Arhiiv aja järgi veebruar, 2008

Ristisõda

29. veebruar 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Jürgen Ligi
Minu poolest poleks Vabadusristi sambaks tehtud. Kuigi ma lükkasin selle rongi, mis on läinud ja juhitavuse kaotanud, ise käima.

Ma ei tea, palju mõjutas valikut komisjoni kooseisu muutumine rahvalikumaks. Valik jäi vist kehvakeseks. Otsus sai igatahes tulla vaid populaarne.

Reageerijaid tuleb hinnata mitmeti. Kunstiinimeste protest on kodanikuühiskond paremas mõttes: need, kes aru ka saavad, lihtsalt peavad vajadusel rääkima. Kasvõi hilinemisega. Aga nad rääkisid varakult ka.

Et nad nüüd selle eest ropult sõimata saavad, ei ole kodanikuühiskond. Ei ole ka rahva toetusele apelleerimine. Rahvas sai toetada sammast kui sellist, mitte niivõrd sellist sammast. Alternatiividest ei saadud teadagi, eriti kuna konkurss sai loid. Peaasi, rahva toetus ei mõõda kultuuri kvaliteeti. Poliitikas, muide, on sama lugu.

Olen enda ameti kohta hullemate ilgustega harjunud, aga vastik on selle koha peal kuulata arhitektide süüdistamist kadeduses ja tsunftihuvides. Nägin nende skepsist konkursi ettevalmistamisel. Kelleltki ei saa osalemist nõuda. Aga  igavest asja ei peaks tegema iga hinna eest ja põhjendusel, et X-sajandit tagasi, teate, oli üks konkurss ja hankega läks kiireks.

Poliitikutega on hoopis teine lugu. Otsuse kaitsmine on neilt õige tegu, kui südamest tuleb. Aga ründamine praegu? Koalitsioonist väljas veel, kuid kamp Riigikogu sotse, kes end nüüd ühiskonnategelaste ritta seadis, käitub madalalt. Mõne puhul on see harjumus olla pulmas kadunuke ja matusel pruut. Aga mitte kõigi.

Ühtki piiksu pole sotsidelt varem kuuldud, et asi neile ei meeldi. Minult on ja mitte ainult suulist. Mitte midagi ei ole kuuldud sellest, et nad oleksid oma pöördumisse pühendanud teisi erakondi või koguni mõne ettepaneku teinud. Tipp on tulla välja ehituslepingu sõlmimise päeval.

Mis on ühist V-tähena tõstetud sõrmedel ja vabadusristil rinnas? Mõlemad tähistavad võitu ja vabadust. Aga pane nad 30-meetrisena kesklinna ja saad midagi muud. Võidust saab morbiidsus, vabadusest sõjakus, ülevusest lapssus. Paradoks on selles, et ka rabistamise tulemus muutub ajas harjumuspäraseks ja omaseks vist pealekauba.

Ristisõda

29. veebruar 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Jürgen Ligi
Minu poolest poleks Vabadusristi sambaks tehtud. Kuigi ma lükkasin selle rongi, mis on läinud ja juhitavuse kaotanud, ise käima.

Ma ei tea, palju mõjutas valikut komisjoni kooseisu muutumine rahvalikumaks. Valik jäi vist kehvakeseks. Otsus sai igatahes tulla vaid populaarne.

Reageerijaid tuleb hinnata mitmeti. Kunstiinimeste protest on kodanikuühiskond paremas mõttes: need, kes aru ka saavad, lihtsalt peavad vajadusel rääkima. Kasvõi hilinemisega. Aga nad rääkisid varakult ka.

Et nad nüüd selle eest ropult sõimata saavad, ei ole kodanikuühiskond. Ei ole ka rahva toetusele apelleerimine. Rahvas sai toetada sammast kui sellist, mitte niivõrd sellist sammast. Alternatiividest ei saadud teadagi, eriti kuna konkurss sai loid. Peaasi, rahva toetus ei mõõda kultuuri kvaliteeti. Poliitikas, muide, on sama lugu.

Olen enda ameti kohta hullemate ilgustega harjunud, aga vastik on selle koha peal kuulata arhitektide süüdistamist kadeduses ja tsunftihuvides. Nägin nende skepsist konkursi ettevalmistamisel. Kelleltki ei saa osalemist nõuda. Aga  igavest asja ei peaks tegema iga hinna eest ja põhjendusel, et X-sajandit tagasi, teate, oli üks konkurss ja hankega läks kiireks.

Poliitikutega on hoopis teine lugu. Otsuse kaitsmine on neilt õige tegu, kui südamest tuleb. Aga ründamine praegu? Koalitsioonist väljas veel, kuid kamp Riigikogu sotse, kes end nüüd ühiskonnategelaste ritta seadis, käitub madalalt. Mõne puhul on see harjumus olla pulmas kadunuke ja matusel pruut. Aga mitte kõigi.

Ühtki piiksu pole sotsidelt varem kuuldud, et asi neile ei meeldi. Minult on ja mitte ainult suulist. Mitte midagi ei ole kuuldud sellest, et nad oleksid oma pöördumisse pühendanud teisi erakondi või koguni mõne ettepaneku teinud. Tipp on tulla välja ehituslepingu sõlmimise päeval.

Mis on ühist V-tähena tõstetud sõrmedel ja vabadusristil rinnas? Mõlemad tähistavad võitu ja vabadust. Aga pane nad 30-meetrisena kesklinna ja saad midagi muud. Võidust saab morbiidsus, vabadusest sõjakus, ülevusest lapssus. Paradoks on selles, et ka rabistamise tulemus muutub ajas harjumuspäraseks ja omaseks vist pealekauba.

Paet: Jaapani ettevõtjad on Eestisse oodatud

29. veebruar 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Reedel, 29. veebruaril kohtus Jaapanis visiidil viibiv välisminister Urmas Paet Jaapani ettevõtete esindusorganisatsiooni Keidanren juhatuse esimehe Hajime Sasakiga.

Välisminister Urmas Paet andis kohtumisel ülevaate Eesti majandusarengutest, ettevõtluskeskkonnast ja maksusüsteemist. Paet rääkis ka Eesti IT-sektori arengust, e-valimistest ja Eesti liitumisprotsessist OECD-ga ning kutsus Jaapani ettevõtjaid Eestiga tutvuma.

Välisministri sõnul on Eesti ja Jaapani majandussuhete potentsiaal suur ning seda tuleks paremini sisuga täita. „Eesti võiks Jaapani ettevõtjatele huvi pakkuda ennekõike kasvava majanduse, lihtsa maksusüsteemi ning hea ligipääsetavuse tõttu Põhjamaade, Lääne-Venemaa ning Kesk- ja Ida-Euroopa turgudele,“ ütles Paet. "Ka võiks Eesti olla huvitav reisisiht Euroopat külastavatele Jaapani turistidele," lisas Paet.

Jaapani ettevõtjaid esindava organisatsioonina on Keidarnen esitanud Jaapani valitsusele ettepaneku sõlmida Euroopa Liiduga majanduskoostöö leping, mis aitaks kaasa Jaapani ja Euroopa Liidu riikide koostööle.

Hajime Sasaki sõnul soovivad Jaapani ettevõtjad, et koostöö Euroopa Liiduga hõlmaks nii investeerimiskeskkonna kui ka näiteks vabakaubanduse- ja tollitariifide valdkondi.

Keidarnen on Jaapani ettevõtteid esindav organisatsioon, millele on 1662 liiget, sh 1343 ettevõtet, 130 tööstuse assotsiatsiooni ja 47 regionaalset majandusorganisatsiooni.

Paet: Jaapani ettevõtjad on Eestisse oodatud

29. veebruar 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Reedel, 29. veebruaril kohtus Jaapanis visiidil viibiv välisminister Urmas Paet Jaapani ettevõtete esindusorganisatsiooni Keidanren juhatuse esimehe Hajime Sasakiga.

Välisminister Urmas Paet andis kohtumisel ülevaate Eesti majandusarengutest, ettevõtluskeskkonnast ja maksusüsteemist. Paet rääkis ka Eesti IT-sektori arengust, e-valimistest ja Eesti liitumisprotsessist OECD-ga ning kutsus Jaapani ettevõtjaid Eestiga tutvuma.

Välisministri sõnul on Eesti ja Jaapani majandussuhete potentsiaal suur ning seda tuleks paremini sisuga täita. „Eesti võiks Jaapani ettevõtjatele huvi pakkuda ennekõike kasvava majanduse, lihtsa maksusüsteemi ning hea ligipääsetavuse tõttu Põhjamaade, Lääne-Venemaa ning Kesk- ja Ida-Euroopa turgudele,“ ütles Paet. "Ka võiks Eesti olla huvitav reisisiht Euroopat külastavatele Jaapani turistidele," lisas Paet.

Jaapani ettevõtjaid esindava organisatsioonina on Keidarnen esitanud Jaapani valitsusele ettepaneku sõlmida Euroopa Liiduga majanduskoostöö leping, mis aitaks kaasa Jaapani ja Euroopa Liidu riikide koostööle.

Hajime Sasaki sõnul soovivad Jaapani ettevõtjad, et koostöö Euroopa Liiduga hõlmaks nii investeerimiskeskkonna kui ka näiteks vabakaubanduse- ja tollitariifide valdkondi.

Keidarnen on Jaapani ettevõtteid esindav organisatsioon, millele on 1662 liiget, sh 1343 ettevõtet, 130 tööstuse assotsiatsiooni ja 47 regionaalset majandusorganisatsiooni.

Paet: Eesti ja Jaapan jagavad sama väärtusteruumi

28. veebruar 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Neljapäeval, 28. veebruaril kohtus Jaapanis visiidil viibiv välisminister Urmas Paet Jaapani kolleegi Masahiko Komuraga.

Kõneldi kahepoolsetest suhetest, arengukoostööst, olukorrast Afganistanis ja Iraagis, samuti Venemaast ning Põhja-Koreast.

Välisministrid olid ühel meelel, et Eestit ja Jaapanit seob ennekõike kuulumine ühiste väärtuste ruumi. „Mõlemal riigil on sarnased vaatenurgad mitmetes rahvusvahelistes küsimustes: oleme liitlased Iraagi koalitsioonis ning toetame Afganistani ülesehitusprotsessi,” lausus Eesti välisminister.

Paet ja Komura vahetasid mõtteid ka arengukoostöö teemadel ning rääkisid kummagi riigi prioriteetidest selles valdkonnas. „Eestil on praegu 4 peamist arengukoostöö sihtriiki: Afganistan, Gruusia, Ukraina ja Moldova,” lausus Paet. „Samas kaalume selle ringi laiendamist ning oleme vaadanud ka Aafrika riikide poole, kus Jaapan on seni aktiivselt tegutsenud,” lisas ta. Seni on Eesti arengukoostöö Aafrikas olnud esindatud peamiselt Euroopa Liidu ühistegevuse kaudu.

Välisministrid rääkisid ka Venemaast. Nii Eesti kui Jaapan peavad vaatamata olemasolevatele probleemidele oluliseks heanaaberlikke suhteid Venemaaga.

Veel kohtus Paet neljapäeval Jaapani-Eesti Parlamendi Sõprusrühmaga, mis loodi eelmise aasta oktoobris ning kus on praegu 22 liiget.

Nii Jaapani välisministri kui parlamendisaadikute sõnul tuntakse Eestit Jaapanis paljuski ka sumomaadleja Baruto kaudu.

Välisminister Paet esitas oma Jaapani kolleegile ka küllakutse Eestisse.