isiku pakkumist siduda põhjendamatult madala maksumusega tehtud pakkumise mõistega riigihangete seaduse § 48 lg 1 tähenduses. Vastustaja leiab, et Riigihangete Amet on oma 10.veebruari 2006.a. otsuses nr.22-06/023425 kaebaja väite põhjendamatult madala maksumusega pakkumise kohta piisava põhjalikkusega ümber lükanud. Samas ei anna kolmanda isiku poolt riigihanke I liinigrupi kohta esitatud pakkumises nimetatud andmed kuidagi alust kahtlusteks konkurentsi moonutavate eeliste olemasolus.

23. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et pakkumine on pakkujale siduv, kuna tulenevalt RHS §-st 52 lg-st 2 hankelepingu tingimused peavad vastama pakkumise kutse dokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele. Kui edukaks tunnistatud pakkuja ei soovi oma pakkumises esitatud tingimustel hankelepingut sõlmida või ei soovi seda sõlmida muudel põhjustel, lükkab ostja pakkumise tagasi RHS § 52 lg 4 alusel. Vastustajal puuduvad mistahes andmed selle kohta, et kolmas isik ei soovi hankelepingut sõlmida või et kolmas isik ei oleks võimeline hankelepingut täitma pakkumises märgitud tingimustel.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

24. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja kaebused on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik ühineb vastustaja kirjalikus seletuses toodud seletusega.

25. Täiendavalt leiab kolmas isik, et RHS kohaselt tuleb eristada kolme eri instituuti: pakkuja kõrvaldamine, pakkuja mittekvalifitseerimine, pakkumise tagasilükkamine. Pakkuja kõrvaldatakse, kui selgub, et pakkuja on esitanud valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on otsuse tegemisel määrava tähtsusega, või võltsinud dokumente (RHS § 35 lg 1). Seejuures saab pakkuja kõrvaldada igas pakkumismenetluse staadiumis (RHS § 35 lg 8). Pakkuja jäetakse kvalifitseerimata, kui esinevad RHS § 35 lõikes 2 nimetatud alused. Pakkumine lükatakse tagasi, kui pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele (RHS § 43) või kui pakkumine on põhjendamatult madal (RHS § 45). Kõik pakkumised lükatakse tagasi RHS § 44 alusel.

26. Kaebaja on vaidlustanud AS GoBus pakkumise vastavaks tunnistamise. RHS §-st 43 ja § 35 lg-st 8 tuleneb, et vastavaks tunnistatakse pakkumised, mis ei ole tagasi lükatud ja mille on teinud pakkujad, kes ei ole pakkumismenetlusest kõrvaldatud. Järelikult, kui pakkumist ei ole eelnevalt tagasi lükatud või pakkujat kõrvaldatud, ei ole alust pakkumist vastavaks mitte tunnistada. Antud juhul puudub vaidlus selles, et AS GoBus pakkumist ei ole tagasi lükatud. Ka ei ole AS-i GoBus pakkumismenetlusest kõrvaldatud. Seega on JÜTK-i juhatuse otsus AS GoBus pakkumise vastavaks tunnistamise kohta seaduslik.

27. Kaebaja on asunud seisukohale, et AS GoBus on põhjendamatult jäetud pakkumismenetlusest kõrvaldamata. See on kaebusest nähtuvalt ainuke põhjus, miks kaebuse esitaja arvates ei oleks tohtinud tunnistada AS GoBus pakkumist vastavaks ja edukaks. Seega tegelikkuses ei vaidlusta kaebuse esitaja mitte JÜTK-i juhatuse protokolle AS GoBus pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise osas, vaid JÜTK-i juhatuse tegevusetust – seda, et JÜTK pole vastu võtnud otsust AS GoBus pakkumismenetlusest kõrvaldada. Selline viide tegevusetusele ei anna põhjust tühistamiskaebuse rahuldamiseks.

28. Edukaks tunnistamist reguleerib RHS § 45 lg 2, mille kohaselt edukas pakkumine on vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. Kui pakkumiste edukaks tunnistamise puhul tuleb arvestada RHS § 35 lõikega 8, millest tuleneb, et vastavaks tunnistatud pakkumist ei arvesta eduka pakkumise väljaselgitamisel, kui pakkuja on pärast vastavaks tunnistamist kõrvaldatud pakkumismenetlusest. Kui pakkujat ei ole kõrvaldatud, ei ole alust soodsaimat pakkumist edukaks pakkumiseks mitte tunnistada.

29. Vaidlus puudub selles, et AS GoBus ei ole pakkumismenetlusest kõrvaldatud. Seega puudus alus jätta AS-i GoBus pakkumisega eduka pakkumise väljaselgitamisel arvestamata. Vaidlus puudub ka selles, et AS-i GoBus pakkumine on soodsaim. Seega on eduka pakkumise väljaselgitamine seaduslik.

30. JÜTK ei saanudki kõrvaldada AS-i GoBus pakkumismenetlusest, sest selleks puudus seaduslik alus. Pakkumismenetlusest kõrvaldamise alus tuleneb RHS § 35 lõikest 1. Selle kohaselt on ostja kohustatud kõrvaldama pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et pakkuja on esitanud valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on otsuse tegemisel määrava tähtsusega. Seega selleks, et pakkujat saaks pakkumismenetlusest RHS alusel kõrvaldada, peavad üheaegselt olema täidetud järgmised tingimused: pakkuja peab olema esitanud ostjale teavet, see teave peab olema eksitav, tegu peab olema oluliselt eksitava teabega ja see oluliselt eksitav teave peab olema otsuse tegemisel määrava tähtsusega.

31. Kaebaja arvates on eksitav AS GoBus esitatud õiend liinikilomeetri hinna kohta. Muule AS-i GoBus poolt esitatud dokumentatsioonile kaebaja eksitavust ette ei heida. AS GoBus on seisukohal, et RHS §-s 35 on teabe all silmas peetud informatsiooni objektiivsete, tegelikkuses aset leidnud asjaolude kohta. Õiend liinikilomeetri hinna kohta on konkreetse pakkuja kalkulatsioon (eelarve) oma eeldatavate tulevikus tekkivate tulude ja kulude kohta konkreetsel liiniveol, mille alusel vedaja taotleb veo korraldamiseks toetust. Selline eelarvestus ei ole oma olemuselt teave RHS § 35 mõttes. Küll annab õiend liinikilomeetri hinna kohta informatsiooni selle kohta, milliste kuludega AS GoBus kavatseb liinivedu korraldama hakata. Selles mõttes ei ole aga õiend mingil juhul eksitav, sest AS-l GoBus ongi plaanis just nimelt nende kuludega veoteenust I liinigrupis osutada.

32. Kaebaja pole tõendanud oma väidet, nagu oleks AS GoBus pakkumine eksitav. Riigikohus on asjades 3-2-1-84-03 ja 3-2-1-7-03 asunud seisukohale, et menetlusosalisele ei saa panna negatiivse asjaolu tõendamise kohustust. Seega ei saa AS GoBus tõendada seda, et tema pakkumine oli mitteeksitav – pakkumise eksitavust peab tõendama kaebaja, kes eksitava pakkumise väitele tugineb.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
33. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Kaebuse esitaja ei ole märkinud kohtule esitatud kirjalikus kaebuses ega suutnud ka kohtuistungil selgitada, milliseid kaebaja õigusi rikub JÜTK-i juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku protokolli nr.49 punkt 2.1 osas, mis käsitleb AS-i GoBus poolt esitatud pakkumise vastavaks tunnistamist pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Kohus leiab, et JÜTK juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku protokolli nr.49 punkt 2.1 ei riku vaidlusaluse riigihanke pakkumismenetluses ühtegi RHS-st tulenevat kaebaja õigust, kuna ei tee kaebajale mingeid takistusi ega sea kaebajale piiranguid edasiseks pakkumismenetluses osalemiseks.

34. Kaebaja leiab, et võrreldes busside keskmist vanust ja pakutud liinikilomeetri hinda liinigruppide vahel on ilmne, et AS GoBus on ühe liinikilomeetri hinna kujundamisel I liinigrupis vääralt sidunud bussi vanuse ja hinna suhte. Sellega on AS GoBus esitanud I liinigrupis mittetõese ühe liinikilomeetri hinna ning seeläbi on ka AS GoBus pakkumine eksitav, mistõttu oleks Ostja pidanud AS-i GoBus pakkumiselt kõrvaldama. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluses riigihankes ei kuulu võrdlemisele andmed erinevate liinigruppide vahel. PKD (tl.44-54) punkti 2.2.2 kohaselt hinnatakse iga liinigrupi pakkumist eraldi, olenemata sellest, kas pakkumine on esitatud ühele või mitmele liinigrupile. PKD p 4.1 kohaselt Tellija võrdleb ja hindab esitatud pakkumisi liinigruppide kaupa, seda ka siis, kui pakkumine on esitatud mitmele liinigrupile. Pakkumiste esitamisel mitmele liinigrupile arvestab pakkuja sellega, et Tellijal on vastavaks tunnistatud pakkumiste seast õigus valida ja tunnistada edukaks pakkumiseks igale liinigrupile esitatud majanduslikult soodsaim pakkumine. PKD p 4.3 kohaselt hinnatakse pakkumisi liinigruppide kaupa 100 väärtuspunkti ulatuses ja p.4.4 kohaselt Tellija võrdleb ja hindab kõiki pakkumisi liinigruppide kaupa, mida ei ole tagasi lükatud, kusjuures arvestatakse ainult pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi. Seega ei olnud pakkumise kutse dokumentidest tulenevalt vastustajal kohustust hinnata ühe pakkuja poolt erinevate liinigruppidele esitatud pakkumisi omavahel ja teha erinevatele liinigruppidele esitatud pakkumiste võrdlemisest järeldusi.

35. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja oleks pidanud nõudma AS-lt GoBus täiendavaid selgitusi pakkumise ja selle elementide kohta. 23.01.2006.a. on kaebaja esitanud vastustajale teabenõude (tl.24), milles on leidnud, et AS GoBus on esitanud I liinigrupis põhjendamatult madala liinikilomeetri hinna 9,39 krooni võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega ning soovitanud Ostjal RHS §-le 48 tuginedes kaaluda sõltumatu ekspertiisi tellimist AS-i GoBus I liinigrupis esitatud hinnapakkumisele. RHS § 48 lg-st 1 tulenevalt on ostja kohustatud nõudma pakkujalt täiendavaid selgitusi pakkumise ja selle elementide kohta siis, kui pakkumise maksumus on põhjendamatult madal võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja nõustunud, et AS-i GoBus pakkumise maksumus 9,39 krooni ühe liinikilomeetri kohta I liinigrupis ei ole võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega põhjendamatult madal. Seega ei olnud vastustajal RHS § 48 lg-st 1 tulenevalt vaidlusaluse riigihanke menetluses kohustust nõuda AS-lt GoBus pakkumise ja selle elementide kohta täiendavaid selgitusi. Vastustaja ongi 26.01.2006.a. vastusest kaebaja 23.01.2006.a. teabenõudele teatanud, et ei ole I liinigrupi pakkumiste hinna kujunduse kohta pakkujatelt täiendavaid selgitusi nõudnud ning osutanud, et PKD p.4.4 kohaselt arvestab Tellija pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel ainult pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi.

36. PKD p6 , mis kehtestab pakkumise hinna väljendamise viisi, alapunkti 6.3 järgi tuli õiendis liinikilomeetri hinna kohta tuua välja vastava liinigrupi kulude arvutused vastavalt lisa 3 (tl.73) struktuurile ning õiend liinikilomeetri hinna kohta tuli täita iga liinigrupi kohta eraldi. AS GoBus esitatud õiend liinikilomeetri hinna kohta I liinigrupis vastab PKD lisa 3 struktuurile (tl.221). Pakkumiste avamise protokollist (toimik nr.3-06-358 lk 11) nähtuvalt on I liinigrupis AS-i GoBus pakkumise maksumus 9,39 krooni ühe liinikilomeetri kohta võrreldes teiste pakkujatega kõige kõrgem. AS Atko Liinid on I liinigrupis pakkunud maksumust 7,88 krooni ja AS Atko Trans on pakkunud maksumust 9,18 krooni ühe liinikilomeetri kohta. Seega I liinigrupis teiste pakkujate pakkumistega võrdlemisel ei pidanud vastustajal ka tekkima kahtlust, et AS-i GoBus esitatud pakkumise maksumus 9,39 krooni ühe liinikilomeetri kohta võiks olla ebaharilikult madal ja eksitav.

37. Kohtumenetluses AS-i Atko Liinid esitatud tema poolt tellitud Tallinna Tehnikaülikooli Majandusarvestuse instituudi juhtimisarvestuse õppetooli Tarmo Kadaku isikus koostatud hinnangud AS-i GoBus I liinigrupis liinikilomeetri hinna kohta (tl.251-252 ja II kd lk 11) ei kinnita üheselt kaebaja väidet, et AS GoBus on esitanud I liinigrupis mittetõese ühe liinikilomeetri hinna. Hinnangutes on küll leitud, et AS GoBus I liinigrupis pakutud liinikilomeetri hind on pigem vääralt kui tõeselt moodustunud, samas on hinnangus märgitud, et hinnangu andmisel ei ole kasutatud AS GoBus raamatupidamisandmeid vaid analüüs on teostatud läbi suhtarvude ja läbi muude tähelepanekute. AS GoBus esitas kohtule nimetatud hinnangu mitme punkti osas vastuväited ja jäi seisukohale, et AS GoBus poolt vaidlusaluses riigihankes esitatud hinnapakkumine on reaalne ega vaja korrigeerimist (II kd lk1-2). Samuti on AS GoBus kohtule esitatud seletuses kaebuse kohta kinnitanud, et AS-l GoBus on plaanis pakkumises esitatud kuludega I liinigrupis veoteenust osutada.

38. Vastavalt RHS § 52 lg-le 1 sõlmitakse kirjalik hankeleping edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujaga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peavad hankelepingu tingimused vastama pakkumise kutse dokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele ning lg 3 kohaselt hankeleping, mis ei vasta sama paragrahvi lõikes 2 sätestatule, on tühine. Seega on hankelepingu sõlmimisel AS-i GoBus pakkumises esitatud liinikilomeetri hind I liinigrupis AS-le GoBus siduv. Vastavalt RHS §52 lg-le 4 kui edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja ei soovi oma pakkumises esitatud tingimustel hankelepingut sõlmida või ei soovi seda sõlmida muudel põhjustel, lükkab ostja pakkumise tagasi. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vastustajal ei olnud alust pidada AS-i GoBus pakkumist eksitavaks ja teda pakkumiselt kõrvaldada.

39. Vastustaja palub kaebuse esitajalt välja mõista menetluskulud 16 520 krooni, milleks on tasu advokaadi õigusabi eest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 83 lg 1 ja lg 4 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud menetluskulud. Vastustaja on esitanud menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ja kuludokumendi (II kd lk 16-22). Tulenevalt HKMS § 93 lg-st 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab,e t arvestades haldusasja keerukust oli vastustajal advokaadi õigusabi kasutamine põhjendatud. Asjas on esitatud kaks kaebust vastustaja erinevate tegevuste peale, mis õigusliku põhjenduse osas ei erine. Seetõttu leiab kohus, et ei ole põhjendatud arvel nr.26 märgitud 4 tunni kulumine kaebustega tutvumise ja kaebuste kohta kirjaliku seletuse koostamise peale. Vastustaja pidi kaebustega tutvuma vajalikul määral juba kohtu 03.03.2006 ja 10.03. 2006 määruste saamisel, millega kohus kaebused menetlusse võttis, eriti arvestades, et vastustaja esitas määruskaebuse kohtu 10.03.2006.a. esialgse õiguskaitse määruse peale. Kohus leiab, et esitatud arvetel märgitud õigusabi osutamisel vajalik ja proportsionaalne esindaja kulu on kokku 8 tunni eest, so 8000 krooni + käibemaks 1440 krooni, kokku 9440 krooni, mis kuulub kaebajalt väljamõistmisele.


Aili Maasik
Kohtunik

Aitäh.

28. oktoober 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentus
Õpetajate lehes ilmunud artikkel sellest, kuidas õpetajad on seotud Eesti Euroopa jõukamate hulka aitamisega.

 

Presidendivalimise pühapäeva pärastlõunal Tallinna tänavatel ringi jalutades mõtlesin, et eestlastele on selliseid päevi väga vaja. Nii palju nii rõõmsaid nägusid, võhivõõrastele naeratamist ja õnne soovimist, kui 23. septembri õhtuhakul, polnud ammu tänavatel näha olnud. Inimesed olid äkki nagu kammitsatest lahti pääsenud. Nagu keegi tabavalt ütles – justkui kevad oleks õhus olnud. Nii me juba loodud oleme, et tunnete valla laskmiseks on ikka mõnd välist põhjust vaja. Ka siis, kui need tunded on üdini positiivsed.

 

Mõneti sarnane lugu on ka järgmisel nädalal ees ootava õpetajate päevaga. Tänutunne õpetajatele on meis ju tegelikult igal päeval olemas. Ainult, et kohmetuks tegevad sisemised päitsed ei lase sel sugugi alati välja paista. Pole justkui kombeks. Kuidas sa ikka ühel tavalisel neljapäevasel päeval lähed ja viid lihtsalt niisama lilli, surud kätt ja ütled aitäh. Äkki keegi vaatab veel imelikult. Vähemalt ühel päeval aastas - õpetajate päeval - on see kõik aga lubatud. Siis võib ennast tunda kammitsatest lahti päästetult. Õnneks.

 

Õpetaja antud teadmine

 

Arutasin mõned nädalad tagasi kevadel keskkooli lõpetanud noortega selle üle, mis nende arvates on kõige väärtuslikum oskus või teadmine, mille nad koolist kaasa said. Üks vastus jäi eriti hästi meelde – „See, et edukas olla pole häbiasi ja et eesmärgid tuleb seada kõrgele.” Ma ei tea, kuhu too noormees, kellele õpetaja sellise teadmise kaasa andis, 15 aasta pärast jõudnud on, aga ma loodan, et see teadmine pole teda ka siis maha jätnud. Tema antud vastus pani mind aga taas mõtlema ühele isemoodi väitlusele, mis viimasel ajal jälle ka ajaleheveergudel käima on läinud.

 

Peaminister Andrus Ansip tutvustas kevadel oma ideed sellest, kuhu Eesti 15 aasta pärast jõudnud peab olema. Eesmärk on ambitsioonikas – jõuda 15 aastaga Euroopa Liidu viie jõukama riigi hulka, et nii koolilapsed kui õpetajad, noored emad kui pensionärid saaksid ennast tunda võrsetena näiteks Austria eakaaslastega. Peaministri seatud siht tähendab, et Eesti ei tohi leppida keskpärasusega, et me ei tohi muutuda mugavaks ja enesega rahulolevaks. Too eesmärk ei tule kätte iseenesest vaid nõuab tarku otsuseid ja üsna kõva tööd. Nõuab seda, et keegi meist ei lööks riigi tulevikule käega, vaid oleks valmis selle nimel pingutama.

 

Ansipi kriitikud on aga väitnud midagi sootuks kummalist. Nad on üritanud tekitada kunstliku vastanduse jõuka riigi ja haritud riigi vahel, eduka riigi ja kultuurse riigi vahel.

 

Jõukas riik on vahend paremaks tulevikuks

 

Vaatame siis pisut tulevikku. Milline on viie ELi jõukama riigi hulka kuuluv Eesti aastal 2021?

 

Lühidalt ja lihtsalt öeldes - Eesti inimesed elavad kauem, õnnelikumalt ja stressivabamalt. Meeste keskmine oodatav eluiga küünib 78 eluaastani, naistel 83 eluaastani. Eesti inimeste sissetulekud on võrdsel tasemel teiste Euroopa Liidu jõukamate riikide töötajate ja pensionäridega. Nad maksavad riigile maksuna ära väiksema osa oma sissetulekust, kui teiste ELi riikide töötajad. Nad on haritud. Nad saavad endale lubada reisimist ja kultuuri nautimist.

 

Jõukas riik ei ole sugugi mitte eesmärk kuhjuva rikkuse tõttu. Jõukas riik on vahend selleks, et tulevik oleks parem. Jõukas riik tähendab rohkem raha tervishoiule, haridusele, pensionitele, kultuurile. Tähendab rohkem võimalusi Eesti inimeste elukvaliteedi parandamiseks – paremaid tingimusi laste kasvatamiseks ja eakate tervise eest hoolitsemiseks. Olgu meie eeskujuks Iirmaa, mis on üsna lühikese ajaga tõusnud ELi vaesemate riikide hulgast jõukaimate hulka. Iirmaal langetatud maksukoormus tõi kaasa kiire majanduskasvu, mis omakorda andis varasemast palju suuremad võimalused investeerida sotsiaalvaldkondadesse. Kui Iirmaa sai sellega hakkama, siis miks Eesti peaks leppima kehvema tulemusega?

 

Neid, kes kõhklevad selle võimalikkuses ja oleksid valmis leppima vähemaga, on praegu veel terve hulk. Kui palju neist tänastest kõhklejatest uskus aga näiteks 14 aastat tagasi, kui keskmine brutopalk oli 550 krooni ja keskmine pension ca 200 krooni, et aastal 2006 on keskmine tööinimese sissetulek 9000 krooni kandis ja keskmine pension 3100 krooni? Lennart Meri on ütelnud, et üheks Eesti tugevuseks on tegutsemistahe. Just seda tegutsemistahet on meil vaja, et suuri eesmärke teoks teha.

 

Eesti saab jõukaks siis, kui me oskame hoida oma majandust ega pane seda rumalate otsuste tulemusel uperpallitama. Sel nädalal peaminister Andrus Ansipi poolt Riigikogule üle antud 2007. aasta eelarve näeb ette õpetajatele 15%lise palgatõusu. Too palgatõus saab võimalikuks ainult tänu sellele, et majanduskasv on riigikassasse piisavalt raha toonud. Majanduskasv on aga püsinud suuresti tänu sellele, et aastaid tagasi on riigi eesmärgid seatud kõrgele ja kõigi nende aastate jooksul ei ole usk riigi edusse kuskile kadunud.  

 

Õpetajad, töökad inimesed ja riigi edu

 

Miks selline jutt tavapärase õpetajatepäeva tervituse asemel? Sest ühegi riigi edu ei teki iseenesest -  ilma töökate, haritud ja kultuursete inimesteta. Igal töökal, haritud ja kultuursel inimesel on olnud õpetajad, kes on talle kaasa andnud väärtushinnangud, teadmised, oskused ja põhimõtted, kes on teda suunanud ja juhatanud – esialgu lasteaias, hiljem koolis. Just seepärast olen mina kindel, et vastutusrikkamat ametit kui õpetaja oma, ei ole olemas.

 

Aitäh teile.

Lapseks olemise vähepopp amet

26. oktoober 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Laine Jänes
Eestis on väga populaarne olla lapsevanem, kuid palju vähem populaarne on olla laps. Riik elab aga kaua ja hästi mitte ainult siis, kui lapsed sünnivad, vaid ka siis, kui lastel on oma riigis tore ja mugav üles kasvada – neist saavad tublid ja teotahtelised kodanikud.

 Eestis on väga populaarne olla lapsevanem, kuid palju vähem populaarne on olla laps. Riik elab aga kaua ja hästi mitte ainult siis, kui lapsed sünnivad, vaid ka siis, kui lastel on oma riigis tore ja mugav üles kasvada – neist saavad tublid ja teotahtelised kodanikud.

Vanemad elavad sageli oma stressi laste peal välja, eriti siis kui see on seotud lastega või tuleneb neist. Kui lapsevanem peab käima tööl, aga lapse jaoks lasteaiakohta pole, on laps vanema poolt emotsionaalses ebasoosingus. Liiga karm väide?

Sugugi mitte – väga paljud inimesed ei taha ja/või ei sünnita lapsi põhjusel, et see on neile majanduslikult raske – vastutus teise inimese eest tundub koormav, kohustav ja vahel ka kohtutav (mis viib sageli äärmusliku lahendi abordini).

Vanemapalgaga saavutasime senisest null-faasist olulise nihke edasi – vanemaks olemine muutus populaarseks. Tean järjest rohkem isasid, kes on olnud ja tahavad olla lapsega kodus. Paarkümmend aastat tagasi oli see mõeldamatu.

Meie suhtumised on muutunud perekesksemaks, õieti öeldes on pereväärtused leidnud oma õige koha meie hinges ja südames. Peresünnitus on üks selle väljendus. Varasemaga võrreldes, kus mitu naist sünnitas ühes toas, on see veel üks lääneriikidest eksporditud positiivne minirevolutsioon.

 

Sest tootmisvahend on eraomand

Eesti demograafilised võnked on otseselt seotud poliitilise olukorraga riigis. Ühest küljest tundub justkui naeruväärne arvata, et poliitika mõjutab laste sündivust, kuid ajalugu kinnitab, et just nii see on. Näiteks laulva revolutsiooni aeg.

Nõukogude ajal oli üks võllanali, milles küsiti, et mis on NSV Liidu ainus majandusharu, kus ei toimi plaanimajandus? Õigevastus oli, et laste sündivus – sest tootmisvahend on eraomand.

Sündivust ei suuda planeerida ka Eesti riik, kuigi 90ndate alguse-keskpaiga majandusliku mõõna aegne sündivuse vähenemine kahandas ühe põlvkonna oma eelkäijast kuni kaks korda väiksemaks. Koledad koolimajad ja suletud lasteaiad mängisid selle kujunemises olulist rolli.

Tänases Eestis ei ole enam probleemiks mitte niivõrd avalike teenuste kvaliteet, vaid nende kättesaadavus. Ilusaid koolimaju ja lasteaedu on Eestis juba küll, kuid need ei ole kättesaadavad kõigile kodanikele.

Kõik inimesed ei jõua lihtsalt maksta kõrgeid eralasteaedade ja –koolide makse ning teha lastele kooli ja koju minekuks autoga taksot. Ja kas peakski? Sugugi mitte!

Mul ei ole midagi erakoolide – ja lasteaedade vastu, toetan neid ja arvan, et riik peaks neid kohtlema võrdsetel alustel riiklike ja avalik-õiguslike institutsioonidega. Medali teine külg on see, et lapsed peaksid olema samuti võrdses positsioonis – riik peab suutma luua kõigile lastele võrdsed võimalused muretuks lapsepõlveks. Ja neid lapsi ei olegi nii vähe, kes enda eest ise kuigi palju kosta ei saa, veel vähem enda õiguste eest võidelda – Eestis on 88 000 eelkooliealist last, kellest 56 000 käib lasteaias.

 

Nemad valivad sulle vanadekodu

Ma usun, et vabas Eestis sündinud, kasvanud ja elanud lapsed oskavad vabadust hinnata. Eesti on paljudes Euroopa Liidu edetabelites kõrgel kohal ning Ida-Euroopas sageli esimene. Edu jätkumine sõltub aga ainult neist, kes tulevad pärast meid – milliseid võimalusi me neile pakume ja kuidas me neid kohtleme.

Küünikute ütluses, et lastega tuleb hästi läbi saada, kuna nemad valivad meile vanadekodu, nemad maksavad meile pensioni, on sees ka kübeke kibedat tõtt. Kuigi hüüdlauses „Igale lapsele lasteaiakoht!” tundub olevat mõeldud enam lastevanematele, aitaks selle eesmärgi saavutamine muuta väga paljude laste elu stressivabamaks.

 

Usun, et 400 miljonit krooni igaaastaselt toetamaks kohalikke omavalitsusi lasteaedade remontimisel ja ehitamisel on oluline summa.

 

Väga paljude noorteprobleemide alged ongi laste stressirohkes (igavas) elus. Heas lasteaias käivate laste aeg on huvitavalt ja arendavalt sisustatud ning neist kasvavad püüdlikud koolijütsid ja tublid kodanikud.

Kui lapse käest küsida, mida ta soovib, vastavad paljud, et nad tahavad suureks saada. Kui küsida miks? Vastavad lapsed, et siis saab teha seda ja seda ja seda. Täiskasvanud inimesena mõtlen, et miks lapsed ei taha olla lapsed? Siis ei pea tegema ju seda ja seda ja seda!

Eesti riigi ülesanne on lubada lapsel olla laps, muuta lapseks olemine populaarseks - et lapsed tahaksid olla lapsed. Üks peamisi teid selle tulemuse saavutamiseks on vanemate stressi vähendamine, siis on ka lapsed õnnelikud.

 *****************************************

Selleks tahetakse muuhulgas luua samanimeline vähemalt 400 miljoni krooni suuruse aastase mahuga riiklike investeeringute programm uute lasteaedade ehitamiseks.

 

Viie Euroopa jõukama riigi poole liikuv Eesti hoolitsema oma järelkasvu eest. „Lasteaiakohtade tagamine pole mitte Reformierakonna, vaid Eesti rahva soov. Kõik vanemad, kes soovivad lapse lasteaeda panna, peaksid saama seda teha.” lausus Ansip.

 

Täna lähevad lasteaedadesse need lapsed, kes saavad Reformierakonna visiooni kohaselt täiskasvanuks Euroopa ühes jõukamas riigis – Eestis. See on võimalik üksnes siis, kui me juba täna investeerime oma lastesse.”

 

*****************************************

Reformierakond soovib täiendada koolieelse lasteasutuse seadust ja sellega kohustada omavalitsusi, kes ei taga sobivat lasteaiakohta, hüvitama lapsevanematele nn pearaha. Nii on vanemal endal ikkagi võimalik korraldada oma lapsele sobiv hoiuteenus.

Lapseks olemise vähepopp amet

26. oktoober 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Laine Jänes
Eestis on väga populaarne olla lapsevanem, kuid palju vähem populaarne on olla laps. Riik elab aga kaua ja hästi mitte ainult siis, kui lapsed sünnivad, vaid ka siis, kui lastel on oma riigis tore ja mugav üles kasvada – neist saavad tublid ja teotahtelised kodanikud.

 Eestis on väga populaarne olla lapsevanem, kuid palju vähem populaarne on olla laps. Riik elab aga kaua ja hästi mitte ainult siis, kui lapsed sünnivad, vaid ka siis, kui lastel on oma riigis tore ja mugav üles kasvada – neist saavad tublid ja teotahtelised kodanikud.

Vanemad elavad sageli oma stressi laste peal välja, eriti siis kui see on seotud lastega või tuleneb neist. Kui lapsevanem peab käima tööl, aga lapse jaoks lasteaiakohta pole, on laps vanema poolt emotsionaalses ebasoosingus. Liiga karm väide?

Sugugi mitte – väga paljud inimesed ei taha ja/või ei sünnita lapsi põhjusel, et see on neile majanduslikult raske – vastutus teise inimese eest tundub koormav, kohustav ja vahel ka kohtutav (mis viib sageli äärmusliku lahendi abordini).

Vanemapalgaga saavutasime senisest null-faasist olulise nihke edasi – vanemaks olemine muutus populaarseks. Tean järjest rohkem isasid, kes on olnud ja tahavad olla lapsega kodus. Paarkümmend aastat tagasi oli see mõeldamatu.

Meie suhtumised on muutunud perekesksemaks, õieti öeldes on pereväärtused leidnud oma õige koha meie hinges ja südames. Peresünnitus on üks selle väljendus. Varasemaga võrreldes, kus mitu naist sünnitas ühes toas, on see veel üks lääneriikidest eksporditud positiivne minirevolutsioon.

 

Sest tootmisvahend on eraomand

Eesti demograafilised võnked on otseselt seotud poliitilise olukorraga riigis. Ühest küljest tundub justkui naeruväärne arvata, et poliitika mõjutab laste sündivust, kuid ajalugu kinnitab, et just nii see on. Näiteks laulva revolutsiooni aeg.

Nõukogude ajal oli üks võllanali, milles küsiti, et mis on NSV Liidu ainus majandusharu, kus ei toimi plaanimajandus? Õigevastus oli, et laste sündivus – sest tootmisvahend on eraomand.

Sündivust ei suuda planeerida ka Eesti riik, kuigi 90ndate alguse-keskpaiga majandusliku mõõna aegne sündivuse vähenemine kahandas ühe põlvkonna oma eelkäijast kuni kaks korda väiksemaks. Koledad koolimajad ja suletud lasteaiad mängisid selle kujunemises olulist rolli.

Tänases Eestis ei ole enam probleemiks mitte niivõrd avalike teenuste kvaliteet, vaid nende kättesaadavus. Ilusaid koolimaju ja lasteaedu on Eestis juba küll, kuid need ei ole kättesaadavad kõigile kodanikele.

Kõik inimesed ei jõua lihtsalt maksta kõrgeid eralasteaedade ja –koolide makse ning teha lastele kooli ja koju minekuks autoga taksot. Ja kas peakski? Sugugi mitte!

Mul ei ole midagi erakoolide – ja lasteaedade vastu, toetan neid ja arvan, et riik peaks neid kohtlema võrdsetel alustel riiklike ja avalik-õiguslike institutsioonidega. Medali teine külg on see, et lapsed peaksid olema samuti võrdses positsioonis – riik peab suutma luua kõigile lastele võrdsed võimalused muretuks lapsepõlveks. Ja neid lapsi ei olegi nii vähe, kes enda eest ise kuigi palju kosta ei saa, veel vähem enda õiguste eest võidelda – Eestis on 88 000 eelkooliealist last, kellest 56 000 käib lasteaias.

 

Nemad valivad sulle vanadekodu

Ma usun, et vabas Eestis sündinud, kasvanud ja elanud lapsed oskavad vabadust hinnata. Eesti on paljudes Euroopa Liidu edetabelites kõrgel kohal ning Ida-Euroopas sageli esimene. Edu jätkumine sõltub aga ainult neist, kes tulevad pärast meid – milliseid võimalusi me neile pakume ja kuidas me neid kohtleme.

Küünikute ütluses, et lastega tuleb hästi läbi saada, kuna nemad valivad meile vanadekodu, nemad maksavad meile pensioni, on sees ka kübeke kibedat tõtt. Kuigi hüüdlauses „Igale lapsele lasteaiakoht!” tundub olevat mõeldud enam lastevanematele, aitaks selle eesmärgi saavutamine muuta väga paljude laste elu stressivabamaks.

 

Usun, et 400 miljonit krooni igaaastaselt toetamaks kohalikke omavalitsusi lasteaedade remontimisel ja ehitamisel on oluline summa.

 

Väga paljude noorteprobleemide alged ongi laste stressirohkes (igavas) elus. Heas lasteaias käivate laste aeg on huvitavalt ja arendavalt sisustatud ning neist kasvavad püüdlikud koolijütsid ja tublid kodanikud.

Kui lapse käest küsida, mida ta soovib, vastavad paljud, et nad tahavad suureks saada. Kui küsida miks? Vastavad lapsed, et siis saab teha seda ja seda ja seda. Täiskasvanud inimesena mõtlen, et miks lapsed ei taha olla lapsed? Siis ei pea tegema ju seda ja seda ja seda!

Eesti riigi ülesanne on lubada lapsel olla laps, muuta lapseks olemine populaarseks - et lapsed tahaksid olla lapsed. Üks peamisi teid selle tulemuse saavutamiseks on vanemate stressi vähendamine, siis on ka lapsed õnnelikud.

 *****************************************

Selleks tahetakse muuhulgas luua samanimeline vähemalt 400 miljoni krooni suuruse aastase mahuga riiklike investeeringute programm uute lasteaedade ehitamiseks.

 

Viie Euroopa jõukama riigi poole liikuv Eesti hoolitsema oma järelkasvu eest. „Lasteaiakohtade tagamine pole mitte Reformierakonna, vaid Eesti rahva soov. Kõik vanemad, kes soovivad lapse lasteaeda panna, peaksid saama seda teha.” lausus Ansip.

 

Täna lähevad lasteaedadesse need lapsed, kes saavad Reformierakonna visiooni kohaselt täiskasvanuks Euroopa ühes jõukamas riigis – Eestis. See on võimalik üksnes siis, kui me juba täna investeerime oma lastesse.”

 

*****************************************

Reformierakond soovib täiendada koolieelse lasteasutuse seadust ja sellega kohustada omavalitsusi, kes ei taga sobivat lasteaiakohta, hüvitama lapsevanematele nn pearaha. Nii on vanemal endal ikkagi võimalik korraldada oma lapsele sobiv hoiuteenus.

Valminud on koduleht lauriluik.ee

26. oktoober 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
2006. aasta oktoobrikuus avasin kodulehe lauriluik.ee.

Antud virtuaalkeskkond on loodud selleks, et pakkuda Sulle värsket infot poliitikamaastikul toimuva kohta ning vastata tekkinud küsimustele.

Siit leiad alati värskeid uudiseid, erinevaid arvamuslugusid, seisukohti ja mõtted.

Lisaks sellele leidub lehel muudki huvitavat erinavatest valdkondadest. Nii näiteks on siin ülevaade minu kampaaniameeskonnast, meie tegemistest, kampaaniast, erinevatest reklaamiartiklitest ja elust laiemalt.

Kui Sul tekib küsimusi, mõtteid või ideid, kirjuta/helista mulle julgesti!

Meeldivat avastamist!

Lauri Luik
56 659 599
[email protected]
lauriluik.ee