Arhiiv aja järgi jaanuar, 2007

Savisaar sõdib Muhu silla vastu

31. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Imre Sooäär
Kohalik saarte meedia on aktiivselt kajastanud minu ja Savisaare lahingut Riigikogus püsiühenduse teemal, kus Edgar Savisaar silla teemale vee peale tõmbas.

Saarte meedia on suurt tähelepanud pööranud möödunud nädalal Riigikogus aset leidnud lahingule Muhu silla teemadel. Seda on puudutatud nii raadiosaadetes, kui ajalehtedes. Olen endiselt veendunud, et püsiühenduse välja jätmisega transpordi arengukavast 2006-13 tõmbas Edgar Savisaar jõuliselt teemale kriipsu peale ja tegutseb aktiivselt praamiühenduse kinnistamise nimel. Endine majandusminister Meelis Atonen, kes teatavasti kaotas oma koha sõdides laevakompanii monopoli vastu nimetas Riigikogus fakti, et püsiühenduse teema arngukavast välja jäeti  "skandaalseks ja äärmiselt kahetsusväärseks". Saarlase portaalis kogus kuum teema rekordarvu kommentaare. Aljärgnevalt lühendatult ajalehe Meie Maa ilmunud esikaanelugu:

Muhust pärit Riigikogu liige Imre Sooäär ja majandusminister Edgar Savisaar pidasid kolmapäeval riigikogus maha sõnasõja teemal “miks ei ole riigi transpordi arengukavasse sisse kirjutatud Muhu ja Mandri-Eesti püsiühendust”.

Riigikogu otsuse “Transpordi arengukava 2006–2013” kinnitamisele kolmapäeval eelnenud küsimuste-vastuste voorus võttis lisaks Sooäärele püsiühenduse teemal sõna ka Jaanus Tamkivi.

Ta viitas, et kõrgel tasemel on korduvalt räägitud koguni püsiühenduse valmimiskuupäevadest ja arutatud, kas seda oleks mõistlik avada kevadel või suvel, kuid kõiki neid kuupäevi on ikka edasi nihutatud. “...oli 2012, alles hiljuti oli veel 2014, nüüd viimane number on juba 2015. Härra minister, milline on teie isiklik seisukoht? Kuhu need numbrid ükskord välja jõuavad, kas meie silmad seda objekti ka kunagi näevad?” uuris Tamkivi.

Pikk protsess

Edgar Savisaar vastas Taani ja Saksamaa kogemustele viidates, et sildade ehitamine on väga pikk protsess, mille eeltööd võtavad märgatavalt rohkem aega kui reaalne ehitus. “Nii et ma arvan, et ei ole jäänud enam kuigi kaua aega, kuni otsus selle silla ehituse konkreetsete sammude kohta tuleb ära teha. Aga kindlasti ei saa seda teha ilma korralike ettevalmistustöödeta,” kõneles Savisaar.

Imre Sooääre küsimusele, miks ta ei leia otsuse eelnõu lapates püsiühendust Saare maakonnaga, vastas Savisaar, et vähemalt seni on arengud sel teemal toimunud ettenähtud kava järgi.

“Protsess on selles järgus, kus sel aastal tuleb tõepoolest valitsusel, ja kes teab, kuna tegu on väga ulatusliku objektiga, võib-olla ka parlamendil teha otsuseid ehitustähtaegade, finantseerimismahtude jne kohta,” sõnas minister Savisaar.

Seitse korda mõõda

Samas ta nentis, et sellega ei maksa kiirustada ülepeakaela, sest Eestimaa rohelised on juba deklareerinud, et püsiühenduse puhul on tegu Euroopa kõige keskkonnaohtlikuma projektiga. “Nii et kahtlemata me peame seitse korda mõõtma, enne kui me üks kord lõikame,” nentis Savisaar.

Imre Sooäär väitis vastu, et kuna arengukavaga jaotatakse järgnevate aastate eelarvevahendid ära, siis ei saagi enam püsiühendusest rääkida, sest selleks pole enam kusagilt raha võtta. “Või on kuskil mingi salajane fond, kust tuleks selle jaoks veel raha, mida siin arengukavas ette näha ei ole? Arengukava peaks ju kõik need asjad paika panema, ka võimaluse, et võiks tulla püsiühendus, kui rohelised vastu ei ole. Nad olid teatavasti ka süvasadama puhul vastu ja me saime sellest üle. On ka vastuväiteid rohelistele,” rääkis Imre Sooäär.

Edgar Savisaar vastas, et kuna püsiühenduse rajamiseks ju tegelikult otsust ei ole, vaid on otsustatud asja alles uurida, siis leitigi, et teema arengukavasse sissetoomine ei ole põhjendatud.

Sooääre hinnangul tähendab teema arengukavast väljajätmine seda, et püsiühenduse rajamine lükatakse vähemalt 15 aastaks edasi. “Nii et kui minister rääkis hiljaaegu ajakirjandusele, et las see teema jääb järgmise valitsuse otsustada, siis, kui seda pole arengukavas sees, ei saa ka mitte järgmise nelja aasta jooksul keegi seda otsustada,” sõnas Sooäär.

Riigikogu rahvaliitlasest liige, endine Saare maavanem Jüri Saar mainis Meie Maale, et ka tema hinnangul pidanuks Saare maakonna püsiühenduse transpordi arengukavas konkreetselt ära nimetama. Sama meelt on ka endine majandus- ja kommunikatsiooniminister reformierakondlane Meelis Atonen.

Savisaar sõdib Muhu silla vastu

31. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Imre Sooäär
Kohalik saarte meedia on aktiivselt kajastanud minu ja Savisaare lahingut Riigikogus püsiühenduse teemal, kus Edgar Savisaar silla teemale vee peale tõmbas.

Saarte meedia on suurt tähelepanud pööranud möödunud nädalal Riigikogus aset leidnud lahingule Muhu silla teemadel. Seda on puudutatud nii raadiosaadetes, kui ajalehtedes. Olen endiselt veendunud, et püsiühenduse välja jätmisega transpordi arengukavast 2006-13 tõmbas Edgar Savisaar jõuliselt teemale kriipsu peale ja tegutseb aktiivselt praamiühenduse kinnistamise nimel. Endine majandusminister Meelis Atonen, kes teatavasti kaotas oma koha sõdides laevakompanii monopoli vastu nimetas Riigikogus fakti, et püsiühenduse teema arngukavast välja jäeti  "skandaalseks ja äärmiselt kahetsusväärseks". Saarlase portaalis kogus kuum teema rekordarvu kommentaare. Aljärgnevalt lühendatult ajalehe Meie Maa ilmunud esikaanelugu:

Muhust pärit Riigikogu liige Imre Sooäär ja majandusminister Edgar Savisaar pidasid kolmapäeval riigikogus maha sõnasõja teemal “miks ei ole riigi transpordi arengukavasse sisse kirjutatud Muhu ja Mandri-Eesti püsiühendust”.

Riigikogu otsuse “Transpordi arengukava 2006–2013” kinnitamisele kolmapäeval eelnenud küsimuste-vastuste voorus võttis lisaks Sooäärele püsiühenduse teemal sõna ka Jaanus Tamkivi.

Ta viitas, et kõrgel tasemel on korduvalt räägitud koguni püsiühenduse valmimiskuupäevadest ja arutatud, kas seda oleks mõistlik avada kevadel või suvel, kuid kõiki neid kuupäevi on ikka edasi nihutatud. “...oli 2012, alles hiljuti oli veel 2014, nüüd viimane number on juba 2015. Härra minister, milline on teie isiklik seisukoht? Kuhu need numbrid ükskord välja jõuavad, kas meie silmad seda objekti ka kunagi näevad?” uuris Tamkivi.

Pikk protsess

Edgar Savisaar vastas Taani ja Saksamaa kogemustele viidates, et sildade ehitamine on väga pikk protsess, mille eeltööd võtavad märgatavalt rohkem aega kui reaalne ehitus. “Nii et ma arvan, et ei ole jäänud enam kuigi kaua aega, kuni otsus selle silla ehituse konkreetsete sammude kohta tuleb ära teha. Aga kindlasti ei saa seda teha ilma korralike ettevalmistustöödeta,” kõneles Savisaar.

Imre Sooääre küsimusele, miks ta ei leia otsuse eelnõu lapates püsiühendust Saare maakonnaga, vastas Savisaar, et vähemalt seni on arengud sel teemal toimunud ettenähtud kava järgi.

“Protsess on selles järgus, kus sel aastal tuleb tõepoolest valitsusel, ja kes teab, kuna tegu on väga ulatusliku objektiga, võib-olla ka parlamendil teha otsuseid ehitustähtaegade, finantseerimismahtude jne kohta,” sõnas minister Savisaar.

Seitse korda mõõda

Samas ta nentis, et sellega ei maksa kiirustada ülepeakaela, sest Eestimaa rohelised on juba deklareerinud, et püsiühenduse puhul on tegu Euroopa kõige keskkonnaohtlikuma projektiga. “Nii et kahtlemata me peame seitse korda mõõtma, enne kui me üks kord lõikame,” nentis Savisaar.

Imre Sooäär väitis vastu, et kuna arengukavaga jaotatakse järgnevate aastate eelarvevahendid ära, siis ei saagi enam püsiühendusest rääkida, sest selleks pole enam kusagilt raha võtta. “Või on kuskil mingi salajane fond, kust tuleks selle jaoks veel raha, mida siin arengukavas ette näha ei ole? Arengukava peaks ju kõik need asjad paika panema, ka võimaluse, et võiks tulla püsiühendus, kui rohelised vastu ei ole. Nad olid teatavasti ka süvasadama puhul vastu ja me saime sellest üle. On ka vastuväiteid rohelistele,” rääkis Imre Sooäär.

Edgar Savisaar vastas, et kuna püsiühenduse rajamiseks ju tegelikult otsust ei ole, vaid on otsustatud asja alles uurida, siis leitigi, et teema arengukavasse sissetoomine ei ole põhjendatud.

Sooääre hinnangul tähendab teema arengukavast väljajätmine seda, et püsiühenduse rajamine lükatakse vähemalt 15 aastaks edasi. “Nii et kui minister rääkis hiljaaegu ajakirjandusele, et las see teema jääb järgmise valitsuse otsustada, siis, kui seda pole arengukavas sees, ei saa ka mitte järgmise nelja aasta jooksul keegi seda otsustada,” sõnas Sooäär.

Riigikogu rahvaliitlasest liige, endine Saare maavanem Jüri Saar mainis Meie Maale, et ka tema hinnangul pidanuks Saare maakonna püsiühenduse transpordi arengukavas konkreetselt ära nimetama. Sama meelt on ka endine majandus- ja kommunikatsiooniminister reformierakondlane Meelis Atonen.

SÜÜDIMATU SOOLAPUHUJAST VÄLISINVESTOR

31. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Riho Kruuv
On kindlasti kahetsusväärne, et Eesti Raudtee erastamise järgne tegevus lõppes firma taasriigistamisega. Kindlasti ei olnud taasriigistamine mõttes ühelgi erastamist läbi viinud ametimehel. Alati lihtsalt ei näe kõiki võimalikke arenguid ja stsenaariume ette.

Küll aga tuleb pidada Eesti riigi suhtes vaenulikuks kontrollimatu laimu levitamist rahvusvahelises ajakirjanduses ning valimiseelse mõõduvõtmise ajal siseriikliku segaduse külvamist. Tänaseks on nii prokuratuur kui KAPO avaldanud oma seisukoha, et uurimist ei ole võimalik alustada „kuna need, kes väidetavalt olla hr. Burkhardtile midagi öelnud ei ole tegelikult seda öelnud, mida hr. Burkhardt arvab ennast olevat kuulnud.”

Palju trükimusta on kulutatud, raisatud on tunde uurimiseks, puurimiseks ja olematute faktide kontrollimiseks. Hävinud on miljonid asjaosaliste närvirakud. Aga tulemust ei ole.

Kusagil maailmas rändab ainult ringi üks süüdimatult vilet laskev välisinvestor kes võib mõnuga mõelda sellele, kui palju paksu tal õnnestus ühele oma kodumaa partnerriigile pähe valada.

Aitäh Teile hr. Burkhardt, et Te meie juurde omal ajal tulite. Veel suurem tänu Teile, et Te meie juurest lahkusite, sest teiesuguseid välisinvestoreid ei ole meie riigile küll vaja!

SÜÜDIMATU SOOLAPUHUJAST VÄLISINVESTOR

31. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Riho Kruuv
On kindlasti kahetsusväärne, et Eesti Raudtee erastamise järgne tegevus lõppes firma taasriigistamisega. Kindlasti ei olnud taasriigistamine mõttes ühelgi erastamist läbi viinud ametimehel. Alati lihtsalt ei näe kõiki võimalikke arenguid ja stsenaariume ette.

Küll aga tuleb pidada Eesti riigi suhtes vaenulikuks kontrollimatu laimu levitamist rahvusvahelises ajakirjanduses ning valimiseelse mõõduvõtmise ajal siseriikliku segaduse külvamist. Tänaseks on nii prokuratuur kui KAPO avaldanud oma seisukoha, et uurimist ei ole võimalik alustada „kuna need, kes väidetavalt olla hr. Burkhardtile midagi öelnud ei ole tegelikult seda öelnud, mida hr. Burkhardt arvab ennast olevat kuulnud.”

Palju trükimusta on kulutatud, raisatud on tunde uurimiseks, puurimiseks ja olematute faktide kontrollimiseks. Hävinud on miljonid asjaosaliste närvirakud. Aga tulemust ei ole.

Kusagil maailmas rändab ainult ringi üks süüdimatult vilet laskev välisinvestor kes võib mõnuga mõelda sellele, kui palju paksu tal õnnestus ühele oma kodumaa partnerriigile pähe valada.

Aitäh Teile hr. Burkhardt, et Te meie juurde omal ajal tulite. Veel suurem tänu Teile, et Te meie juurest lahkusite, sest teiesuguseid välisinvestoreid ei ole meie riigile küll vaja!

Eestile punane või sinine lipp?

31. jaanuar 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentus
Oletame, et 47% ühes küsitluses osalenutest ütleb, et Eesti lipp peab edaspidi olema punane ja 40% ütleb, et lipp peab edaspidi olema hoopis sinine. 13% ei oska ses küsimuses midagi öelda.
Kusjuures oletame, et kolmandik küsitluses osalenud eestlastest tahab punast lippu ja sinise lipu poolt on veidi üle poole eestlastest. Küsitluses osalenud venelastest on punase lipu poolt aga ligi kaks kolmandikku.

Kas sellise tulemuse põhjal saab teha üldistuse, et rahvas tahab, et Eesti lipp oleks edaspidi punane?

Mu meelest ei saa. Taolise üldistuse tegemine väljendaks ilmselt küll üldistaja enda seisukohti, aga mitte tegelikkust. Seepärast oli “Postimehe” tänane esikülje pealkiri, mis teatas, et rahvas tahab Moskvale järeleandmisi teha, pehmelt öeldes tendentslik ja kummastav. Kahtlen pisut, kas pealkirjastaja mõtles õhtul lehte kokku pannes ka pikemalt sellele, et tema uljas ja üsna meelevaldne tõlgendus võib n.ö. oma-elu-elama hakata ja saada iseseisvaks argumendiks nende käes, kes ei pruugi alati just Eesti huvide eest väljas olla. Küllap mõtles pealkirjastaja lihtsalt sellele, milline sõnastus paremini “müüks”. Ma tahan vähemalt uskuda, et see just nii oli.

Minul tuli tänast “Postimehe” lugu lugedes meelde aga hoopis Fareed Zakaria tõdemus, et ikka leidub poliitikuid, kes toimivad kui pelgalt avaliku arvamuse võngetele ja muutustele reageerivad seismograafid. Muutub avaliku arvamuse küsitluse tulemus – muutub ka seisukoht.

Õnneks ei ole selliseid “seismograafe” meil palju. Ja õnneks kujundab Eestis välispoliitikat välisministeerium, kes ei lähtu oma töös avaliku arvamuse küsitluste kaheldavatest tõlgendustest.