Arhiiv aja järgi märts, 2008

Kalle Palling seisab noorte huvide eest

31. märts 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalle Palling
Riigikogu noorim liige, 23aastane reformierakondlane Kalle Palling loodab tänu oma noorusele ja aktiivsusele panna ka teisi noori rohkem mõtlema poliitika ja ühiskondlike probleemide peale.
Kas Sinu noorus on Riigikogu töös kuidagimoodi takistuseks saanud?
Takistuseks pole see mulle kindlasti olnud. Tegelikult pole ju vahet, kas oled noorim või vanim liige, tööd tuleb teha ühtemoodi. Siia on mind valitud ellu viima neid lubadusi, mida ma kampaania käigus lubasin, ja siia jõudes tuleb need teoks teha. Riigikogus ei loe vanus ega eluala, millega inimene enne tegelenud on. Riigikogus on igaühel oma valdkond, mida ta paremini tunneb ja mida ta läbi oma lubaduste ka esindab. Noorena ma esindan eelkõige just nooremat valijaskonda, kuna ma tean, et enamus mu valijaid on minuvanused või nooremapoolsed inimesed.

Mis see Sinu mõte on, mida Sa edasi kannad?
Kui ma kampaaniat alustasin, olin 21aastane. Kui nii noorelt minna juba väga suure mõttega, et teen nüüd kõik asjad Eestis ära, siis see ei tundu eriti usutav. Eesmärk oli suhelda noortega ja neile ka individuaalselt tähelepanu pöörata. Ehitasime koos Läänemaal tegutseva Lauri Luigega oma kampaania üles just noortele suunates ja tegime isiklikule kontaktile põhinevat suhtluskampaaniat. Minu mõte on noori informeerida nii Reformierakonna poliitikast kui üldse päevakajalistest teemadest. Üritan noori ärgitada valima ja rohkem neid ümbritsevatest ühiskondlikest asjadest huvi tundma panna.

Kui raske on noorte hääli püüda?
Noorte inimeste hääli on kahtepidi raske püüda. Esiteks tuleb neile selgeks teha, et tuleb valima minna. Teised arvavad, et kuigi ma olen võib-olla nende vanune, mida ma ikka seal ära teen. Ei usuta, et noor midagi Riigikogus ära teeks. Kindlasti on raskem neid valimas käimist hindama panna.

Sinul ja Lauri Luigel on oma blogi, milles te oma tegemisi tutvustate, kui suur on inimeste tagasiside selle kaudu?

Eks ikka omajagu on. Poliitikute blogidega on täpselt nii, et niipalju kui sinna kirjutad, niipalju ka loetakse. Inimesed ikka on huvitatud sellest. Inimesed on harjunud lugema internetist ajalehti ja ka blogisid. Mina olen andnud eelkõige ülevaate oma tegemistest. Pärast valimisi oli inimeste tagasiside loomulikult suurem, kuid ajapikku see natuke vaibub.

Kuidas Reformierakonnal Raplas läheb?
Üldiselt läheb minu juhitaval maakonnaorganisatsioonil üsna hästi. Sellel kevadel oleme kaks uut piirkonda loonud ja aasta lõpuks on plaan kõikidesse valdadesse oma piirkonnaorganisatsioon luua. Käime stabiilselt koos ja hoiame ennast kursis maakonnas toimuvaga. Suur osa on ka inimeste teavitamisel enda tegevusest ja piirkonnas toimuvast.

Kuidas tiheda graafiku kõrvalt suudad hobidega tegeleda?
Eks ikka jõuab. Hobid tuleb ka tööga ära siduda. Kui süsteemselt töötada, jätkub aega ka hobide jaoks. Sporti püüan teha igal päeval veidi, et vaim ikka värske püsiks. Talvel sõidan lumelauaga ja suvel surfan. Püüan selleks ikka aega leida. Samuti meeldib mulle motospordiga jõudumööda tegeleda. Aeg-ajalt jõuan ka kooris laulmas käia.

Eesti Teataja : Harju- ja Raplamaa, apr. 2008, nr. 2, lk. 3 ; 7.

Kalle Palling seisab noorte huvide eest

31. märts 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Kalle Palling
Riigikogu noorim liige, 23aastane reformierakondlane Kalle Palling loodab tänu oma noorusele ja aktiivsusele panna ka teisi noori rohkem mõtlema poliitika ja ühiskondlike probleemide peale.
Kas Sinu noorus on Riigikogu töös kuidagimoodi takistuseks saanud?
Takistuseks pole see mulle kindlasti olnud. Tegelikult pole ju vahet, kas oled noorim või vanim liige, tööd tuleb teha ühtemoodi. Siia on mind valitud ellu viima neid lubadusi, mida ma kampaania käigus lubasin, ja siia jõudes tuleb need teoks teha. Riigikogus ei loe vanus ega eluala, millega inimene enne tegelenud on. Riigikogus on igaühel oma valdkond, mida ta paremini tunneb ja mida ta läbi oma lubaduste ka esindab. Noorena ma esindan eelkõige just nooremat valijaskonda, kuna ma tean, et enamus mu valijaid on minuvanused või nooremapoolsed inimesed.

Mis see Sinu mõte on, mida Sa edasi kannad?
Kui ma kampaaniat alustasin, olin 21aastane. Kui nii noorelt minna juba väga suure mõttega, et teen nüüd kõik asjad Eestis ära, siis see ei tundu eriti usutav. Eesmärk oli suhelda noortega ja neile ka individuaalselt tähelepanu pöörata. Ehitasime koos Läänemaal tegutseva Lauri Luigega oma kampaania üles just noortele suunates ja tegime isiklikule kontaktile põhinevat suhtluskampaaniat. Minu mõte on noori informeerida nii Reformierakonna poliitikast kui üldse päevakajalistest teemadest. Üritan noori ärgitada valima ja rohkem neid ümbritsevatest ühiskondlikest asjadest huvi tundma panna.

Kui raske on noorte hääli püüda?
Noorte inimeste hääli on kahtepidi raske püüda. Esiteks tuleb neile selgeks teha, et tuleb valima minna. Teised arvavad, et kuigi ma olen võib-olla nende vanune, mida ma ikka seal ära teen. Ei usuta, et noor midagi Riigikogus ära teeks. Kindlasti on raskem neid valimas käimist hindama panna.

Sinul ja Lauri Luigel on oma blogi, milles te oma tegemisi tutvustate, kui suur on inimeste tagasiside selle kaudu?

Eks ikka omajagu on. Poliitikute blogidega on täpselt nii, et niipalju kui sinna kirjutad, niipalju ka loetakse. Inimesed ikka on huvitatud sellest. Inimesed on harjunud lugema internetist ajalehti ja ka blogisid. Mina olen andnud eelkõige ülevaate oma tegemistest. Pärast valimisi oli inimeste tagasiside loomulikult suurem, kuid ajapikku see natuke vaibub.

Kuidas Reformierakonnal Raplas läheb?
Üldiselt läheb minu juhitaval maakonnaorganisatsioonil üsna hästi. Sellel kevadel oleme kaks uut piirkonda loonud ja aasta lõpuks on plaan kõikidesse valdadesse oma piirkonnaorganisatsioon luua. Käime stabiilselt koos ja hoiame ennast kursis maakonnas toimuvaga. Suur osa on ka inimeste teavitamisel enda tegevusest ja piirkonnas toimuvast.

Kuidas tiheda graafiku kõrvalt suudad hobidega tegeleda?
Eks ikka jõuab. Hobid tuleb ka tööga ära siduda. Kui süsteemselt töötada, jätkub aega ka hobide jaoks. Sporti püüan teha igal päeval veidi, et vaim ikka värske püsiks. Talvel sõidan lumelauaga ja suvel surfan. Püüan selleks ikka aega leida. Samuti meeldib mulle motospordiga jõudumööda tegeleda. Aeg-ajalt jõuan ka kooris laulmas käia.

Eesti Teataja : Harju- ja Raplamaa, apr. 2008, nr. 2, lk. 3 ; 7.

Tegemised 30. märts – 6. aprill

30. märts 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Klaas

Pühapäev, 30. märts – teisipäev, 1. aprill

  • Riigikogu delegatsiooni eesotsas külastan Leedut. Päevakorras on energeetika küsimused ja Ignalina tuumajaama tulevik. Kohtume Leedu parlamendi, välisministeeriumi ja majandusministeeriumi esindajatega, külastame Ignalina tuumajaama.

Kolmapäev, 2. aprill

  • Osalen Võrus Kagukeskuse avamisel.

Neljapäev, 3. aprill

  • Osalen Valgamaa arengukonverentsil „Valgamaa – Eesti lõunavärav 2020“.

Reede, 4. aprill

  • Olen Räpina rahvamaja liikumisrühma juubelikontserdil.




Tegemised 30. märts – 6. aprill

30. märts 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Klaas

Pühapäev, 30. märts – teisipäev, 1. aprill

  • Riigikogu delegatsiooni eesotsas külastan Leedut. Päevakorras on energeetika küsimused ja Ignalina tuumajaama tulevik. Kohtume Leedu parlamendi, välisministeeriumi ja majandusministeeriumi esindajatega, külastame Ignalina tuumajaama.

Kolmapäev, 2. aprill

  • Osalen Võrus Kagukeskuse avamisel.

Neljapäev, 3. aprill

  • Osalen Valgamaa arengukonverentsil „Valgamaa – Eesti lõunavärav 2020“.

Reede, 4. aprill

  • Olen Räpina rahvamaja liikumisrühma juubelikontserdil.




Põlvasse jääb üldhaigla

29. märts 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Klaas

Kuigi üles on kergitatud kahtlused Põlva haigla kui üldhaigla edasise staatuse üle, on selge, et Põlvamaa rahvas vajab just nimelt sellist laia ja kvaliteetset arstiabi pakkuvat haiglat.
Seda meelt on ka sotsiaalminister ja Põlvamaalt pärit Riigikogu liikmed. Oma kindlat toetust on avaldanud Riigikogu Reformierakonna fraktsioon. Seega Põlva haigla jätkab üldhaiglana ka pärast 2010. aastat, kui tema praegune üldhaigla litsents lõpeb – sellise lubaduse on sotsiaalminister Maret Maripuu andnud. Sotsiaalministeerium on alustanud 2003. aastast kehtiva haiglavõrgu arengukava ümbervaatamist. Muuhulgas selliselt, et kaoks ähvardus Põlva ja Rapla haigla madaldamiseks vaid kohalikuks haiglaks (nagu on juhtunud Jõgeva haiglaga).


Põlva haigla tuleviku ümber ei tohi lüüa poliitilisi tantse. See teema on meile, põlvamaalastele liiga oluline selleks. Kõikvõimalikud jutud, mis väiksemalgi määral seavad kahtluse alla Põlva haigla jätkamise üldhaiglana võivad olla haigla arengule surmavalt ohtlikud. Me elame ja toimetame ajal, kus kõigis eluvaldkondades käib äge konkurents. Nii konkureerivad haiglad arstide, õdede ja teiste meedikute pärast. Häid meedikuid napib. Ja seepärast peame eelkõige ise hoolega tähele panema, et me kahtluse ussi üldhaigla võimalikust kadumisest ei toidaks.
Põlva haigla edasise püsimise ja arengu kindlamaks tagatiseks on haigla väga hea töö. Koduse Põlva haiglaga on rahvas rahul. Kõik uuringud näitavad, et Põlvamaa rahvas peab omaks just Põlva haiglat. Valdav osa maakonna elanikkonnast saab haiglaravi Põlvast. On selge, et kõrgema etapi raviasutusena kuulub meie usaldus Tartu Ülikooli kliinikumile.
Väike osa Põlvamaa Võru maakonna poolsest servast käib ravil ka Võru haiglas. Piirkonna lähedust arvestades on see põhjendatud. Eesti riigis on igal inimesel õigus valida haiglat, kus ta end ravida laseb. Kuid olgu üle korratud fakt, et Põlvamaa inimeste eelistus kuulub Põlvale ja Tartule.
Tahaksin selles artiklis avaldada tunnustust nii Põlva linnale, tema volikogule ja linnapeale ning muidugi ka Põlva haigla töötajatele.


Meil, Tallinnast kaugel elavatel Kagu-Eesti inimestel on tulnud üle elada hulga ebakindlaid aegu. Alates sellest, et mõned Võrumaa kolleegid on tahtnud meie maakonda kaotada kuni näiteks selleni, et rahvas on asunud haigla püsimise toetuseks allkirju koguma. Mis aga on olnud kindel, see on haigla personali kindel tahe anda endast parim. See on väga tähtis.
Siia juurde tuleb lisada Põlva linna kui haigla omaniku vankumatu toetus haigla juhtkonnale ja personalile.
Põlva haigla kui kvaliteetse raviasutusega on rahul ka haigekassa, kes näeb, et haiglas on nii tasemel spetsialistid, kaasaegne aparatuur, toimiv koostöö ülikooli kliinikumiga, remonditud ruumid ja muidugi omaniku igakülgne toetus.
Põlva haigla juhtkond ei ole tahtnud haigla tööd avalikkuses palju kiita. Eesti vanasõna ütleb, et töö kiidab tegijat ja eks see olegi nii. Ometi on oma head tööd tarvis otsustajatele näidata, sest maailmas, kus on niipalju infot, ei pruugi see õige info oma adressaati üles leida.


Maavanema ametis olles tutvustasin Põlva haiglat ka maakonna külalistele, et info tasemel haiglast pealinna jõuaks. Möödunud suve hakul kutsusin Põlva haiglasse ka vastse sotsiaalminister Maret Maripuu, kes samuti oli Põlva haiglast positiivselt üllatunud. Tahan sellega öelda, et kui midagi hästi teeme, siis ei ole tarvis seda häbeneda. Kindalasti on sotsiaalministril Põlva haigla kogemusest oma töös palju kasu olnud, kuigi nii mõnelegi teisele haiglale võib tihedas konkurentsis Põlva haigla pinnuks silmas olla. Aga see pole meie mure.
Põlva haigla on Põlva maakonna üks häid visiitkaarte. Üheks tõestuseks on asjaolu, et paljud sünnitajad väljastpoolt Põlvamaad otsustavad oma lapse ilmale tuua just nimelt siin. Seega on Põlva haigla tugevaim garantii tema väga hea töö ja patsientide tänu. Siis ei saa ka poliitikud sellest mööda vaadata.


Urmas Klaas, Põlvamaalt valitud Riigikogu liige (Reformierakond)

Ilmunud ajalehes Koit 27.03.2008