Arhiiv aja järgi juuli, 2008

Eesti tervitab WTO liikmesriikide tahet Doha kõnelustevooru jätkata

30. juuli 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Genfis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO Doha vooru läbirääkimistel lõplikku kokkulepet ei saavutatud, samas on riigid näidanud üles tahet kaubanduskõnelustega jätkata. 2001 aastal algatatud Doha läbirääkimisvooru eesmärgiks on kaubanduse edasine liberaliseerimine, arenguriikide integreerimine maailma kaubandussüsteemi ning vaesusega võitlemine.

Genfi läbirääkimised näitasid välisminister Urmas Paeti sõnul, et 153 liikmega organisatsioonis ei saa kiiresti edasi liikuda. "Üksikute küsimuste lahendamine nõuab kahjuks eeldatust rohkem aega," sõnas välisminister. "Kuid samas näitab see, et WTO süsteem on pikas perspektiivis kõige soodsam võimalus parandada arenguriikide olukorda ning maailma kaubandussüsteemi tervikuna, sest kokkulepped WTOs kehtivad kõikidele," ütles välisminister.

Välisministri sõnul peavad liikmesriigid olema ka edaspidi konstruktiivsed ja paindlikud. "Eriti oluline on kindlustada, et läbirääkimistel siiani saavutatu jääks püsima ja edasiliikumine toimuks selle baasil," rõhutas Paet.

Olulisemad valdkonnad, mida Doha läbirääkimistel käsitletakse, on põllumajandus, teenused, intellektuaalomandi kaitse, tööstustoodete turulepääs, kaubandusvaidluste lahendamine, kaubandus ja keskkond, kaubanduse lihtsustamine ning arenguküsimused. Euroopa Liit on olnud omalt poolt valmis näiteks põllumajandussaaduste imporditollide vähendamiseks kuni 60% võrra ning toetuste vähendamiseks kuni 70% võrra. Samuti oleks kolmandatele riikidele paranenud ajutine ligipääs Euroopa Liidu teenusteturule.

Doha läbirääkimisvoor on maha jäänud esialgselt kavandatud ajagraafikust, mille järgi pidi see lõppema hiljemalt 1. jaanuaril 2005. Läbirääkimised jõudsid otsustavasse etappi 21. juulil, mil Genfis algasid ministrite tasemel läbirääkimised, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kahe olulisima valdkonna, st põllumajanduse ja tööstustoodete turulepääsu läbirääkimispõhimõtetes.

Vaatamata sellele, et viimastel päevadel näitasid liikmed pühendumist ja valmisolekut keerulisteks kompromissideks, sai ületamatuks komistuskiviks arenguriikidele võimaldatav turukaitse mehhanism impordi mahu olulise suurenemise korral.

Eesti tervitab WTO liikmesriikide tahet Doha kõnelustevooru jätkata

30. juuli 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Genfis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO Doha vooru läbirääkimistel lõplikku kokkulepet ei saavutatud, samas on riigid näidanud üles tahet kaubanduskõnelustega jätkata. 2001 aastal algatatud Doha läbirääkimisvooru eesmärgiks on kaubanduse edasine liberaliseerimine, arenguriikide integreerimine maailma kaubandussüsteemi ning vaesusega võitlemine.

Genfi läbirääkimised näitasid välisminister Urmas Paeti sõnul, et 153 liikmega organisatsioonis ei saa kiiresti edasi liikuda. "Üksikute küsimuste lahendamine nõuab kahjuks eeldatust rohkem aega," sõnas välisminister. "Kuid samas näitab see, et WTO süsteem on pikas perspektiivis kõige soodsam võimalus parandada arenguriikide olukorda ning maailma kaubandussüsteemi tervikuna, sest kokkulepped WTOs kehtivad kõikidele," ütles välisminister.

Välisministri sõnul peavad liikmesriigid olema ka edaspidi konstruktiivsed ja paindlikud. "Eriti oluline on kindlustada, et läbirääkimistel siiani saavutatu jääks püsima ja edasiliikumine toimuks selle baasil," rõhutas Paet.

Olulisemad valdkonnad, mida Doha läbirääkimistel käsitletakse, on põllumajandus, teenused, intellektuaalomandi kaitse, tööstustoodete turulepääs, kaubandusvaidluste lahendamine, kaubandus ja keskkond, kaubanduse lihtsustamine ning arenguküsimused. Euroopa Liit on olnud omalt poolt valmis näiteks põllumajandussaaduste imporditollide vähendamiseks kuni 60% võrra ning toetuste vähendamiseks kuni 70% võrra. Samuti oleks kolmandatele riikidele paranenud ajutine ligipääs Euroopa Liidu teenusteturule.

Doha läbirääkimisvoor on maha jäänud esialgselt kavandatud ajagraafikust, mille järgi pidi see lõppema hiljemalt 1. jaanuaril 2005. Läbirääkimised jõudsid otsustavasse etappi 21. juulil, mil Genfis algasid ministrite tasemel läbirääkimised, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kahe olulisima valdkonna, st põllumajanduse ja tööstustoodete turulepääsu läbirääkimispõhimõtetes.

Vaatamata sellele, et viimastel päevadel näitasid liikmed pühendumist ja valmisolekut keerulisteks kompromissideks, sai ületamatuks komistuskiviks arenguriikidele võimaldatav turukaitse mehhanism impordi mahu olulise suurenemise korral.

Eesti aitab Gruusial sotsiaalhoolekandesüsteemi arendada

28. juuli 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Välisministeerium toetab Gruusia sotsiaalvaldkonna avaliku teenistuse ja mittetulundusühingute institutsioonide spetsialistide koolitamist 1 400 079 krooniga. Projekti rahastatakse välisministeeriumi eelarvest arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.

Gruusias puudub hetkel süstematiseeritud sotsiaalhoolekandesüsteem, mistõttu vajatakse eelkõige üldisemaid teadmisi sotsiaaltööst ja selle olemusest. Välisminister Urmas Paeti sõnul võimaldab projekt Gruusia sotsiaalvaldkonna ekspertidel saada uusi oskusi Eesti oma ala parimatelt spetsialistidelt. „Eesti kogemus sotsiaalsüsteemi ülesehitamisest on Gruusia riigile ja rahvale vajalik, et parandada abivajajatele osutatavate sotsiaalteenuste kvaliteeti,” ütles Paet.

Projekti raames korraldatakse Gruusia sotsiaalvaldkonna avaliku teenistuse ja mittetulundusühingute 100 spetsialistile koolitus, mis hõlmab nii Eesti sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika kujundamise kogemust ning õppepraktikat Eesti avaliku teenistuse ja mittetulundusühingute institutsioonides. Koolituse eesmärk on tõsta sotsiaalhoolekande eest vastutavate avaliku teenistuse ja mittetulundusühingute ekspertide teadlikkust sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika olemusest.

Projekti viivad ellu Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituut ja MTÜ Noored Noortele. MTÜ Noored Noortele alustas koostööd Gruusiaga 2007. aasta kevadel, mille tulemusena viidi Avatud Eesti Fondi Ida-Ida programmi raames läbi projekt „Eesti tervishoiu ja sotsiaalhoolekande kogemuse tutvustamine Gruusia ekspertidele“.

Gruusia on Afganistani, Moldova ja Ukraina kõrval Eesti arengukoostöö peamine sihtriik. Arengu- ja humanitaarabivahendite maht välisministeeriumi eelarves on 2008. aastal 60 miljonit krooni.

Eesti aitab Gruusial sotsiaalhoolekandesüsteemi arendada

28. juuli 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Välisministeerium toetab Gruusia sotsiaalvaldkonna avaliku teenistuse ja mittetulundusühingute institutsioonide spetsialistide koolitamist 1 400 079 krooniga. Projekti rahastatakse välisministeeriumi eelarvest arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.

Gruusias puudub hetkel süstematiseeritud sotsiaalhoolekandesüsteem, mistõttu vajatakse eelkõige üldisemaid teadmisi sotsiaaltööst ja selle olemusest. Välisminister Urmas Paeti sõnul võimaldab projekt Gruusia sotsiaalvaldkonna ekspertidel saada uusi oskusi Eesti oma ala parimatelt spetsialistidelt. „Eesti kogemus sotsiaalsüsteemi ülesehitamisest on Gruusia riigile ja rahvale vajalik, et parandada abivajajatele osutatavate sotsiaalteenuste kvaliteeti,” ütles Paet.

Projekti raames korraldatakse Gruusia sotsiaalvaldkonna avaliku teenistuse ja mittetulundusühingute 100 spetsialistile koolitus, mis hõlmab nii Eesti sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika kujundamise kogemust ning õppepraktikat Eesti avaliku teenistuse ja mittetulundusühingute institutsioonides. Koolituse eesmärk on tõsta sotsiaalhoolekande eest vastutavate avaliku teenistuse ja mittetulundusühingute ekspertide teadlikkust sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika olemusest.

Projekti viivad ellu Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituut ja MTÜ Noored Noortele. MTÜ Noored Noortele alustas koostööd Gruusiaga 2007. aasta kevadel, mille tulemusena viidi Avatud Eesti Fondi Ida-Ida programmi raames läbi projekt „Eesti tervishoiu ja sotsiaalhoolekande kogemuse tutvustamine Gruusia ekspertidele“.

Gruusia on Afganistani, Moldova ja Ukraina kõrval Eesti arengukoostöö peamine sihtriik. Arengu- ja humanitaarabivahendite maht välisministeeriumi eelarves on 2008. aastal 60 miljonit krooni.

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland : Lahkus Eesti sõber Šotimaalt

28. juuli 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Kristiina Ojuland

Eile (27. juulil) suri Pariisis üks olulisemaid Eesti sõpru ja toetajaid Euroopas, David lord Russell-Johnston. 76-aastane šotlane oli oma elu ajal üks suurimaid Eesti eest kõnelejaid, et meid võetaks kiiremini vastu Euroopa Liidu ja NATO liikmeteks.

 

 “ Tegemist oli tänases Euroopas unikaalse poliitikuga. Raske on leida kedagi teist, kes nii tugevalt rajas oma positsiooni põhiväärtuste kaitsele. Ta oli kompromissitu inimõiguste ja demokraatia eest seistes. Ta ei kartnud heita Euroopas väljakutset neile poliitikutele, kelle kogu elu on “realpolitik”. Kaotasime suurepärase sõbra, kompromissitu liberaali, kelle elu sisu oli aus poliitika , “ meenutas Riigikogu esimene aseesimees ning Euroopa liberaalide, demokraatide ja reformipartei asepresident Kristiina Ojuland, kes oli aastakümneid Russell – Johnstoni kolleeg ja lähedane sõber.  

 

Russell-Johnston oli  Šoti Liberaalse Partei esimees aastatel 1970-74 ning partei liider aastatel 1974-1988.

Ta esindas liberaale Briti Alamkojas enam kui 33 aastat.

1997 aastal sai ta Ülemkoja liikmeks tiitliga parun Russell-Johnston.

Aastatel  1999 kuni 2002 oli  ta Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president.

President Arnold  Rüütel vääristas Russell – Johnstoni teeneid  Maarjamaa Risti II klassi ordeniga 2002 aastal.

Teda jääb leinama abikaasa Joan ja kolm poega. 

 

 

Foto:

http://www.libdems.org.uk/media/images/people/russell-johnston.jpg

 

 

Kristiina Ojuland