Arhiiv aja järgi märts, 2007

Mustad hobused

31. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Jürgen Ligi
Ilgeks valeks osutus Pihli lubadus poliitikasse mitte minna. Ei ole ta ka mingi sots. Ja ilgelt vale oli tal omal ajal öelda, et poliitikud räägivad ta Ken Marti kohta ilget valet. See polnud tõsi ega tema ütleja. Selle eest sai ta teiste seas Ansipilt ja Padarilt.

Aga mul on tema üle hea meel nii kantsleri kui siseministri koha puhul. Mitte selle pärast, et ta on sugulane, vaid sest ta on olnud hea koostööpartner. Pädev ja südametunnistusega. Sakala tänaval tervitatakse teda ja usutakse muuhulgas, et sõjaväes toiminud asjade eitamine, milleks kaitseministri vahetumisel on parteiline surve, muutub ta tulekuga keeruliseks.

Ka Aaviksoo on omal kohal üllatus. Ta on nüüd see, keda parteiliselt suruda, ja ta pärineb ka samast parteifraktsioonist kust toimunut juhtinu. Tema ei ole sugulane, vaid koolivend. Andekas ja mõõtmatult targem kui ta poliitikakogemus ja –teadmised. Sealt hulk parteilisi ja inimlikke pahandusi, avalikud võitlused küll esimehekoha pärast, küll rektori- ja spiikrikandidaadi vastu. Sellist eneseusku ja avatust, ka läbirääkimistel, ei mäletagi.

Muidu tore mees. Ei tea kas ta selles ametis nõu ka kuulab? Omadest soovitan tal mitte suhelda IRLi riigikaitse eestkõnelejatega, kui ta ikka patrioot julgeb olla. Näiteks Partsiga tasub, too lähtub otstarbekusesest, või Nuti või Luigega. Ja usaldagu oma ametnikke.

Valitsuse enamus teab parlamenti ainult kõrvalt. Varsti ei saa nad enam arugi, et see tuleks kasuks. Paar tükki on poliitikuile ja poliitikale nii tundmatud, et ma ei suuda isegi meenutada, kas neid jäi lõpuks kirja kaks või kolm. Näis, kas süsimust võib olla ka hea hobune.

Mustad hobused

31. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Jürgen Ligi
Ilgeks valeks osutus Pihli lubadus poliitikasse mitte minna. Ei ole ta ka mingi sots. Ja ilgelt vale oli tal omal ajal öelda, et poliitikud räägivad ta Ken Marti kohta ilget valet. See polnud tõsi ega tema ütleja. Selle eest sai ta teiste seas Ansipilt ja Padarilt.

Aga mul on tema üle hea meel nii kantsleri kui siseministri koha puhul. Mitte selle pärast, et ta on sugulane, vaid sest ta on olnud hea koostööpartner. Pädev ja südametunnistusega. Sakala tänaval tervitatakse teda ja usutakse muuhulgas, et sõjaväes toiminud asjade eitamine, milleks kaitseministri vahetumisel on parteiline surve, muutub ta tulekuga keeruliseks.

Ka Aaviksoo on omal kohal üllatus. Ta on nüüd see, keda parteiliselt suruda, ja ta pärineb ka samast parteifraktsioonist kust toimunut juhtinu. Tema ei ole sugulane, vaid koolivend. Andekas ja mõõtmatult targem kui ta poliitikakogemus ja –teadmised. Sealt hulk parteilisi ja inimlikke pahandusi, avalikud võitlused küll esimehekoha pärast, küll rektori- ja spiikrikandidaadi vastu. Sellist eneseusku ja avatust, ka läbirääkimistel, ei mäletagi.

Muidu tore mees. Ei tea kas ta selles ametis nõu ka kuulab? Omadest soovitan tal mitte suhelda IRLi riigikaitse eestkõnelejatega, kui ta ikka patrioot julgeb olla. Näiteks Partsiga tasub, too lähtub otstarbekusesest, või Nuti või Luigega. Ja usaldagu oma ametnikke.

Valitsuse enamus teab parlamenti ainult kõrvalt. Varsti ei saa nad enam arugi, et see tuleks kasuks. Paar tükki on poliitikuile ja poliitikale nii tundmatud, et ma ei suuda isegi meenutada, kas neid jäi lõpuks kirja kaks või kolm. Näis, kas süsimust võib olla ka hea hobune.

EL peab Kesk-Aasias nähtav olema

31. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Laupäeval, 31. märtsil jätkus Bremenis Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik Gymnich kohtumine, kus olid arutuse all Lähis-Ida rahuprotsess, Iraan ja ELi ühise Kesk-Aasia strateegia valjatöötamine.

Välispoliitikajuhid leidsid, et Euroopa Liit peab jätkuvalt aktiivselt kaasa aitama Lähis-Ida rahuprotsessile.

Välisminister Urmas Paet märkis, et rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamine on samm edasi Palestiina sisemiste vastuolude ületamisel ja julgeoleku olukorra parandamisel. Samas rõhutas Paet, et uus valitsus peab asuma täitma rahvusvahelise üldsuse nõudeid. ”Palestiina peab loobuma vägivallast, järgima kõiki seniseid kokkuleppeid ning tunnustama Iisraeli riiki,” ütles Paet.

ELi välisministrid arutasid ka võimalikku suhtlemist Palestiina rahvusliku ühtsuse valitsusega. Eesti välisministri sõnul tuleb lähtuda valitsuse reaalsest tegevusest ning hinnangust sellele. ”Sõltumatute ministrite kaasamine näitab, et valitsuses on esindatud Palestiina ühiskonna erinevad mõtteviisid,” lausus Paet. ”Teatud suhtlemine sõltumatute valitsusliikmetega annaks positiivse ja julgustava signaali,” lisas ta.
 
ELi ühise Kesk-Aasia strateegia arutelul pidas välisminister Paet loomulikuks, et seoses Euroopa naabruspoliitika tõhustamisega kasvab ka huvi tugevdada suhteid ELi naabrite naabritega. ”Euroopa Liit peab suurendama oma nähtavust selles piirkonnas ning näiteks tegelema konkreetsete projektidega narkotransiidi tõkestamiseks,” ütles Paet. ”Omapoolse sammuna kaalume mitteresideeriva suursaadiku määramist,” lisas ta.

Välisministrite lõunasöögil arutati Euroopa Liidu ja Iraani suhteid. Välisminister Urmas Paeti hinnagul võiks Euroopa Liit kaaluda suhtlemist Iraaniga konkreetse tehnilise koostöö tasandil. ”Praktilisel tasemel ühisosa leiaks näiteks narkokaubanduse tõkestamisel Iraani-Afganistani piiril,” tõi Paet näite.
 

EL peab Kesk-Aasias nähtav olema

31. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Laupäeval, 31. märtsil jätkus Bremenis Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik Gymnich kohtumine, kus olid arutuse all Lähis-Ida rahuprotsess, Iraan ja ELi ühise Kesk-Aasia strateegia valjatöötamine.

Välispoliitikajuhid leidsid, et Euroopa Liit peab jätkuvalt aktiivselt kaasa aitama Lähis-Ida rahuprotsessile.

Välisminister Urmas Paet märkis, et rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamine on samm edasi Palestiina sisemiste vastuolude ületamisel ja julgeoleku olukorra parandamisel. Samas rõhutas Paet, et uus valitsus peab asuma täitma rahvusvahelise üldsuse nõudeid. ”Palestiina peab loobuma vägivallast, järgima kõiki seniseid kokkuleppeid ning tunnustama Iisraeli riiki,” ütles Paet.

ELi välisministrid arutasid ka võimalikku suhtlemist Palestiina rahvusliku ühtsuse valitsusega. Eesti välisministri sõnul tuleb lähtuda valitsuse reaalsest tegevusest ning hinnangust sellele. ”Sõltumatute ministrite kaasamine näitab, et valitsuses on esindatud Palestiina ühiskonna erinevad mõtteviisid,” lausus Paet. ”Teatud suhtlemine sõltumatute valitsusliikmetega annaks positiivse ja julgustava signaali,” lisas ta.
 
ELi ühise Kesk-Aasia strateegia arutelul pidas välisminister Paet loomulikuks, et seoses Euroopa naabruspoliitika tõhustamisega kasvab ka huvi tugevdada suhteid ELi naabrite naabritega. ”Euroopa Liit peab suurendama oma nähtavust selles piirkonnas ning näiteks tegelema konkreetsete projektidega narkotransiidi tõkestamiseks,” ütles Paet. ”Omapoolse sammuna kaalume mitteresideeriva suursaadiku määramist,” lisas ta.

Välisministrite lõunasöögil arutati Euroopa Liidu ja Iraani suhteid. Välisminister Urmas Paeti hinnagul võiks Euroopa Liit kaaluda suhtlemist Iraaniga konkreetse tehnilise koostöö tasandil. ”Praktilisel tasemel ühisosa leiaks näiteks narkokaubanduse tõkestamisel Iraani-Afganistani piiril,” tõi Paet näite.
 

Välisminister arutas kolleegidega viisavabaduse saamist USA-ga

31. märts 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Laupäeval, 31. märtsil osales välisminister Urmas Paet USA viisatühistamise programmiga liituda soovivate riikide välisministrite kohtumisel Bremenis.

Kohtumisel arutasid viisakoalitsiooni - Eesti, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia - välisministrid USA viisatühistamisprogrammi (Visa Waiver Programme - VWP) reformi praegust seisu ja viisakoalitsiooni edasisi samme.

Välisminister Urmas Paet märkis, et solidaarsus seitsme riigi vahel on oluline. “Viisavabaduse saavutamisel USAga on oluline roll nii seitsme riigi omavahelisel koostööl kui ka Euroopa Liidu ja USA vahelisel koostööl,” ütles Paet.

Välisminister Paeti sõnul leiab Eesti, et viisavabaduse teema peaks sisalduma ka Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumise ühisdeklaratsioonis.