Arhiiv aja järgi detsember, 2006

Jätkem tähtsusetu tähelepanuta

31. detsember 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Rein Lang
Üks nali nõukogude proletariaadist määratles kaks põhjust viinaviskamiseks – üks on see, et heeringas on ja teine, et heeringat ei ole.
 
Üsna samas võtmes käitub tänane Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa oma naabrite suhtes. Ikka leiab ta põhjuse, miks neid solvata ja nende kallal näägutada. Kui aastaid on olnud vene diplomaatide arsenalis väide inimõiguste rikkumisest Balti riikides, siis selle ärakukkumisel on nüüd korjatud kapist üles natsismikaart.
 
On üsna tavapärane, et reedel kella nelja paiku paiskub Moskvast massiteabesse mingi järjekordne Venemaa avaldus. Kahjuks on ka üsna tavapärane, et parema puudumisel korjab Eesti press selle üles ja puhub suureks. Ja veel kahetsusväärsem on see, et meediamüra peale „ärkavad“ mitmed meie poliitikud, kes seepeale üksteisele kõrri kargavad ja üritavad tõestada, kes on kõige õigem eestlane.
 
Meil ei ole puudust välispoliitilisest võimekusest. Meil jääb puudu ühiskondlikust külmaverelisusest Venemaa poliitikas. Mõttetu on ärrituda iga Moskva avalduse või solvangu peale. Just ärritumist ja seletamist meilt Moskvas oodataksegi. Inglise härrasmehelik tähelepanematus tähtsusetute pisiasjade suhtes oleks õige reaktsioon Eestist. Seda on meie välisteenistuse ajutrust ka oma poliitilisele tasandile soovitanud ja sellest on juhindunud ka meie välisministrid. Välisminister ega valitsus aga ei suuda käskida-keelata vaba meediat. Ja see on kindlasti hea. Nii meedia kui riiklikku ametit mittepidavate poliitikute käitumine peab ikka juhinduma sisemisest kultuurist ja haritusest.
 
Kui praegune Vabariigi President veel välisministri ametit pidas, toonitas ta korduvalt, et meie välispoliitika ei saa seisneda pidevas reageerimises Venemaa sammudele vaid ikka oma poliitika ajamises. Nüüd on ta seda korranud juba presidendina, kellel arvamusliidrina peaks olema võimas ühiskondlik autoriteet. Loodame siis, et nüüd võetakse teda kuulda.
 
Rein Lang

Jätkem tähtsusetu tähelepanuta

31. detsember 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Rein Lang
Üks nali nõukogude proletariaadist määratles kaks põhjust viinaviskamiseks – üks on see, et heeringas on ja teine, et heeringat ei ole.
 
Üsna samas võtmes käitub tänane Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa oma naabrite suhtes. Ikka leiab ta põhjuse, miks neid solvata ja nende kallal näägutada. Kui aastaid on olnud vene diplomaatide arsenalis väide inimõiguste rikkumisest Balti riikides, siis selle ärakukkumisel on nüüd korjatud kapist üles natsismikaart.
 
On üsna tavapärane, et reedel kella nelja paiku paiskub Moskvast massiteabesse mingi järjekordne Venemaa avaldus. Kahjuks on ka üsna tavapärane, et parema puudumisel korjab Eesti press selle üles ja puhub suureks. Ja veel kahetsusväärsem on see, et meediamüra peale „ärkavad“ mitmed meie poliitikud, kes seepeale üksteisele kõrri kargavad ja üritavad tõestada, kes on kõige õigem eestlane.
 
Meil ei ole puudust välispoliitilisest võimekusest. Meil jääb puudu ühiskondlikust külmaverelisusest Venemaa poliitikas. Mõttetu on ärrituda iga Moskva avalduse või solvangu peale. Just ärritumist ja seletamist meilt Moskvas oodataksegi. Inglise härrasmehelik tähelepanematus tähtsusetute pisiasjade suhtes oleks õige reaktsioon Eestist. Seda on meie välisteenistuse ajutrust ka oma poliitilisele tasandile soovitanud ja sellest on juhindunud ka meie välisministrid. Välisminister ega valitsus aga ei suuda käskida-keelata vaba meediat. Ja see on kindlasti hea. Nii meedia kui riiklikku ametit mittepidavate poliitikute käitumine peab ikka juhinduma sisemisest kultuurist ja haritusest.
 
Kui praegune Vabariigi President veel välisministri ametit pidas, toonitas ta korduvalt, et meie välispoliitika ei saa seisneda pidevas reageerimises Venemaa sammudele vaid ikka oma poliitika ajamises. Nüüd on ta seda korranud juba presidendina, kellel arvamusliidrina peaks olema võimas ühiskondlik autoriteet. Loodame siis, et nüüd võetakse teda kuulda.
 
Rein Lang

Välisministeerium eraldas üle 1,6 miljoni krooni Armeenia elanikkonna kaitsesüsteemide arendamiseks

29. detsember 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Välisministeerium eraldas Armeenia elanikkonna kaitsesüsteemi arendamise toetuseks 1 623 740 krooni. Välisminister Urmas Paet kirjutas alla käskkirjale, millega eraldatakse kõnealune summa välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on efektiivselt toimiv päästesüsteem üheks elanikkonna turvalisuse tagamise aluseks. „Kvalifitseeritud päästeteenistuse edukas toimimine on õnnetuste ning katastroofide korral olulise tähtsusega inimelude kaotuste minimaliseerimisel,” ütles Paet.

Päästeameti projekti eesmärgiks on kaasa aidata tõhusamalt toimiva päästeteenistuse süsteemi väljaarendamisele Armeenias. Projekti kestvus on 3 aastat ning selle raames jagavad päästeteenistussüsteemide spetsialistid omi kogemusi erinevatele institutsioonidele ja organisatsioonidele Armeenias, mis tegelevad tuleohutus- ja päästealase ennetustööga, valmisoleku tagamise ja tegutsemisega õnnetuste korral. Tegevusplaani kaasatakse eelnimetatud valdkondadega seotud organisatsioonid ja valitsusasutused kohalikul, regionaalsel ja ka rahvuslikul tasandil. Projekti viiakse läbi koostöös Eesti Päästeameti, Armeenia Vabariigi Päästeteenistuse ja Rootsi Päästeametiga.

Eesti panus projekti seisneb eelkõige oskusteabe jagamises ning ennetus- ja sidesüsteemide strateegiliste plaanide väljatöötamises koostöös projekti partneritega. Samuti korraldab Päästeamet Armeenia laste päästealase teadlikkuse tõstmiseks noortelaagreid.

Päästeameti ja Armeenia Vabariigi Päästeteenistuse vaheline koostöö sai alguse 2003. aastal, kui Eesti riik otsustas abistada Armeeniat arenguabiprojekti raames päästealase ennetusteabe ning sisesüsteemidega.

Arengu- ja humanitaarabi vahendite maht välisministeeriumi eelarves on 2006. aastal 15 miljonit krooni.

Rohkem informatsiooni Eesti arengukoostöö projektidest varasematel aastatel on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil: http://www.vm.ee/est/kat_425/

Välisministeerium eraldas üle 1,6 miljoni krooni Armeenia elanikkonna kaitsesüsteemide arendamiseks

29. detsember 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Välisministeerium eraldas Armeenia elanikkonna kaitsesüsteemi arendamise toetuseks 1 623 740 krooni. Välisminister Urmas Paet kirjutas alla käskkirjale, millega eraldatakse kõnealune summa välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on efektiivselt toimiv päästesüsteem üheks elanikkonna turvalisuse tagamise aluseks. „Kvalifitseeritud päästeteenistuse edukas toimimine on õnnetuste ning katastroofide korral olulise tähtsusega inimelude kaotuste minimaliseerimisel,” ütles Paet.

Päästeameti projekti eesmärgiks on kaasa aidata tõhusamalt toimiva päästeteenistuse süsteemi väljaarendamisele Armeenias. Projekti kestvus on 3 aastat ning selle raames jagavad päästeteenistussüsteemide spetsialistid omi kogemusi erinevatele institutsioonidele ja organisatsioonidele Armeenias, mis tegelevad tuleohutus- ja päästealase ennetustööga, valmisoleku tagamise ja tegutsemisega õnnetuste korral. Tegevusplaani kaasatakse eelnimetatud valdkondadega seotud organisatsioonid ja valitsusasutused kohalikul, regionaalsel ja ka rahvuslikul tasandil. Projekti viiakse läbi koostöös Eesti Päästeameti, Armeenia Vabariigi Päästeteenistuse ja Rootsi Päästeametiga.

Eesti panus projekti seisneb eelkõige oskusteabe jagamises ning ennetus- ja sidesüsteemide strateegiliste plaanide väljatöötamises koostöös projekti partneritega. Samuti korraldab Päästeamet Armeenia laste päästealase teadlikkuse tõstmiseks noortelaagreid.

Päästeameti ja Armeenia Vabariigi Päästeteenistuse vaheline koostöö sai alguse 2003. aastal, kui Eesti riik otsustas abistada Armeeniat arenguabiprojekti raames päästealase ennetusteabe ning sisesüsteemidega.

Arengu- ja humanitaarabi vahendite maht välisministeeriumi eelarves on 2006. aastal 15 miljonit krooni.

Rohkem informatsiooni Eesti arengukoostöö projektidest varasematel aastatel on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil: http://www.vm.ee/est/kat_425/

Elva linnale oma ujula

29. detsember 2006 Artikli originaal asub siin aadressil / Reno Laidre
Elva linna ettevõtja Tõnu Aigro eestvedamisel kavandatakse Elvasse siseujula ehitust.
Väljavõte ajalehest "Elva Postipoiss"
Elva ettevõtja, Tõnu Aigro kavatseb Elvasse Arbi järve kaldale rajada vabaaja- ja tervisespordikeskuse.
„Linn saaks seeläbi lahendatud kiratseva saunamajanduse ja palju muid probleeme,“ ütles Aigro. „Sinna tuleksid basseinid ja kõik muud võimalikud veeprotseduurid, ehk ka bowlingusaal ja veel midagi. Kõik ettepanekud on teretulnud!“
Aigro sõnul on veel vara rääkida täpsemast asukohast, kuid sõnas, et 19. detsembril kell 18 ootab ta raekoja saali võimalikke tulevasi osanikke ja partnereid, et äriühing ära asutada.
„Kindel käsi tundub olevat linnavalitsus ja tema oleks ka osanik,“ ütles Aigro.
„Tõenäoliselt võiks asja vastu huvi tunda ka suurettevõtja Are Altraja. See võib olla talle tõukejõuks, et ta siin ka oma ammu plaanitud hotelli valmis ehitaks.“
Elva abilinnapea Reno Laidre kinnitas, et linn on sellisest ettevõtmisest väga huvitatud ja seetõttu ka üks suuremaid Aigro idee toetajaid.
„Ettevõtjad kurdavad, et töötajad lähevad Elvast ära seetõttu, et siin on igav, et siin pole pärast tööd midagi teha,“ ütles Laidre. „Vaba aja ja tervisekeskus suurendaks tunduvalt linna atraktiivsust.Tarbime tegelikult juba täna sedasama teenust: veame õpilasi bussidega Tartusse Aura keskusse ujuma ja meie rahvas sõidab Tartusse või Otepääle bowlingut mängima. Miks ei võiks seda teenust osta Elvast?“ leidis Laidre.
Tõnu Aigro ootab ettepanekuid ja koostööpakkumisi telefonil 5053913.