Arhiiv aja järgi mai, 2008

Ojuland räägib Westervellega kommunistlikest kuritegudest

31. mai 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Kristiina Ojuland
Kristiina Ojuland kohtub täna Münchenis Vaba Demokraatliku Partei esimehe Guido Westervelle`ga, kellega tuleb arutluse alla Euroopa liberaalide strateegia Euroopa Parlamendi valimistel.

«Euroopal on aeg muutuda ning demokraatlikud suurparteid peaks totalitaarideoloogiatele selja keerama,» kinnitas Ojuland.

Euroopa lLiberaalide, Demokraatide ja Reformipartei aseesimees, Riigikogu esimene aseesimees Kristiina Ojuland osaleb laupäevast pühapäevani Saksa Liitvabariigi Vaba Demokraatliku Partei 59. parteipäeval Münchenis, millega vabad demokraadid tähistavad oma partei 60. asutamisaastat.


Parteipäeval, mis toimub deviisi all «Rohkem vabadust. Rohkem heaolu.», arutatakse kuidas saavutada rohkem poliitilisi ja majanduslike vabadusi kodanike jaoks.

«Euroopa liberaalide ülesandeks on jätkuvalt seista vabaturumajanduse põhimõtete ja üksikisikute vabaduste väärtustamise eest. Need kaks põhiväärtust on tänases Euroopas saanud kogu Euroopa alustalaks. Just need kaks on ka liberaalse maailmavaate alustalad, mille ülejäänud Euroopa suuremad poliitilised jõud on aegade jooksul omaks võtnud,» sõnas Ojuland.

Järvakandi Pärnumaale?

30. mai 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
ehk Reformierakonna fraktsiooniga Raplamaal

Kui Reformierakonna fraktsioon Raplamaale jõudis, olid kohalikud juba ammu ootel.

Esimesel pärastlõunal kohtusime maavalitsuse ametnikega, kes tegid meile ülevaate Raplamaast ja selle elu-olust üldiselt. Maavanemat ma ei näinud.


Maavalitsuses külas. Foto: erakogu

Edasi liikusime Toosikannu puhkekeskusesse, kus kohtusime Reformierakonna Raplamaa maakonnaorganisatsiooni juhtfiguuridega. Piirkonnajuhid tegid lakoonilised ülevaated oma kohalikest tegemistest ning Rapla vallavanem Aare Heinvee tegi põhjaliku presentatsiooni Rapla eilsest, tänasest ja homsest päevast. Hiljem vahetasime kogemusi valimiskampaaniatest, põhirõhk suunatud järgmisele aastale. Peale kosutavat õhtusööki tegime paaritunnise ATV matka metsaradadel.


ATV matkaks valmistumas. Foto: Taavi Rõivas

Reedene päev möödus Raplamaaga tutvudes. Saadikud olid jagatud nelja gruppi. Mina olin ühes Tatjana Muravjova, Jaak Salumetsa ja Hanno Pevkuriga. Grupijuhtideks Kehtna piirkonnajuht Karl Tamme ning Raplamaa arendusjuht Meelika Mannimägi ja fraktsiooni nõunik Sandra Nuudi.

Meie esimene sihtkoht oli Järvakandi vald. Rabarockini on veel veidi aega, seega keskendusime teistele väärtustele. Juba eelmisel päeval maavalitsuses jäi kõrvu kohalike kummaline kemplemine Järvakandi ja Kehtna valla vahel. Teatavasti ümbritseb Kehtna vald rõngasvallana väikest kuid võimekat Järvakandit. Palju on räägitud võimalikust liitumisest, kuid kummaliste vastuolude tõttu ei ole see teoks saanud. Kemplemised on viinud sinnamaale, et Järvakandi vaatavat hoopis Pärnumaa poole. Ei kujuta ette, kuidas see tehniliselt võimalik on, kuid selline olevat nende soov. Järvakandis kohtusime abivallavanemaga, kes tutvustas meile kohalikku elu. Külastasime Järvakandi vana klaasitööstust, millest on täna tehtud muuseum (uus klaasitehas asub paarisaja meetri kaugusel üle tee). Klaasikojas tegi meile presentatsioonklaasipuhumise kohalik meister. Nägin oma silmaga ära, kuidas ka klaasist luike tehakse. Pealtnäha polegi nii keeruline. Kuna klaasitööstusel on suur tähtsus Järvakandi ajaloos, siis on ka antud muuseumil täita oluline ja tänuväärne roll. Kiitsime kohalikke oma kultuuripärandi valvsa kaitsmise ja säilitamise eest.


Nii valmib klaasist luik. Foto: erakogu

Klaasikojast suundusime naabervalda Kehtnasse- Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli, mida juhib Rapla endine linnapea. Oli kohe näha, et juhtimine on selles majas paigas. Õppespekter on koolis üsna lai. Raskemasinatest IT-ni välja. Ääretult positiivsena paistis silma õppeasutuse ja ettevõtjate tihe koostöö. Head koostöölepingud tagavad vajalikud seadmed koolile, tarviliku praktika noortele ning tulevikus ka tööjõu ettevõtetele. Hea näide kolmepoolsest koostööst, mida olen kutse- ja ka ülikoolide esindajatega kohtumistel alati esile tõstnud ja väärtustanud.

Peale lõunat suundusime Kehtna vallas  asuvasse väikesesse Valtu asulasse. Külastasime lasteaeda, kooli ja spordikompleksi. Kohalik lasteaed oli väike ja armas. Pisematele lastele mõeldud vana puumaja oli üsna nukras seisus. Akendest läbituiskav tuul liigutas mängutoas kardinaid. Talvel istuvat lapsed suisa jopedega ahju ees. Veel kummalisem pilt avanes suurematele lastele mõeldud „lasteaias“, mis asus paneel-elumaja teisel korrusel kolmetoalises korteris. Sinna pidi mahtuma üle 15 lapse. Tulekahju varuväljapääsu rolli täitis teise korruse rõdult allaviiv tavaline redel. Jääb arusaamatuks, kuidas need lapsed sinna küll ära mahuvad. Õnneks on kohalikel suur plaan ehitada lähitulevikus Valtu uus lasteaed. Rahustav on ka see, et järgmisel sügisel on valimised, kus esmakordselt ka Reformierakonna nimekirjaga välja läheme. Loodetavasti saavad lapsed peagi uutesse soojadesse ja avaratesse ruumidesse.

Lasteaiast suundusime huvitava arhitektuuriga Valtu koolimajja, mis täidab täna põhikooli ülesandeid ja tähistab sel aastal oma 140. juubelit. Juubelile vastavalt on ka õpilaste arv kahanenud 218-lt 140-le. Hoovipoolt vaadates jätab ronitaimedega kaetud majasein mõne tuntud Inglise tippülikooli mulje. Jällegi jäi silma koolijuhi südikus ja missioonitunne. Majas oli tunda head aurat ja sõbralikkust. See on kõige alus. Kohtusime ka mõnede õpetajate ning isegi vastupidavamate õpilastega, kes olid peale tunde nõuks võtnud end veidi veel täiendada. Silma jäi ka kooli hoovil asetsev vana puukuur, mis lähemal uurimisel selgus, et on 60. aastatest ning ehitatud tol ajal ajutise tööõpetuse klassina. Nagu ajutiste asjadega ikka, toimub õppetöö seal tänaseni.


Valtu spordikompleks ja selle hing. Foto: erakogu

Järgmine objekt oli Valtu spordikompleks, mis jättis tõepoolest unustamatu mulje. Kohalike seas iidoliseisuses spordiaktivist hr Kalda võttis meid naerulsui vastu ja asus kohe suure sisemise põlemisega kõnelema kohalikest tegemistest. Oli näha, et mees teab mida teeb ning näeb, kuhu välja tahab jõuda. Tema positiivne energia andis jõudu meilegi. Probleeme sellel mehel ei ole, kui siis vaid väljakutsed. Ja seda on näha ka sellest, mida ta on selles ca 700 inimesega asulas ära teinud. Neil on täismõõtmetes korvpallihall, jõusaal, mis peagi laieneb, majutuskohad 150-le inimesele, täismõõtmetes ujula ühes lastebasseini ja erinevate saunadega. Välja on rajamisel täismõõtmetes jalgpalliväljak, suusasprindirada, tenniseväljakud. Kavandamisel on spordikompleksi laiendamine, kuhu plaanis teha squashiväljakud jm. Vabu laagrikohti ei maksa majast otsida enne sügist. Nii käivad asjad. Mida sa hing oskad veel tahta. Kui meil selliseid pühendunud missioonimehi kasvõi igas suuremas asulas ükski oleks, siis poleks spordi arendamise ja ka inimeste sportimisvõimaluste pärast muret. Jõudu!

Pikk päev lõppes Reformierakonna uues Rapla kontoris, kus kohtusime ajakirjanikega ning võtsime päeva kokku. Tuleb tõdeda, et järjekordselt oli vahva ja huvitav visiit, millest on mida meenutada. Peagi saabuvas juunis külastame Saaremaad.


 

Järvakandi Pärnumaale?

30. mai 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
ehk Reformierakonna fraktsiooniga Raplamaal

Kui Reformierakonna fraktsioon Raplamaale jõudis, olid kohalikud juba ammu ootel.

Esimesel pärastlõunal kohtusime maavalitsuse ametnikega, kes tegid meile ülevaate Raplamaast ja selle elu-olust üldiselt. Maavanemat ma ei näinud.


Maavalitsuses külas. Foto: erakogu

Edasi liikusime Toosikannu puhkekeskusesse, kus kohtusime Reformierakonna Raplamaa maakonnaorganisatsiooni juhtfiguuridega. Piirkonnajuhid tegid lakoonilised ülevaated oma kohalikest tegemistest ning Rapla vallavanem Aare Heinvee tegi põhjaliku presentatsiooni Rapla eilsest, tänasest ja homsest päevast. Hiljem vahetasime kogemusi valimiskampaaniatest, põhirõhk suunatud järgmisele aastale. Peale kosutavat õhtusööki tegime paaritunnise ATV matka metsaradadel.


ATV matkaks valmistumas. Foto: Taavi Rõivas

Reedene päev möödus Raplamaaga tutvudes. Saadikud olid jagatud nelja gruppi. Mina olin ühes Tatjana Muravjova, Jaak Salumetsa ja Hanno Pevkuriga. Grupijuhtideks Kehtna piirkonnajuht Karl Tamme ning Raplamaa arendusjuht Meelika Mannimägi ja fraktsiooni nõunik Sandra Nuudi.

Meie esimene sihtkoht oli Järvakandi vald. Rabarockini on veel veidi aega, seega keskendusime teistele väärtustele. Juba eelmisel päeval maavalitsuses jäi kõrvu kohalike kummaline kemplemine Järvakandi ja Kehtna valla vahel. Teatavasti ümbritseb Kehtna vald rõngasvallana väikest kuid võimekat Järvakandit. Palju on räägitud võimalikust liitumisest, kuid kummaliste vastuolude tõttu ei ole see teoks saanud. Kemplemised on viinud sinnamaale, et Järvakandi vaatavat hoopis Pärnumaa poole. Ei kujuta ette, kuidas see tehniliselt võimalik on, kuid selline olevat nende soov. Järvakandis kohtusime abivallavanemaga, kes tutvustas meile kohalikku elu. Külastasime Järvakandi vana klaasitööstust, millest on täna tehtud muuseum (uus klaasitehas asub paarisaja meetri kaugusel üle tee). Klaasikojas tegi meile presentatsioonklaasipuhumise kohalik meister. Nägin oma silmaga ära, kuidas ka klaasist luike tehakse. Pealtnäha polegi nii keeruline. Kuna klaasitööstusel on suur tähtsus Järvakandi ajaloos, siis on ka antud muuseumil täita oluline ja tänuväärne roll. Kiitsime kohalikke oma kultuuripärandi valvsa kaitsmise ja säilitamise eest.


Nii valmib klaasist luik. Foto: erakogu

Klaasikojast suundusime naabervalda Kehtnasse- Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli, mida juhib Rapla endine linnapea. Oli kohe näha, et juhtimine on selles majas paigas. Õppespekter on koolis üsna lai. Raskemasinatest IT-ni välja. Ääretult positiivsena paistis silma õppeasutuse ja ettevõtjate tihe koostöö. Head koostöölepingud tagavad vajalikud seadmed koolile, tarviliku praktika noortele ning tulevikus ka tööjõu ettevõtetele. Hea näide kolmepoolsest koostööst, mida olen kutse- ja ka ülikoolide esindajatega kohtumistel alati esile tõstnud ja väärtustanud.

Peale lõunat suundusime Kehtna vallas  asuvasse väikesesse Valtu asulasse. Külastasime lasteaeda, kooli ja spordikompleksi. Kohalik lasteaed oli väike ja armas. Pisematele lastele mõeldud vana puumaja oli üsna nukras seisus. Akendest läbituiskav tuul liigutas mängutoas kardinaid. Talvel istuvat lapsed suisa jopedega ahju ees. Veel kummalisem pilt avanes suurematele lastele mõeldud „lasteaias“, mis asus paneel-elumaja teisel korrusel kolmetoalises korteris. Sinna pidi mahtuma üle 15 lapse. Tulekahju varuväljapääsu rolli täitis teise korruse rõdult allaviiv tavaline redel. Jääb arusaamatuks, kuidas need lapsed sinna küll ära mahuvad. Õnneks on kohalikel suur plaan ehitada lähitulevikus Valtu uus lasteaed. Rahustav on ka see, et järgmisel sügisel on valimised, kus esmakordselt ka Reformierakonna nimekirjaga välja läheme. Loodetavasti saavad lapsed peagi uutesse soojadesse ja avaratesse ruumidesse.

Lasteaiast suundusime huvitava arhitektuuriga Valtu koolimajja, mis täidab täna põhikooli ülesandeid ja tähistab sel aastal oma 140. juubelit. Juubelile vastavalt on ka õpilaste arv kahanenud 218-lt 140-le. Hoovipoolt vaadates jätab ronitaimedega kaetud majasein mõne tuntud Inglise tippülikooli mulje. Jällegi jäi silma koolijuhi südikus ja missioonitunne. Majas oli tunda head aurat ja sõbralikkust. See on kõige alus. Kohtusime ka mõnede õpetajate ning isegi vastupidavamate õpilastega, kes olid peale tunde nõuks võtnud end veidi veel täiendada. Silma jäi ka kooli hoovil asetsev vana puukuur, mis lähemal uurimisel selgus, et on 60. aastatest ning ehitatud tol ajal ajutise tööõpetuse klassina. Nagu ajutiste asjadega ikka, toimub õppetöö seal tänaseni.


Valtu spordikompleks ja selle hing. Foto: erakogu

Järgmine objekt oli Valtu spordikompleks, mis jättis tõepoolest unustamatu mulje. Kohalike seas iidoliseisuses spordiaktivist hr Kalda võttis meid naerulsui vastu ja asus kohe suure sisemise põlemisega kõnelema kohalikest tegemistest. Oli näha, et mees teab mida teeb ning näeb, kuhu välja tahab jõuda. Tema positiivne energia andis jõudu meilegi. Probleeme sellel mehel ei ole, kui siis vaid väljakutsed. Ja seda on näha ka sellest, mida ta on selles ca 700 inimesega asulas ära teinud. Neil on täismõõtmetes korvpallihall, jõusaal, mis peagi laieneb, majutuskohad 150-le inimesele, täismõõtmetes ujula ühes lastebasseini ja erinevate saunadega. Välja on rajamisel täismõõtmetes jalgpalliväljak, suusasprindirada, tenniseväljakud. Kavandamisel on spordikompleksi laiendamine, kuhu plaanis teha squashiväljakud jm. Vabu laagrikohti ei maksa majast otsida enne sügist. Nii käivad asjad. Mida sa hing oskad veel tahta. Kui meil selliseid pühendunud missioonimehi kasvõi igas suuremas asulas ükski oleks, siis poleks spordi arendamise ja ka inimeste sportimisvõimaluste pärast muret. Jõudu!

Pikk päev lõppes Reformierakonna uues Rapla kontoris, kus kohtusime ajakirjanikega ning võtsime päeva kokku. Tuleb tõdeda, et järjekordselt oli vahva ja huvitav visiit, millest on mida meenutada. Peagi saabuvas juunis külastame Saaremaad.


 

ResPublica trikitab jälle

30. mai 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Tegemised 19.-25. mai 2008

Teisipäevasel noortekogu juhatuse koosolekul tegime ettevalmistusi järgmisel nädalavahetusel Haapsalus Päeva villas toimuvaks eestseisuse koosolekuks ja rääkisime noortekogu struktuurimuudatustest, mis näeksid ette maakondlike noorteklubide organisatsioonide tekke. Maakondlikud organisatsioonid oleks suureks abiks regionaalsel koostööl ning paremal koordineerimisel.


Noortekogu juhatus tööhoos. Foto: erakogu

Kolmapäevasel riigikogu istungil valmistasid koalitsioonipartnerid seinapoolsemast reast meile ebameeldiva üllatuse, tehes kahtlasevõitu vangerdusi koalitsioonileppes sätestatud ringiraha eelnõuga. Raske südamega pidime antud eelnõu teise lugemise hetkel peatama, et viia uude eelnõusse sisse vajalikud parandused, et ringiraha alates 2010. aastast ikka kindlasti tuleks. ResPublica käitus kummaliselt, hääletades eelnõusse muudatusettepanekuid, vaatamata sellele, et ise tegid teise lugemise katkestamise ettepaneku. Ratsionaalsus ja loogika läksid sel korral küll nendest väga kaugelt mööda.

Õhtul kohtusin Tallinna Noorte Reformiklubi 2009. a kohalike valimiste esikandidaatidega ning pidasin neile loengu saavutamisest ja suhtlemisest, eelkõige valimiste kontekstis. Rõhutasin põhitõdesid, mida suhtlemisel ja eesmärkide saavutamisel on oluline silmas pidada ning andsin ülevaate oma viimastest kohalike ja riigikogu valimiste kampaaniatest.

Neljapäeval toimus Haapsalu Linna Algkooli suur olümpiapäev. Kiire graafiku tõttu ei saanud tervest programmist kahjuks osa võtta, küll aga edastasin oma tervitused hommikusel kohtumisel avatseremoonia eel kooli direktrissile Malle Õiglasele. Algkoolil on traditsiooniks kujunenud tähistada suurejooneliselt koolilaste nö olümpiamänge.

Pärastlõunal külastasid Riigikogu Põlvamaa koolilapsed, kellele rääkisin oma tegemistest parlamendis, noorte võimalustest ühiskonnaelus kaasa lüüa ning asju korda saata, hiljem vastasin huviliste küsimustele. Lahkasime ka noorte kohalikke probleeme ning üritasime nendele lahendusi leida. Üks konkreetne mure oli koolimajas asuv veeaparaat, mille kooli juhtkond on otsustanud rahapuudusel kõrvaldada. Andsin näpunäiteid, kuidas noored võiksid sellele väljakutsele lahendusi leida.

Päris mitmest kohtumisest gümnaasiumiõpilastega on mulle silma jäänud see, et noortel on ebakindlus ja kõhklus, et kas nendest ikka sõltub midagi, kas nendega arvestatakse jne. Olen alati rõhutanud organisatsioonide või huvigruppide loomise vajalikkust, seda, et paarikümne noore allkiri on mõjusam kui üheainsa arvamus paberil jne. Olgu see siis poliitiline või mis iganes organiseeritud sõpruskond. Tähtis on grupeeruda ja teha end nähtavaks. Selleks kohalik võim ongi pukki valitud, et nad inimeste (meie ühiskonnas enamuse) soovi järgi talitaksid. Olen julgustanud noori enam häält tegema ning oma õigusi nõudma. Ka valla- ja muud juhid peavad aru saama, et tänased noored on homsed valijad. Nutikamad on sellest aru saanud ja nendega noortel reeglina muresid ei ole. Kahjuks on palju ka neid, kes sellest veel aru saanud ei ole. Neile peame ka selle kuidagi selgeks tegema.


Reformierakonna fraktsioon Rapla maavalitsuses. Foto: erakogu

Õhtul sõitsime fraktsiooniga Raplamaale, kus toimus meie igakuine maakonnavisiit. Loe lähemalt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1442/vaike-jarvakandi-ja-seda-umbritsev-kehtna


Tublid Reforminoored Heigo Varik ja esimees Anneli Soomre Äripäevadel. Foto: erakogu

Neljapäevast laupäevani toimusid Haapsalus Äripäevad. Loomulikult oli ka Reformierakond seal esindatud. Sel aastasl ainsa erakonnana. Jagasime inimestele informatsiooni Reformierakonna kohta ja vastasime huviliste küsimustele. Korraldasime mänge ja tegime ka küsitluse Haapsalu linna ja Läänemaa kohta. Huvilisi oli palju ja meeleolu ülev. Loe lähemalt Äripäevadest Lääne Elust: http://www.le.ee/?a=uudised&h=2008/5/24

 


Külavanem Reimo Nebokat Valgevälja külaplatsi avamas. Foto: Arvi Nebokat

Nädalavahetusel avasin ühes sõbra ja kolleegiga Ridala vallavolikogust, Reimo Nebokatiga, Valgevälja külaplatsi, mille valmimise nimel on Reimo kõva tööd teinud. Kokku oli tulnud üle 30 inimese. Lapsed said kiikuda ja palli mängida, vanemad grillisid ja nautisid ilusat ilma.


Reformierakonna õhupallid ootavad täispuhumist. Foto: Arvi Nebokat

Meeleolu lõi kohalik külabänd. Erinevaid mänge ja vahvaid ettevõtmisi jagus pimedani. Tore, et on tekkinud kohalik kogukond suisa Haapsalu linna külje alla, kes hoiab kokku ja kannab ühiseid väärtusi. Selliseid seltsinguid võiks ja peaks meil rohkem olema.


Külakiik on täies hoos. Foto:Arvi Nebokat


Külaplats on ametlikult avatud. Foto: Arvi Nebokat

Nädala resultaadiks kujunes 49 km jooksu.

ResPublica trikitab jälle

30. mai 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Tegemised 19.-25. mai 2008

Teisipäevasel noortekogu juhatuse koosolekul tegime ettevalmistusi järgmisel nädalavahetusel Haapsalus Päeva villas toimuvaks eestseisuse koosolekuks ja rääkisime noortekogu struktuurimuudatustest, mis näeksid ette maakondlike noorteklubide organisatsioonide tekke. Maakondlikud organisatsioonid oleks suureks abiks regionaalsel koostööl ning paremal koordineerimisel.


Noortekogu juhatus tööhoos. Foto: erakogu

Kolmapäevasel riigikogu istungil valmistasid koalitsioonipartnerid seinapoolsemast reast meile ebameeldiva üllatuse, tehes kahtlasevõitu vangerdusi koalitsioonileppes sätestatud ringiraha eelnõuga. Raske südamega pidime antud eelnõu teise lugemise hetkel peatama, et viia uude eelnõusse sisse vajalikud parandused, et ringiraha alates 2010. aastast ikka kindlasti tuleks. ResPublica käitus kummaliselt, hääletades eelnõusse muudatusettepanekuid, vaatamata sellele, et ise tegid teise lugemise katkestamise ettepaneku. Ratsionaalsus ja loogika läksid sel korral küll nendest väga kaugelt mööda.

Õhtul kohtusin Tallinna Noorte Reformiklubi 2009. a kohalike valimiste esikandidaatidega ning pidasin neile loengu saavutamisest ja suhtlemisest, eelkõige valimiste kontekstis. Rõhutasin põhitõdesid, mida suhtlemisel ja eesmärkide saavutamisel on oluline silmas pidada ning andsin ülevaate oma viimastest kohalike ja riigikogu valimiste kampaaniatest.

Neljapäeval toimus Haapsalu Linna Algkooli suur olümpiapäev. Kiire graafiku tõttu ei saanud tervest programmist kahjuks osa võtta, küll aga edastasin oma tervitused hommikusel kohtumisel avatseremoonia eel kooli direktrissile Malle Õiglasele. Algkoolil on traditsiooniks kujunenud tähistada suurejooneliselt koolilaste nö olümpiamänge.

Pärastlõunal külastasid Riigikogu Põlvamaa koolilapsed, kellele rääkisin oma tegemistest parlamendis, noorte võimalustest ühiskonnaelus kaasa lüüa ning asju korda saata, hiljem vastasin huviliste küsimustele. Lahkasime ka noorte kohalikke probleeme ning üritasime nendele lahendusi leida. Üks konkreetne mure oli koolimajas asuv veeaparaat, mille kooli juhtkond on otsustanud rahapuudusel kõrvaldada. Andsin näpunäiteid, kuidas noored võiksid sellele väljakutsele lahendusi leida.

Päris mitmest kohtumisest gümnaasiumiõpilastega on mulle silma jäänud see, et noortel on ebakindlus ja kõhklus, et kas nendest ikka sõltub midagi, kas nendega arvestatakse jne. Olen alati rõhutanud organisatsioonide või huvigruppide loomise vajalikkust, seda, et paarikümne noore allkiri on mõjusam kui üheainsa arvamus paberil jne. Olgu see siis poliitiline või mis iganes organiseeritud sõpruskond. Tähtis on grupeeruda ja teha end nähtavaks. Selleks kohalik võim ongi pukki valitud, et nad inimeste (meie ühiskonnas enamuse) soovi järgi talitaksid. Olen julgustanud noori enam häält tegema ning oma õigusi nõudma. Ka valla- ja muud juhid peavad aru saama, et tänased noored on homsed valijad. Nutikamad on sellest aru saanud ja nendega noortel reeglina muresid ei ole. Kahjuks on palju ka neid, kes sellest veel aru saanud ei ole. Neile peame ka selle kuidagi selgeks tegema.


Reformierakonna fraktsioon Rapla maavalitsuses. Foto: erakogu

Õhtul sõitsime fraktsiooniga Raplamaale, kus toimus meie igakuine maakonnavisiit. Loe lähemalt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1442/vaike-jarvakandi-ja-seda-umbritsev-kehtna


Tublid Reforminoored Heigo Varik ja esimees Anneli Soomre Äripäevadel. Foto: erakogu

Neljapäevast laupäevani toimusid Haapsalus Äripäevad. Loomulikult oli ka Reformierakond seal esindatud. Sel aastasl ainsa erakonnana. Jagasime inimestele informatsiooni Reformierakonna kohta ja vastasime huviliste küsimustele. Korraldasime mänge ja tegime ka küsitluse Haapsalu linna ja Läänemaa kohta. Huvilisi oli palju ja meeleolu ülev. Loe lähemalt Äripäevadest Lääne Elust: http://www.le.ee/?a=uudised&h=2008/5/24

 


Külavanem Reimo Nebokat Valgevälja külaplatsi avamas. Foto: Arvi Nebokat

Nädalavahetusel avasin ühes sõbra ja kolleegiga Ridala vallavolikogust, Reimo Nebokatiga, Valgevälja külaplatsi, mille valmimise nimel on Reimo kõva tööd teinud. Kokku oli tulnud üle 30 inimese. Lapsed said kiikuda ja palli mängida, vanemad grillisid ja nautisid ilusat ilma.


Reformierakonna õhupallid ootavad täispuhumist. Foto: Arvi Nebokat

Meeleolu lõi kohalik külabänd. Erinevaid mänge ja vahvaid ettevõtmisi jagus pimedani. Tore, et on tekkinud kohalik kogukond suisa Haapsalu linna külje alla, kes hoiab kokku ja kannab ühiseid väärtusi. Selliseid seltsinguid võiks ja peaks meil rohkem olema.


Külakiik on täies hoos. Foto:Arvi Nebokat


Külaplats on ametlikult avatud. Foto: Arvi Nebokat

Nädala resultaadiks kujunes 49 km jooksu.