Arhiiv aja järgi jaanuar, 2008

Tedrejahi hooaeg

31. jaanuar 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Jürgen Ligi
Ekspressaferistid eksivad, RE ei suru oma meest õiguskantsleriks.
RE ei taha, et keegi suruks EV õiguskantsleriks oma meest. Liberaal soovib nii soengute kui sugude võrdsust ja omanike vabadust. Aga esitaja on president ja pildivoorus kukkusid vist välja kõik, kes pole härrad Jõks, Ernits või Teder. Kui Teder nüüd metsa läheks, läheks tarvis habemeajajat.

Aga kui on Tedrega võrdset, ei ole Tedrest paremat ikka, see oli teada. Teada oli ka see, et ekspressid ja kreitzbergid hakkavad tetrejaraski ajama. Eks selle pärast jäi ta ootelehele ja Jõks pole ainus, kellele haiget tehti. Või oli Ilvesel algul vana aja tedre pilt.

Metsa minek pole võimatu, ärkas valikord. Jõksi juurde ta end kokku ja tolle tänavale korraldas, nüüd räägib, et Teder on vana respublikaan. Jumal, kaitse Eestimaad!
See mõte peaks ajama närvi iga patrioodi ja Tedre hääli ära viima, aga teadjad ei muretse. RP räägitaval pole tähtis sisu, vaid põhjus.
Tedrel pole uuspoliitika lõhna, on mure. Too Res Publica, mille nime vapsid ära pätsasid, oli parempoolsete mittepartei, mille juht astus REsse ja üks liige teenib mu teada leiba presidendina.

Avalik asi, et Teder peaks Avaliku Asja kõrval ka pisut sotside ja Keski hääli kaotama. RE ja roheliste omi ta ei kaota, RLi ei tea keegi, ja nagu kord juba ütlesin - Eesti saab hea õiguskantsleri - niikuinii.

Tedrejahi hooaeg

31. jaanuar 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Jürgen Ligi
Ekspressaferistid eksivad, RE ei suru oma meest õiguskantsleriks.
RE ei taha, et keegi suruks EV õiguskantsleriks oma meest. Liberaal soovib nii soengute kui sugude võrdsust ja omanike vabadust. Aga esitaja on president ja pildivoorus kukkusid vist välja kõik, kes pole härrad Jõks, Ernits või Teder. Kui Teder nüüd metsa läheks, läheks tarvis habemeajajat.

Aga kui on Tedrega võrdset, ei ole Tedrest paremat ikka, see oli teada. Teada oli ka see, et ekspressid ja kreitzbergid hakkavad tetrejaraski ajama. Eks selle pärast jäi ta ootelehele ja Jõks pole ainus, kellele haiget tehti. Või oli Ilvesel algul vana aja tedre pilt.

Metsa minek pole võimatu, ärkas valikord. Jõksi juurde ta end kokku ja tolle tänavale korraldas, nüüd räägib, et Teder on vana respublikaan. Jumal, kaitse Eestimaad!
See mõte peaks ajama närvi iga patrioodi ja Tedre hääli ära viima, aga teadjad ei muretse. RP räägitaval pole tähtis sisu, vaid põhjus.
Tedrel pole uuspoliitika lõhna, on mure. Too Res Publica, mille nime vapsid ära pätsasid, oli parempoolsete mittepartei, mille juht astus REsse ja üks liige teenib mu teada leiba presidendina.

Avalik asi, et Teder peaks Avaliku Asja kõrval ka pisut sotside ja Keski hääli kaotama. RE ja roheliste omi ta ei kaota, RLi ei tea keegi, ja nagu kord juba ütlesin - Eesti saab hea õiguskantsleri - niikuinii.

Ojulandi tervituskõne Audentese eraülikoolis

30. jaanuar 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Kristiina Ojuland
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland esines tervituskõnega Audentese eraülikooli raamatukogus teisipäeval, 29.01.2008, Ivar Raigi raamatu «Eesti tee Euroopa Liitu. Unistus paremast Euroopast» esitlusel. Ojuland märkis oma kõnes raamatu autori suurt panust Euroopa Liiduga liitumisel ja tervitas samas ka tema Euroopa Liidu kriitikat ja vigadele tähelepanu juhtimist, milleta Eesti demokraatia oleks kindlasti vaesem.











Õiguskantsler ja õiguskantsler

30. jaanuar 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Erik Salumäe
Kohtus ka Reformierakonna fraktsioon eile õiguskantsleri kandidaadi kandidaadi Indrek Tederiga ning loomulikult on tegemist väga tugeva kandidaadiga, kellest eelduslikult saab väga tugev partner Riigikogule. Kurvastav on aga see, et mõnede Riigikogu liikmete poolt on talle juba enne ametisseastumist omistatud seisukohti, mida ta välja öelnud ei ole, ja ta on kinnistatud juba ette ühele vaidluspoolele, mida ta ise valinud ei ole. Pean siinkohal silmas hea kolleegi Reinsalu väljaütlemist, et härra Teder toetab riigi äriühingute nõukogudesse Riigikogu liikmete kuulumise keelamist.

Et asjas täielikku selgust saada, siis küsisin seda isiklikult härra Tederilt eile fraktsioonis, kui temaga kohtusime. Ning vastus oli selgelt niisugune, et ta ei hakka kommenteerima seda pooleliolevat menetlust, kuna ei ole jõudnud kogu analüüsi kõigi üksikasjadega ennast täielikult kurssi viia. Küll aga on ta tõepoolest öelnud, et tema hinnangul oleks siiski põhjendatud praeguse õiguskantsleri ettepanek heaks kiita. Tuletagem siis meelde, mis see ettepanek oli. Ettepaneku tekst oli: Viia Riigikogu liikme staatuse seadus kooskõlla ametite ühitamatuse ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. 

Siin ju mingeid eriarvamusi ei olegi. Selle ettepaneku poolt olid eilsel Riigikogu istungil kõik 86 istungil osalejat. Ei saa jätta tähelepanuta, et õiguskantsleri ettepanek sisaldas endas erinevaid lahendusvariante alates Riigikogu liikmete kuulumise keelamisest kuni selleni, et põhiseadus siiski ei välista seda, et mingis vormis võib Riigikogu liige osaleda riigi äriühingu nõukogu töös. Ning kõige sobivama lahenduse leidmist ongi Riigikogu nüüd alustanud. Teha härra Tederi väljaütlemisest õiguskantsleri ettepaneku toetamise kohta järeldust, et ta toetab sellega äriühingu nõukogusse kuulumise keeldu, on kindlasti vale. Nagu oleks vale teha ka järeldus, et ta toetab Riigikogu liikmete nõukogusse kuulumist. Panen niisiis veelkord südamele, et kandidaadi kandidaati ei tõmmataks sellisel ebakorrektsel viisil vaidlusesse väitega, mida ta ei ole väitnud. 

Praeguse õiguskantsleri ettepanek on puhtalt põhiseaduslik vaidlus. Olgem ausad, selle õiguslikud aspektid ei lähegi ju avalikkusele niivõrd korda, kui just asjaolu, et Riigikogu liikmed saavad nendes nõukogudes tegutsemise eest tasu. Kas neid määrab minister, kes kelle üle järele valvab jne ei ole ju olnud, kui lugeda erinevaid kirjutisi või kommentaare, niivõrd olulised. Õiguslikus vaidluses on aga olulised eelkõige need asjaolud.

Elu ei ole nii mustvalge. Ei saa tõepoolest eitada, et õiguskantsler Jõks on olnud järjekindel selle probleemi Riigikogule esitamises läbi aastate. Ta tegi seda ka näiteks 2004. aastal. On ajaloolised faktid, et näiteks Riigikogu tollased liikmed Indrek Raudne, Reet Roos ja Urmas Reinsalu ei lahkunud küll tollal õiguskantsleri seisukohtadest hoolimata riigi äriühingute AS Tallinna Sadam, AS Eesti Post või Lennuliiklusteeninduse AS nõukogudest, kus nad liikmed olid. Ka see asjaolu näitab, et ilmselt on ka nemad pidanud selle küsimuse õiguslikku tõlgendust mitte nii ühemõtteliselt selgeks. 

Ning õigusliku vaidlemise kohti on siin küll, ka põhiseaduse enese tekstist lähtudes. Kui põhiseaduse paragrahv 99 ütleb, et valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, millest järeldub, et muus riigiametis olemine tulundusettevõtte nõukogusse kuulumist ei hõlma, siis kuidas riigiameti mõiste paragrahvis 63 saab seda juhtumit Riigikogu liikme puhul hõlmata, nagu õiguskantsler väidab? Küsisin seda eilsel arutelul ka õiguskantslerilt, aga ega ma väga selgelt vastust ei saanud. Viide 1994. aasta Riigikohtu lahendile ei saa olla liiga tugev argument, kuna tollal arutati seda küsimust riigiettevõtete haldusnõukogude kontekstis. Nüüd aga riigiettevõtteid ja nende haldusnõukogusid ei ole ning kõigi äriühingute jaoks kehtib ühesuguselt äriseadustik.


Mitmed õiguskantsleri poolt väljatoodud tähelepanekud on aga loomulikult õiged ning ma olen üpris veendunud, et Riigikogu jõuab juba lähemal ajal sellisele lahendusele, mis saab olema põhiseadusega täielikult kooskõlas ja kellelgi enam mingeid tõlgendusprobleeme ei teki.

Õiguskantsler ja õiguskantsler

30. jaanuar 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Erik Salumäe
Kohtus ka Reformierakonna fraktsioon eile õiguskantsleri kandidaadi kandidaadi Indrek Tederiga ning loomulikult on tegemist väga tugeva kandidaadiga, kellest eelduslikult saab väga tugev partner Riigikogule. Kurvastav on aga see, et mõnede Riigikogu liikmete poolt on talle juba enne ametisseastumist omistatud seisukohti, mida ta välja öelnud ei ole, ja ta on kinnistatud juba ette ühele vaidluspoolele, mida ta ise valinud ei ole. Pean siinkohal silmas hea kolleegi Reinsalu väljaütlemist, et härra Teder toetab riigi äriühingute nõukogudesse Riigikogu liikmete kuulumise keelamist.

Et asjas täielikku selgust saada, siis küsisin seda isiklikult härra Tederilt eile fraktsioonis, kui temaga kohtusime. Ning vastus oli selgelt niisugune, et ta ei hakka kommenteerima seda pooleliolevat menetlust, kuna ei ole jõudnud kogu analüüsi kõigi üksikasjadega ennast täielikult kurssi viia. Küll aga on ta tõepoolest öelnud, et tema hinnangul oleks siiski põhjendatud praeguse õiguskantsleri ettepanek heaks kiita. Tuletagem siis meelde, mis see ettepanek oli. Ettepaneku tekst oli: Viia Riigikogu liikme staatuse seadus kooskõlla ametite ühitamatuse ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. 

Siin ju mingeid eriarvamusi ei olegi. Selle ettepaneku poolt olid eilsel Riigikogu istungil kõik 86 istungil osalejat. Ei saa jätta tähelepanuta, et õiguskantsleri ettepanek sisaldas endas erinevaid lahendusvariante alates Riigikogu liikmete kuulumise keelamisest kuni selleni, et põhiseadus siiski ei välista seda, et mingis vormis võib Riigikogu liige osaleda riigi äriühingu nõukogu töös. Ning kõige sobivama lahenduse leidmist ongi Riigikogu nüüd alustanud. Teha härra Tederi väljaütlemisest õiguskantsleri ettepaneku toetamise kohta järeldust, et ta toetab sellega äriühingu nõukogusse kuulumise keeldu, on kindlasti vale. Nagu oleks vale teha ka järeldus, et ta toetab Riigikogu liikmete nõukogusse kuulumist. Panen niisiis veelkord südamele, et kandidaadi kandidaati ei tõmmataks sellisel ebakorrektsel viisil vaidlusesse väitega, mida ta ei ole väitnud. 

Praeguse õiguskantsleri ettepanek on puhtalt põhiseaduslik vaidlus. Olgem ausad, selle õiguslikud aspektid ei lähegi ju avalikkusele niivõrd korda, kui just asjaolu, et Riigikogu liikmed saavad nendes nõukogudes tegutsemise eest tasu. Kas neid määrab minister, kes kelle üle järele valvab jne ei ole ju olnud, kui lugeda erinevaid kirjutisi või kommentaare, niivõrd olulised. Õiguslikus vaidluses on aga olulised eelkõige need asjaolud.

Elu ei ole nii mustvalge. Ei saa tõepoolest eitada, et õiguskantsler Jõks on olnud järjekindel selle probleemi Riigikogule esitamises läbi aastate. Ta tegi seda ka näiteks 2004. aastal. On ajaloolised faktid, et näiteks Riigikogu tollased liikmed Indrek Raudne, Reet Roos ja Urmas Reinsalu ei lahkunud küll tollal õiguskantsleri seisukohtadest hoolimata riigi äriühingute AS Tallinna Sadam, AS Eesti Post või Lennuliiklusteeninduse AS nõukogudest, kus nad liikmed olid. Ka see asjaolu näitab, et ilmselt on ka nemad pidanud selle küsimuse õiguslikku tõlgendust mitte nii ühemõtteliselt selgeks. 

Ning õigusliku vaidlemise kohti on siin küll, ka põhiseaduse enese tekstist lähtudes. Kui põhiseaduse paragrahv 99 ütleb, et valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, millest järeldub, et muus riigiametis olemine tulundusettevõtte nõukogusse kuulumist ei hõlma, siis kuidas riigiameti mõiste paragrahvis 63 saab seda juhtumit Riigikogu liikme puhul hõlmata, nagu õiguskantsler väidab? Küsisin seda eilsel arutelul ka õiguskantslerilt, aga ega ma väga selgelt vastust ei saanud. Viide 1994. aasta Riigikohtu lahendile ei saa olla liiga tugev argument, kuna tollal arutati seda küsimust riigiettevõtete haldusnõukogude kontekstis. Nüüd aga riigiettevõtteid ja nende haldusnõukogusid ei ole ning kõigi äriühingute jaoks kehtib ühesuguselt äriseadustik.


Mitmed õiguskantsleri poolt väljatoodud tähelepanekud on aga loomulikult õiged ning ma olen üpris veendunud, et Riigikogu jõuab juba lähemal ajal sellisele lahendusele, mis saab olema põhiseadusega täielikult kooskõlas ja kellelgi enam mingeid tõlgendusprobleeme ei teki.