Arhiiv aja järgi detsember, 2007

Aasta enesepaljastus

31. detsember 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Jürgen Ligi

Aastalõpul võtab poliitikaajakirjandus end paljaks ja näitab, kui vähe on talle tähtis riigivalitsemine ja kui väga on müügitöö.
EPL (uudistetoimetus) on tänavu alakehani julge: Kas tehti tööd või maksti palka lobisemise eest, küsib ta, ja reastab selle põhjal ministrid.
Neid tööpunkte pannakse toreduse, ilu, veel ilusamate nõunike, muheduse, müügi, ammu otsustatud (valimisprogrammides ja koalitsioonilepingus) rahajagamise „välja võitlemise”, mitteläbisaamise eest.
Miinused antakse karjatuse, ajakirjandusega vähese suhtlemise, vähese enesenäitamise, pilsneri, ajalehe jaoks tundmatuse eest (ka viimase puhul, muide, mitte mittetundjale endale). 

Paljamaid kehaosi on tõsiasi, kuidas ühesugune puntisaak saadakse kord hea- (Palo4, Parts6, Padar6), kord pahatahtliku (Lang4, Jänes4, Maripuu4, Paet6) kommentaari saatel.

Kaalukausid on lehe meelest võrdsel kõrgusel, kui ühel on kogu justiitssüsteem, teisel muul, sissejuhatus sotsioloogia alustesse ja sissejuhatus demograafia aluste sisejuhatusse. Välisministri töö pähe pakutakse pidetut ja põhjatut klatši. Kõige paksem saab kaks korda vähem punkte kui kõige pikem, kuigi teeb mitme mehe, sealhulgas tollegi, eest tööd.

Kui toimetus ei tunne keskkonnaministrit, on ta järelikult mööda vaadanud ka teemast, mis on inimkonna selle sajandi tähtsaim. Ja kui leht põllumajanduse lugejale mittevajalikuks on liigitanud, kas põllumajandusminister ikka on selles süüdi? Ära süüdista peeglit, teavad nad öelda, olemata ise elementaarseltki sile ja aukudeta.

Me ei saa ühtki vihjet, et majandusministri roll on tajuda majandust ja osata arvutada; mis toimub eelarveprotsessis tegelikult; millised on sotsiaalpoliitika (kuhjuvad) koormad; mis olid rahvastikupoliitiku peamised seisukohavõtud; kas hariduspoliitikute rõhuasetused vastavad olukorrale koolihariduse ühtluse ja õpetajakohtade täitumusega; miks me välispoliitika on kaitsepoliitikast kehvem, jne. Me näeme iludusvõistlust, huvi  näimise vastu sisu asemel, ja parteilaste käekarvu.

Palju punkte pakub ka kõige rohkem paljastust. Pikk saab Poomilt, Kajult ja Vändrelt neid neli korda lühimast rohkem - selle eest, et teda pole piinlik kuulata, et ta iseotsustamist ei panda pahaks, et ta seisis pea ainukesena pronksiöö asjaliku lahenduse eest, et haaras endale küberkaitse teema, et müüb seda aktiivselt ja ehitab selle keskust.

Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kaitseminister Aaviksood ja nõustuks selle kirjeldusega. Nii kõrgetele punktidele teiste taustal tuleks  fännidel põhjendus mujalt leida. 

Pronksiöö asjalik lahendus on sulatõsi. Aga kui tegu on edetabeliga, siis võtmeministritel ei jäänudki muud üle. Ka Jaak oli asjalik, aga ta oli hiljem liituja. Osadel ministreist oli ka  osalemine varem langetatud otsustes ja põhiliselt varem valminud plaanides. Esile peaks tõstma pigem kahte ministeeriumi, kes tegid töö ära ja mõistagi ka valdasid olukorda algajast ministrist paremini.

Küberkaitse keskuse idee pärineb tegelikult aastast 2004, Harri Tiidolt ja Johannes Kerdilt. Kui Jaak alustas, oli sellel juba kümmekond töötajat. Küberrünnakud tegi rahvusvaheliselt teemaks Paet (välisministeerium, oleks viisakas täpsustada), Jaak haaras ülesande, mille kukutas talle sülle valitsus. Jaagu müügitöö on olnud ministri rutiin, sekka on mahtunud nii mälestus- kui  unustamisväärset, millest viimane rutiini ei kõlba. Leivatükid, mida ta oma isetarkusega on jätnud diplomaatia siluda, aga ei kajastu välisministri kontol.

Aga Jaagu riigikaitselugu oli EPLi tänavune  parim, vist isegi ainus arukas. See seletas kompleksivabalt ära meie  aastatepikkused valikud ja vaidles vastu kirjutajate valdavale militaarparanoiale. Netidebiilikute sõim oli tunnustus. Tubli tegu, aga kui nüüd valdavalt vastupidiseid lugusid avaldanud toimetus ütleb, et ei punasta ta peale, on see pigem Jaagu suhtes halvaendeline. Ja kuhu jääb lugupidamine valikute tegijate vastu?

Enda otsustamistega on tal ministrina võimalusi umbes kolm: 1.mitte otsustada; 2.defineerida probleem, kuulata erialal targemaid ja ise otsustada; 3. iseotsustada, klaarida tagajärgi ja süüdistada targemaid.
Esimeses kahes ei kahtlusta Jaaku keegi. Miks loodavad selle teksti toimetusse toimetanud, et kolmandat „ei pane keegi pahaks”? Akadeemikut ootab kõikjal algul austus, aga lugupidamatuse ja erialalise nõu tõrjumise sees see ei püsi. Nimetatagu need „mitte keegi” peale K ja V, kes "pahaks ei pane"!

Ma ei tahaks teha EPLle liiga, sest ka PM välgutas oma alastuse ära, sellise, mille konkreetse peale EPL ei tulnudki. PM tegi kultuuriministrist nädala inetu näo selle tõttu, et too otsustas meeldimise asemel teha kultuuripoliitikat.
See poliitika oli ministri meelest rohkem raha kunstile, väärtteatrile ja sümfooniorkestrile, mitte laialipuistamine turuplatsi kohal lootuses, et all käib ka kunstnikke. Minister julges  väita kirjas rahandusministrile sama, mida rahandusminister  väidab kirjades teistele: piletite ühtlaselt 18% käibemaks tooks kokkuleppe korral rohkem raha kultuurieelarvesse, sest maksustaks õiglaselt palagani ja joomepeod; praeguse segaduse tõttu omastavad nood kümneid miljoneid ehk enamuse maksusoodustusest; lisaraha välistaks vajaduse väärtkultuuri hinnatõusuks.

Aga muidugi on ministril seda tülikas seletada, sest sots hüüab hinnatõus! ja PM paneb kirja. Mõtlemata – milleks seda, kui riigivalitsemine on näimine ja mõisa köie lohin ei loe.

Aasta enesepaljastus

31. detsember 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Jürgen Ligi

Aastalõpul võtab poliitikaajakirjandus end paljaks ja näitab, kui vähe on talle tähtis riigivalitsemine ja kui väga on müügitöö.
EPL (uudistetoimetus) on tänavu alakehani julge: Kas tehti tööd või maksti palka lobisemise eest, küsib ta, ja reastab selle põhjal ministrid.
Neid tööpunkte pannakse toreduse, ilu, veel ilusamate nõunike, muheduse, müügi, ammu otsustatud (valimisprogrammides ja koalitsioonilepingus) rahajagamise „välja võitlemise”, mitteläbisaamise eest.
Miinused antakse karjatuse, ajakirjandusega vähese suhtlemise, vähese enesenäitamise, pilsneri, ajalehe jaoks tundmatuse eest (ka viimase puhul, muide, mitte mittetundjale endale). 

Paljamaid kehaosi on tõsiasi, kuidas ühesugune puntisaak saadakse kord hea- (Palo4, Parts6, Padar6), kord pahatahtliku (Lang4, Jänes4, Maripuu4, Paet6) kommentaari saatel.

Kaalukausid on lehe meelest võrdsel kõrgusel, kui ühel on kogu justiitssüsteem, teisel muul, sissejuhatus sotsioloogia alustesse ja sissejuhatus demograafia aluste sisejuhatusse. Välisministri töö pähe pakutakse pidetut ja põhjatut klatši. Kõige paksem saab kaks korda vähem punkte kui kõige pikem, kuigi teeb mitme mehe, sealhulgas tollegi, eest tööd.

Kui toimetus ei tunne keskkonnaministrit, on ta järelikult mööda vaadanud ka teemast, mis on inimkonna selle sajandi tähtsaim. Ja kui leht põllumajanduse lugejale mittevajalikuks on liigitanud, kas põllumajandusminister ikka on selles süüdi? Ära süüdista peeglit, teavad nad öelda, olemata ise elementaarseltki sile ja aukudeta.

Me ei saa ühtki vihjet, et majandusministri roll on tajuda majandust ja osata arvutada; mis toimub eelarveprotsessis tegelikult; millised on sotsiaalpoliitika (kuhjuvad) koormad; mis olid rahvastikupoliitiku peamised seisukohavõtud; kas hariduspoliitikute rõhuasetused vastavad olukorrale koolihariduse ühtluse ja õpetajakohtade täitumusega; miks me välispoliitika on kaitsepoliitikast kehvem, jne. Me näeme iludusvõistlust, huvi  näimise vastu sisu asemel, ja parteilaste käekarvu.

Palju punkte pakub ka kõige rohkem paljastust. Pikk saab Poomilt, Kajult ja Vändrelt neid neli korda lühimast rohkem - selle eest, et teda pole piinlik kuulata, et ta iseotsustamist ei panda pahaks, et ta seisis pea ainukesena pronksiöö asjaliku lahenduse eest, et haaras endale küberkaitse teema, et müüb seda aktiivselt ja ehitab selle keskust.

Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kaitseminister Aaviksood ja nõustuks selle kirjeldusega. Nii kõrgetele punktidele teiste taustal tuleks  fännidel põhjendus mujalt leida. 

Pronksiöö asjalik lahendus on sulatõsi. Aga kui tegu on edetabeliga, siis võtmeministritel ei jäänudki muud üle. Ka Jaak oli asjalik, aga ta oli hiljem liituja. Osadel ministreist oli ka  osalemine varem langetatud otsustes ja põhiliselt varem valminud plaanides. Esile peaks tõstma pigem kahte ministeeriumi, kes tegid töö ära ja mõistagi ka valdasid olukorda algajast ministrist paremini.

Küberkaitse keskuse idee pärineb tegelikult aastast 2004, Harri Tiidolt ja Johannes Kerdilt. Kui Jaak alustas, oli sellel juba kümmekond töötajat. Küberrünnakud tegi rahvusvaheliselt teemaks Paet (välisministeerium, oleks viisakas täpsustada), Jaak haaras ülesande, mille kukutas talle sülle valitsus. Jaagu müügitöö on olnud ministri rutiin, sekka on mahtunud nii mälestus- kui  unustamisväärset, millest viimane rutiini ei kõlba. Leivatükid, mida ta oma isetarkusega on jätnud diplomaatia siluda, aga ei kajastu välisministri kontol.

Aga Jaagu riigikaitselugu oli EPLi tänavune  parim, vist isegi ainus arukas. See seletas kompleksivabalt ära meie  aastatepikkused valikud ja vaidles vastu kirjutajate valdavale militaarparanoiale. Netidebiilikute sõim oli tunnustus. Tubli tegu, aga kui nüüd valdavalt vastupidiseid lugusid avaldanud toimetus ütleb, et ei punasta ta peale, on see pigem Jaagu suhtes halvaendeline. Ja kuhu jääb lugupidamine valikute tegijate vastu?

Enda otsustamistega on tal ministrina võimalusi umbes kolm: 1.mitte otsustada; 2.defineerida probleem, kuulata erialal targemaid ja ise otsustada; 3. iseotsustada, klaarida tagajärgi ja süüdistada targemaid.
Esimeses kahes ei kahtlusta Jaaku keegi. Miks loodavad selle teksti toimetusse toimetanud, et kolmandat „ei pane keegi pahaks”? Akadeemikut ootab kõikjal algul austus, aga lugupidamatuse ja erialalise nõu tõrjumise sees see ei püsi. Nimetatagu need „mitte keegi” peale K ja V, kes "pahaks ei pane"!

Ma ei tahaks teha EPLle liiga, sest ka PM välgutas oma alastuse ära, sellise, mille konkreetse peale EPL ei tulnudki. PM tegi kultuuriministrist nädala inetu näo selle tõttu, et too otsustas meeldimise asemel teha kultuuripoliitikat.
See poliitika oli ministri meelest rohkem raha kunstile, väärtteatrile ja sümfooniorkestrile, mitte laialipuistamine turuplatsi kohal lootuses, et all käib ka kunstnikke. Minister julges  väita kirjas rahandusministrile sama, mida rahandusminister  väidab kirjades teistele: piletite ühtlaselt 18% käibemaks tooks kokkuleppe korral rohkem raha kultuurieelarvesse, sest maksustaks õiglaselt palagani ja joomepeod; praeguse segaduse tõttu omastavad nood kümneid miljoneid ehk enamuse maksusoodustusest; lisaraha välistaks vajaduse väärtkultuuri hinnatõusuks.

Aga muidugi on ministril seda tülikas seletada, sest sots hüüab hinnatõus! ja PM paneb kirja. Mõtlemata – milleks seda, kui riigivalitsemine on näimine ja mõisa köie lohin ei loe.

Jõuluvastuvõtt Eesti rahvusvähemuste esindajatele

28. detsember 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Kristiina Ojuland

Kristiina Ojuland ja Laine Jänes korraldasid jõuluvastuvõtu Eesti rahvusvähemuste esindajatele neljapäeval, 20.12.2007, Toompeal, Kalevipoja saalis.

 

Kristiina Ojuland aseri kogukonna juhi Nijazi Hadžijevi ja professor Hanon Barabaneriga.

 

Kristiina Ojuland võtab vastu eesti vanausuliste folkloorikogumiku, mille väljaandmist finantseeris Eesti riik.

 

„Valge gospel“ toetas Käru kiriku katuse renoveerimist

28. detsember 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalle Palling
Käru koguduse õpetaja Andres Tšumakovi sõnul kuuluvad tänusõnad kõigile, kes on toetanud Käru kiriku katuse renoveerimisplaani ning kindlasti ka Kärust pärit noorele Riigikogu liikmele Kalle Pallingule, tänu kellele sai teoks gospelkoori heategevuskontsert. Viimasega koguti kiriku katuse remondiks kuusteist tuhat krooni.

22. detsembril esines Käru kirikus kontserdiga "Valge gospel" kolmekümneliikmeline WAFi muusikakooli gospelkoor Anneli Pilpaki juhatusel. Solistidena astusid üles mitmed tuntud noored lauljad, keda saatis ansambel Jakko Maltise juhtimisel.

Kärusse oli kohale tulnud üle kahesaja huvilise ning piletimüügist saadud tuluga toetati Käru kiriku katuse renoveerimist.

Käru koguduse õpetaja Andres Tšumakovi sõnul on kiriku katuse olukord aasta-aastalt pidevalt halvenenud. Tegemist on sindelkatusega, mida viimati uuendati 1960. aastal. Tänaseks on olukord selline, et mitmelt poolt katuse pinnakihtidest kumab kohati valgus läbi ning saju ajal päästab olukorra vaid pealmise katuse all olev laudiskatus.

Käru kirik on 1860. aastal ehitatud puithoone, mille katuse remondiga viivitamisel kannataks pühakoja üldine seisund.

Katuse renoveerimise projektiga on tegeldud 2004. aastast alates, mil teatati kiriku katuse halvast seisukorrast muinsuskaitseametile ja kultuuriministeeriumile ning nimetatud institutsioonid väitsid, et on Käru kiriku probleemi teadvustanud. Kärus loodeti, et katuse renoveerimiseks eraldatakse ka raha, ent seda ei järgnenud.

Et katuse seisundi pidev halvenemine ei andnud võimalust oodata, viis kogudus ise läbi korjandusi ning pöördus abi saamiseks Välis-Eesti koguduste poole.

Tšumakov möönab, et seoses katuse renoveerimisega on olnud vääritimõistmist erinevate võimuesindajatega ning siiani jääb tema jaoks saladuslikuks põhjus, miks jäi Käru kirik ilma muinsuskaitseameti ja kultuuriministeeriumi poolt ette nähtud täiendavast toetusest. Ettevõtmist tabanud ebaõnnestumised on Tšumakovil kulutanud palju närvirakke, kuid ta usub endiselt, et kirik on tegelikult oluline terve kogukonna jaoks, olles piirkonna arhitektuurimälestis, mis on osa meie kultuurist ning mille säilitamise vajadus ei tohiks tekitada küsimusi.

Hetkeseisu järgi on pisut põhjust ka rahuloluks, sest muinsuskaitseamet on koostanud ja finantseerinud kiriku katuse renoveerimisprojekti ning töid hakkab teostama OÜ Franciscus, kellega allkirjastati esimesel advendipühapäeval ka vastav leping.

Katuse renoveerimistööd algavad uuel aastal ning peaksid lõpule jõudma aastaks 2010. Kiriku 150 aasta juubeli jumalateenistus peaks toimuma juba vastrenoveeritud katusega kirikus.

Remondi maksumuseks kujuneb ligikaudu kolm miljonit krooni, millest kogu summat tänaseks koos pole, kuid tööde alustamiseks vajalik on olemas. Renoveerimisele on nüüdseks õla alla pannud ka Käru vallavalitsus ning ka Eesti valitsus.


Airi Amtmann
28.12.2007 "Nädaline"

Detsembrikuu tegemised

28. detsember 2007 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalle Palling
03. detsember 2007 - Kohtumine Eesti Jäätmekäitlejate Liidu esindajatega

Eesti Jäätmekäitlejate Liit arutles keskkonnakomisjoniga kohtumisel järgmisi teemasid:

1. Tootjavastutus ja tootjavastusorganisatsioonid.
2. Teave erimärgistatud diislikütuse kasutamise kohta jäätmekäitluses.

Kokkuvõte



13. detsember 2007 - Kokkuvõte Riigikogu keskkonnakomisjoni tegevusest Riigikogu XI koosseisu I ja II istungjärgul


Kokkuvõte