Arhiiv aja järgi november, 2006

Kõne RE Noortekogu kongressil

30. november 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik

Head sõbrad!
 

On tore olla taas kord Teie ees. Aasta on märkamatult mööda veerenud ning jälle käes Noortekogu kõige olulisem sündmus- kongress.
 

Mul on hea meel tervitada siin saalis paljusid tuttavaid, kellega viimaste aastate vältel oleme nii mõndagi kasulikku ja vahvat meie koduse Eestimaa heaks korda saatnud. Väga tore on aga tervitada ka neid noori, kelle jaoks see on esimene kokkupuude Reformierakonna Noortekoguga. Loodan, et Teie järgnevad aastad Noortekogus saavad olema teguderohked ning lõbusad.
 

Kaheksa aasta eest kogunes punt noori, kes panid aluse sellele suurepärasele organisatsioonile, mis tänaseks on kasvanud ligi 4000 liikmeliseks üle-Eestiliseks katuseorganisatsiooniks. Tunnen end siiani tänuvõlglasena, sest nende poolt omal ajal astutud sammud rajasid vundamendi, millele täna toetume.
 

Reformierakonna Noortekogul on läinud hästi. Meie tehtud töö ning pingutused on vilja kandnud. Oleme suuremad ja tugevamad kui eales varem. Meie programmilised seisukohad on saanud Reformierakonna platvormi vältimatuks osaks.
 

Nii näiteks oleme suutnud Reformierakonna programmi lülitada olulised hariduspoliitilised seisukohad, mis puudutavad tulumaksuvabasid haridusfonde, õppelaenu piirmäära tõstmist ja stipendiumitesüsteemi viimist uuele tasemele. Samuti noorte õppimisvõimaluste laiendamist välismaal ning kutsenõustamiskeskuste aktiivsemat propageerimist.
 

Haridus on investeering meie endi tulevikku. Peame investeerimist haridusse analoogseks investeerimisega näiteks kinnisvarasse, aktsiafondidesse või kulda. Täna õpime selleks, et homme hariduslikult jõukamad olla.
 

Üheks olulisemaks valdkonnaks nii Reformierakonna kui ka meie Noortekogu jaoks on loomulikult majanduspoliitika. Seisame madalate maksude ja ettevõtluse propageerimise eest ka noorte seas. Samuti toetame igati majandusõppe programmi rakendamist gümnaasiumides.
 

Juba 2003. aastal ütlesime selgelt välja, et tulumaks peab alanema 10%-le. Täna liigume selles sihis. Seda ikka selleks, et inimestele jääks rohkem raha kätte. On ju iga inimene ise parim otsustama, mida oma rahaga peale hakata. Olgu selleks siis investeerimine haridusse, lastesse, vanematesse või väärtpaberitesse. 
 

Riigikaitse seisukohalt oleme alati toetanud kutselist kaitseväge ning riigikaitseõpetuse programmi käivitamist gümnaasiumides. Meie püüdlustega ühineb ka Reformierakond eelkõige kaitseminister Jürgen Ligi isikus.
 

Noorteorganisatsioonide tegevuse aktiivsem toetamine, noortekeskuste rajamise aktiviseerimine ning noorte tegevuse suunamine kultuuri-, spordi- ja teiste harivate ürituste abil on samuti meie jaoks väga olulised. Ühes Reformierakonnaga võitleme nendegi sammude eest.
 

Sõbrad, me liigume jõudsalt Reformierakonna seatud visiooni suunas. Olen kindel, et samas vaimus jätkates oleme järgneva 15 aastaga 5 Euroopa jõukama riigi hulgas. Meie tulevik on meie endi kätes!
 

Tuleva aasta 4. märtsil toimuvad Riigikogu valimised, mis otsustavad Eestimaa saatuse järgmiseks neljaks aastaks. Meie kindel siht on need valimised võita.
 

Täna on Reformierakond peaministripartei, kõige populaarsem ja tugevam erakond Eestis. Ainult meie omame kindlat visiooni ka vähe pikemaks ajaks kui seda on üks neljaaastane valimisperiood. Meil on selged vaated ning peagi lõplikult valmiv väga hea valimisplatvorm. Need on suured eelised teiste parteide ees.
 

Seekord astub Riigikogu valimiste võitlustulle terve hulk noori poliitikuid. Meie poolt valimistele välja pandav meeskond on suurem ja tugevam kui kunagi varem.
 

Noore ja tulevikkuvaatava inimesena pean ääretult oluliseks, et Reformierakonna Noortekogu saaks tugeva ja hea esindatuse parlamendis.
 

Meil ei ole tarvis vaid tähtsaid mehi kuskil kaugel ja kõrgel kohal. Me vajame inimesi, kes just meid esindaks ning kelle poole saaksime alati vabalt pöörduda. Olen valmis seda vastutust võtma ja kandma ning esindama ka Sinu huve üleriigilisel tasandil.
 

Ma kutsun Meid kõiki üles julgusele panustada noortele. Riigikogu vajab hädasti seda värskust, teotahtelisust ja algatusjulgust, mida meie- NOORED- endis kanname.
 

Lõpetuseks tänan kõiki tublisid noori erinevatest klubidest üle Eesti, kellega nende aastate vältel oleme koostööd teinud. Tänan ka Noortekogu praegust juhatust, kellega oleme aasta vältel kõvasti töötanud. Erilised tänud Noortekogu esimehele Reimole ning peasekretärile Kallele, kes on sihikindlalt meie organisatsiooni juhtinud. Suured tänud ka eestseisuse esimehele Kalevile, kes on teinud südamega oma tööd ning olnud aastaid meile ideoloogilise isa eest.


Nähkem vaeva selle nimel, et need 98 päeva, mis tulevaste Riigikogu valimisteni veel jäänud on, saaksid sisustatud sihikindla töö ning pingutustega. Seda ikka selleks, et juba tuleva aasta 4. märtsil rõõmuga tõdeda meie valimisvõitu. Kui me kõik väga tahame ning selle nimel ka pingutame, siis on kindel, et oleme kevadel 125 000 hääle ning 27 mandaadiga Riigikogu valimised võitnud.
 

Tuult tiibadesse meile kõigile!
 

Aitäh!

Kõne RE Noortekogu kongressil

30. november 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik

Head sõbrad!
 

On tore olla taas kord Teie ees. Aasta on märkamatult mööda veerenud ning jälle käes Noortekogu kõige olulisem sündmus- kongress.
 

Mul on hea meel tervitada siin saalis paljusid tuttavaid, kellega viimaste aastate vältel oleme nii mõndagi kasulikku ja vahvat meie koduse Eestimaa heaks korda saatnud. Väga tore on aga tervitada ka neid noori, kelle jaoks see on esimene kokkupuude Reformierakonna Noortekoguga. Loodan, et Teie järgnevad aastad Noortekogus saavad olema teguderohked ning lõbusad.
 

Kaheksa aasta eest kogunes punt noori, kes panid aluse sellele suurepärasele organisatsioonile, mis tänaseks on kasvanud ligi 4000 liikmeliseks üle-Eestiliseks katuseorganisatsiooniks. Tunnen end siiani tänuvõlglasena, sest nende poolt omal ajal astutud sammud rajasid vundamendi, millele täna toetume.
 

Reformierakonna Noortekogul on läinud hästi. Meie tehtud töö ning pingutused on vilja kandnud. Oleme suuremad ja tugevamad kui eales varem. Meie programmilised seisukohad on saanud Reformierakonna platvormi vältimatuks osaks.
 

Nii näiteks oleme suutnud Reformierakonna programmi lülitada olulised hariduspoliitilised seisukohad, mis puudutavad tulumaksuvabasid haridusfonde, õppelaenu piirmäära tõstmist ja stipendiumitesüsteemi viimist uuele tasemele. Samuti noorte õppimisvõimaluste laiendamist välismaal ning kutsenõustamiskeskuste aktiivsemat propageerimist.
 

Haridus on investeering meie endi tulevikku. Peame investeerimist haridusse analoogseks investeerimisega näiteks kinnisvarasse, aktsiafondidesse või kulda. Täna õpime selleks, et homme hariduslikult jõukamad olla.
 

Üheks olulisemaks valdkonnaks nii Reformierakonna kui ka meie Noortekogu jaoks on loomulikult majanduspoliitika. Seisame madalate maksude ja ettevõtluse propageerimise eest ka noorte seas. Samuti toetame igati majandusõppe programmi rakendamist gümnaasiumides.
 

Juba 2003. aastal ütlesime selgelt välja, et tulumaks peab alanema 10%-le. Täna liigume selles sihis. Seda ikka selleks, et inimestele jääks rohkem raha kätte. On ju iga inimene ise parim otsustama, mida oma rahaga peale hakata. Olgu selleks siis investeerimine haridusse, lastesse, vanematesse või väärtpaberitesse. 
 

Riigikaitse seisukohalt oleme alati toetanud kutselist kaitseväge ning riigikaitseõpetuse programmi käivitamist gümnaasiumides. Meie püüdlustega ühineb ka Reformierakond eelkõige kaitseminister Jürgen Ligi isikus.
 

Noorteorganisatsioonide tegevuse aktiivsem toetamine, noortekeskuste rajamise aktiviseerimine ning noorte tegevuse suunamine kultuuri-, spordi- ja teiste harivate ürituste abil on samuti meie jaoks väga olulised. Ühes Reformierakonnaga võitleme nendegi sammude eest.
 

Sõbrad, me liigume jõudsalt Reformierakonna seatud visiooni suunas. Olen kindel, et samas vaimus jätkates oleme järgneva 15 aastaga 5 Euroopa jõukama riigi hulgas. Meie tulevik on meie endi kätes!
 

Tuleva aasta 4. märtsil toimuvad Riigikogu valimised, mis otsustavad Eestimaa saatuse järgmiseks neljaks aastaks. Meie kindel siht on need valimised võita.
 

Täna on Reformierakond peaministripartei, kõige populaarsem ja tugevam erakond Eestis. Ainult meie omame kindlat visiooni ka vähe pikemaks ajaks kui seda on üks neljaaastane valimisperiood. Meil on selged vaated ning peagi lõplikult valmiv väga hea valimisplatvorm. Need on suured eelised teiste parteide ees.
 

Seekord astub Riigikogu valimiste võitlustulle terve hulk noori poliitikuid. Meie poolt valimistele välja pandav meeskond on suurem ja tugevam kui kunagi varem.
 

Noore ja tulevikkuvaatava inimesena pean ääretult oluliseks, et Reformierakonna Noortekogu saaks tugeva ja hea esindatuse parlamendis.
 

Meil ei ole tarvis vaid tähtsaid mehi kuskil kaugel ja kõrgel kohal. Me vajame inimesi, kes just meid esindaks ning kelle poole saaksime alati vabalt pöörduda. Olen valmis seda vastutust võtma ja kandma ning esindama ka Sinu huve üleriigilisel tasandil.
 

Ma kutsun Meid kõiki üles julgusele panustada noortele. Riigikogu vajab hädasti seda värskust, teotahtelisust ja algatusjulgust, mida meie- NOORED- endis kanname.
 

Lõpetuseks tänan kõiki tublisid noori erinevatest klubidest üle Eesti, kellega nende aastate vältel oleme koostööd teinud. Tänan ka Noortekogu praegust juhatust, kellega oleme aasta vältel kõvasti töötanud. Erilised tänud Noortekogu esimehele Reimole ning peasekretärile Kallele, kes on sihikindlalt meie organisatsiooni juhtinud. Suured tänud ka eestseisuse esimehele Kalevile, kes on teinud südamega oma tööd ning olnud aastaid meile ideoloogilise isa eest.


Nähkem vaeva selle nimel, et need 98 päeva, mis tulevaste Riigikogu valimisteni veel jäänud on, saaksid sisustatud sihikindla töö ning pingutustega. Seda ikka selleks, et juba tuleva aasta 4. märtsil rõõmuga tõdeda meie valimisvõitu. Kui me kõik väga tahame ning selle nimel ka pingutame, siis on kindel, et oleme kevadel 125 000 hääle ning 27 mandaadiga Riigikogu valimised võitnud.
 

Tuult tiibadesse meile kõigile!
 

Aitäh!

RE Noortekogu kongress kulges edukalt

30. november 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
25. novembril toimunud Reformierakonna Noortekogu Kongressil valiti uus kaheksaliikmeline juhatus, Noortekogu esimehe ametit jätkab Reimo Nebokat.

Kongress tõi kokku Noortekogu esindajad 34 klubist üle kogu Eesti, ligi 400 noortekogu liiget. Pärast Kongressi püstitati ka uus Eesti suudlemsirekord - 112 paari.

RE Noortekogu kongress kulges edukalt

30. november 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
25. novembril toimunud Reformierakonna Noortekogu Kongressil valiti uus kaheksaliikmeline juhatus, Noortekogu esimehe ametit jätkab Reimo Nebokat.

Kongress tõi kokku Noortekogu esindajad 34 klubist üle kogu Eesti, ligi 400 noortekogu liiget. Pärast Kongressi püstitati ka uus Eesti suudlemsirekord - 112 paari.

Pensionäride hambaproteesihüvitis kahekordseks

27. november 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv

Eesti Haigekassa nõukogu otsustas 24.novembril tõsta pensionäridele makstavat hambaproteesihüvitist 4000 kroonini. Nõukogu enamuse otsuse alusel valmistab haigekassa juhatus ette järgmise aasta eelarve, kus on juba uue hüvitise suurusega arvestatud.

Esitasin septembrikuu haigekassa nõukogu koosolekule kaks ettepanekut. Üks neist nõudis proteesihüvitise tõstmist nelja tuhande kroonini ning teise kohaselt tuleb proteesihüvitist maksta kõigile riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi pensioni saajatele, olenemata vanusest. Hüvitist oli vaja tõsta, sest hambaproteeside valmistamise hind on kasvanud, kasutusel on kvaliteetsemad materjalid ning mitmed lisavõimalused. Protees ju ise suhu ei lähe. Kõigepealt peab ju hambaarst võtma mõõdud, tegema korda veel suusolevad hambad või nad eemaldama, seejärel proteesi suhu paigutama. Tööd on keskmiselt viieks visiidiks ja pensionär peab selle kõik kinni maksma. Oluliselt on tõusnud hambaarsti ja teda teenindava assistendi palk. Kindlasti on argumente veel, miks on vaja proteesihüvitist tõsta, kuid haigekassa nõukogule piisas neistki. Hüvitise tõstmine suurendab proteeside kättesaadavust ning tõstab pensionäride elukvaliteeti.

Minu ettepaneku teine pool puudutab hambaproteesihüvitise saajate ringi laiendamist ning selle põhjendamiseks tuleb kaugemalt pihta hakata.
Põhiseadus eeldab, et riik peab tagama igaühele inimväärse äraelamise ning seetõttu on sotsiaalsete õiguste näol tegemist igaühe õigusega saada riigilt hüvesid. Ühtlasi on riik kohustatud aktiivselt tegutsema, et igaühele need hüved tagatud oleksid. Tervis on oluline väärtus, ilma milleta ei ole võimalik enamiku teiste põhiõiguste kasutamine. Vaid tervislik elu saab olla täisväärtuslik ja inimväärne elu. Keeruliselt küll, aga nii saab Põhiseadusest tulenevalt selgitada inimese õigust tervise kaitsele ja riigi kohustusi.

Seadusega peab olema määratud, milles täpselt väljendub igaühe õigus tervise kaitsele. Seadusandja aga peab selle igaühe õiguse kujundamisel lähtuma samuti Põhiseaduses sätestatud isikute võrdsuskriteeriumist seaduse ees.
Pensionäridele makstakse Haigekassa poolt hambaproteesihüvitist Ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalministri määruse alusel üks kord kolme aasta jooksul. Hambaproteesihüvitist on õigus saada riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanaduspensioni saajatel ja isikutel, kes on vanemad kui 63 eluaastat.

Teatavasti ei ole vanaduspension ainuke riikliku pensioni liik. Pensionikindlustuse seaduse § 5 kohaselt on riikliku pensioni liikideks vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Riik on teinud vahe sisse, vanaduspensionäril on õigus proteesihüvitisele, aga näiteks töövõimetuspensioni saajal mitte. Samas aga kui inimene juba töövõimetuspensioni saab, siis on tal ju tervis rikutud ning suure tõenäosusega vajadus ka hambaproteeside järele. Ta ei peaks ootama, mil 63 eluaasta täitub, sest siis ei ole enam tähtis, millist pensioni inimene saab.

Võib küll vastu väita, et alla 63 aastasel inimesel peavad ikka omad hambad suus olema ning me ei saa üldse proteesidest rääkidagi. Tegelik elu on kahjuks teine. Töövõimetus võib saabuda ka hilises keskeas ja tihtipeale toovad erinevad haigused (või nende ravimine) kaasa ka hammaste kiirema lagunemise. Miks peaks siis inimene ootama aastaid, enne kui tekib võimalus hambaproteesidega oma elukvaliteeti parandada.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pension on piisav kriteerium hambaproteesihüvitise saamise õiguse tekkimiseks. Lisaks on ju kogu aeg arvestatud meditsiinilise vajadusega ehk siis kui hambad vajavad parandamist, tuleb neid parandada. Kui enam midagi parandada ei ole, alles siis saab rääkida proteesidest.
 
Haigekassa nõukogu on vanusepiiri kaotamist samuti kolmel korral juba arutanud. Viimasel korral sai nõukogu kindlust, et sotsiaalministeeriumis tegeletakse juba vastava seaduseelnõu ettevalmistamisega. Loodan, et vastava eelnõu väljatöötamine ei võta liiga kaua aega, sest paljud inimesed juba ootavad.
Anname paljudele eakatele inimestele võimaluse teha valik inimväärsema elu kasuks ning paigaldada korralikud hambaproteesid.


Tõnis Kõiv
Haigekassa nõukogu liige
Reformierakond

 

Postitatud 27.nov 2006

Avaldatud Nädaline 2.dets 2006, Meie Maa 5.dets 2006, Valgamaalane 5.dets 2006, Vooremaa 5.dets 2006, Võrumaa Teataja 7.dets 2006, Põhjarannik, 12.dets 2006, Severnoje Poberezje, 12.dets 2006; Sakala, 10.jaan 2007