Arhiiv aja järgi august, 2008

Innovatiivse õpetaja stipendium

31. august 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi Rõivas
Marju Lauristin käis välja huvitava idee luua Second Life laadne virtuaalne õpikeskkond. Igati mõistlik mõte, pole kahtlustki. Veelgi tulemuslikumalt saaks huvi õppimise vastu kasvatada kasutades tavalistes ainetundides moodsaid võimalusi.

Pole just saladus, et enamik koolitunde viiakse ikka veel läbi Kevadest tuttava "tahvel-krihvel-õpetussõna" meetodil. Ümera lahingut ja Vabadussõda õpetatakse enamikes koolides ikka vaid õpiku ja kaardi järgi, paremal juhul korraldatakse "Nimed marmortahvlil" vaatamist.

Kahtlemata on üle Eesti küllalt palju õpetajaid, kes oma ainetunde infotehnoloogia abil huvitavamaks teevad. Miks mitte neid nippe ka teistele jagada? Kutsun Haridus- ja Teadusministeeriumi üles looma innovaatilistele õpetajatele stipendiumi, et parimad ideed saaks vääriliselt premeeritud. Ehk oleks sellest ka motivatsiooni uute nutikate õppemeetodite väljamõtlemiseks. Iga kool ei pea jalgratast eraldi leiutama ning parimate ideede levitamisest tulenev kasu oleks mõõtmatu. 

 

 

www.taaviroivas.ee

Innovatiivse õpetaja stipendium

31. august 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi Rõivas
Marju Lauristin käis välja huvitava idee luua Second Life laadne virtuaalne õpikeskkond. Igati mõistlik mõte, pole kahtlustki. Veelgi tulemuslikumalt saaks huvi õppimise vastu kasvatada kasutades tavalistes ainetundides moodsaid võimalusi.

Pole just saladus, et enamik koolitunde viiakse ikka veel läbi Kevadest tuttava "tahvel-krihvel-õpetussõna" meetodil. Ümera lahingut ja Vabadussõda õpetatakse enamikes koolides ikka vaid õpiku ja kaardi järgi, paremal juhul korraldatakse "Nimed marmortahvlil" vaatamist.

Kahtlemata on üle Eesti küllalt palju õpetajaid, kes oma ainetunde infotehnoloogia abil huvitavamaks teevad. Miks mitte neid nippe ka teistele jagada? Kutsun Haridus- ja Teadusministeeriumi üles looma innovaatilistele õpetajatele stipendiumi, et parimad ideed saaks vääriliselt premeeritud. Ehk oleks sellest ka motivatsiooni uute nutikate õppemeetodite väljamõtlemiseks. Iga kool ei pea jalgratast eraldi leiutama ning parimate ideede levitamisest tulenev kasu oleks mõõtmatu. 

 

 

www.taaviroivas.ee

Kõrvaklapiga kojamees

31. august 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Tegemised 4.-31. august 2008

Augustikuu märksõnadeks on kahtlemata Pekingi olümpiamängud ning Vene-Gruusia sõda.
Viimasest ma täna rääkida ei soovi. Minu seisukoha sel teemal leiad blogist aadressilt: http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1530/matused-pulmade-ajal

Esimesest aga küll, kuna mul õnnestus mänge oma silmaga kiigata. Sellest aga hiljem.

Augusti alguses toimunud riigikogu istungil võtsime vastu avalduse Gruusia toetuseks. Loe lähemalt: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=50830. Sellele eelnes meeleavaldus riigikogu hoone esisel platsil, kuhu oli lisaks parlamendisaadikutele kogunenud veel lisaks mitusada inimest, et näidata maailmale oma meelsust Vene agressiooni osas Gruusias.


Meeleavaldus Gruusia toetuseks. Foto: Taavi Rõivas

Augustikuu teisel nädalal kogunesime kultuurikomisjoniga erakorralisele istungile, et anda arvamus ELAK-ile (Euroopa Liidu Asjade Komisjon) Euroopa Komisjoni teatise "Paremad tööalased võimalused ja rohkem liikuvust: Euroopa partnerlus teadlaste jaoks"  ning Vabariigi Valitsuse seisukohtade kohta. Maakeeli öelda tähendab see teadlastele paremate tööalaste võimaluste ja mobiilsuse tagamist.

Viimased kvartalid on pingeid kütnud kehvake majanduse seis ning sellega kaasnevad kärpekavad. Nagu iga languse puhul, nii on ka meil sellega seoses avaldunud suur paanika. Ometigi ei ole tegu millegi erakordse või ennekuulmatuga. Maailmaajalugu on täis selliseid normaalsete majandustsüklite langusfaaside näiteid. Nagu ikka, meeldib aga ajakirjandusel ning opositsioonil asju üle dramatiseerida ja igast asjast maailma lõpp teha. Eks ta natuke ekstreemne ole ka. Kui ikka majanduskasv kukub 12 pealt 0,4-le, võtab mõne venna kõhedaks küll. Suuri väljaminekuid eelarvest toovad kahtlemata kaasa kulukad nn sotsiaalse meetme lubadused, ehk igasugused toetused jms, mis minu seisukohalt just kõige liberaalsema partei kolme esilubaduse hulgas olema ei peaks.
 
Kuid siiski, selle asemel et halada, on tarvis hoopis kiirelt ja resoluutselt tegutseda. Nii oleme välja käinud ühe võimaliku nägemuse, kuidas majanduse keerulist olukorda stabiliseerida ning mingis perspektiivis tõusutrendile tagasi pöörata. Loe lähemalt Reformierakonna ettepanekuid 2009. aasta tasakaalus riigieelarve koostamiseks: http://www.reform.ee/ee/uudised_ja_kontakt/pressiteated/uudis/2056/eesti-reformierakonna-ettepanekud-2009-aasta-tasakaalus-riigieelarve-koostamiseks

Olümpiamängud olid vaatamata ärevale olukorrale Tiibetis ning veelgi ärevamale olukorrale Gruusias suursugusemad ja võimsamad kui eales varem. Vähemalt mulle jätsid need mängud kustumatu mulje.


Olümpia värvides Taevase Rahu Väljak. Foto: Heikki Sool


Eesti fänn, "Linnupesa". Foto: Heikki Sool

Midagi säärast pole ma varem kohanud ega kogenud. Terve Pekingi kesklinna rajoon oli ehitatud olümpialinnakuks. Suursugused arhitektuuri tippsaavutused eesotsas rahvusstaadioni „linnupesa“, ujulakompleksi „veekuubiku“ ja uue kilpkonnakujulise lennuterminali ning paljude teiste vägevate rajatistega kaunistasid kogu Pekingit. Spetsiaalselt mängude tarvis ehitatud maanteed, metrooliinid, sajad tuhanded, isegi miljonid istutatud puud ja palju muud oli vaid see nö silmaga nähtav osa tehtud tööst. Väga palju oli aga treenitud inimesi, kohandatud käitumisreegleid jms. See on uskumatu, mida hiinlased on suutnud ära teha.


Masterpiece "Birds Nest" e "Linnupesa". Foto: Erakogu

Kuigi oli näha, et Pekingis olümpiamängude külalisele avanev on vaid klantspilt, oli see ilus klantspilt. Kuna elasime esimese poole ajast linnast sadakond km eemal, nägime ka nn "teise Hiina" elu, mis erines läikivate marmorplaatide ja kireva valgussäraga kaunistatud glamuursest Pekingi kesklinnast kategooriliselt. Kui lennujaama tualetis ulatas käte kuivatamiseks rätiku spetsiaalselt selleks tööle palgatud inimene, siis vaeses Hiina provintsis oli tegu käte pesemisega. Soovite näidet? Palun:


"Teine Hiina". Foto: erakogu

Seda "teist Hiinat" olid võimud agaralt turistide eest varjata püüdnud. Kerjused ja maailma vanima ameti pidajad olid kesklinnast välja kihutatud, koeraliha menüüdest maha tõmmatud jne. Mõni, kes vaid kesklinna vaatamisega piirdus, võiski jääda uskuma, et kogu Hiinal läheb oma 13 % majanduskasvuga nii suurepäraselt.


Masterpiece #2 "WaterCube" e "Veekuubik". Foto: erakogu

Režiim näitas oma karmi ja tugevat palet kõikjal. Igal silmapilgul võis näha mundrites kohalikke politseinikke ja korravalvureid. Provintsides istusid päikesekatte all punase käelindiga erariietes korravalvurid, kel kõrval pudel vett. Hommikul jooksma minnes tuli mul 5 minutit pinnida, et mind ikka hotelli territooriumilt välja jooksma lastaks. Maantee ääres pühkis uulitsat erksavärvilise vestiga vanamees, kel paremas kõrvas kõrvaklapp nagu Ansipi turvameestel. Kõrvaklapiga kojamees. Kohati meenutas mulle Valgevenet, kus restorani kelner oli sama näoga kui hotelli administraator ja bussikontrolör.


Pole Hiinat ilma müürita. Foto: erakogu

Selge on ka see, et ega nelja või kaheksa aastaga tervet Hiinat läikima ei löö. See osa, mis oli mõeldud turistidele, oli aga tõepoolest väga hästi lihvitud. Igatahes andsid need mängud Hiinale veegi kõvema hoo sisse, kui see neil seni on olnud. On, mida tulevikus üle lüüa. Väheusutav, et seda lähitulevikus suudetakse.


Keelatud linnas. Foto: erakogu

Poliitikast Hiina mängude kontekstis ma rääkida ei soovi. See on siililegi selge, et mängud ja poliitika on enam seotud kui eales varem. Küll aga soovin ma meenutada neid suurepäraseid hetki, mida pakkusid Jaanson ja Endrekson oma kahepaadil ning loomulikult Kanter kettaheiteringis ligi viiesaja eestlase kaasaelamise saatel „linnupesas“. Need mehed tegid ajalugu. Kui Eesti lipp järgmisel õhtul peale Kanteri kullaheidet meie hümni saatel vardasse tõusis, valitses mind eriti suursugune tunne. Ilmselt polnud ma ainus. Aitäh Sulle Gerd, aitäh Jüri ja Tõnu ning loomulikult kõik teised Eesti sportlased, kes tegid ennastületavaid pingutusi ning kes Eestit neil mängudel esindasid. Te tegite ajalugu ning jätsite oma suure tööga mälestused meie kõigi mällu. Mul õnnestus olla ka mitme maailma- ja olümpiarekordi tunnistajaks. Nii näiteks joosti minu silme all läbi ajaloo kiireim 200m, alistati naiste teivashüppe senine tippmark ning joosti naiste 3000m kiireim takistusjooks. Need on vaid osad seniste sportlaste hiilgetulemustest. Loe sporditulemustest lähemalt Sporditähest: http://www.kalev.ee/ajakirjad/sporditaht/


Kanter vs Luik. Foto: erakogu

Aitäh ilusate ja unustamatute hetkede eest!

Pekingis jm sai joostes läbitud 251 km.

 

 

 

Kõrvaklapiga kojamees

31. august 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Tegemised 4.-31. august 2008

Augustikuu märksõnadeks on kahtlemata Pekingi olümpiamängud ning Vene-Gruusia sõda.
Viimasest ma täna rääkida ei soovi. Minu seisukoha sel teemal leiad blogist aadressilt: http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1530/matused-pulmade-ajal

Esimesest aga küll, kuna mul õnnestus mänge oma silmaga kiigata. Sellest aga hiljem.

Augusti alguses toimunud riigikogu istungil võtsime vastu avalduse Gruusia toetuseks. Loe lähemalt: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=50830. Sellele eelnes meeleavaldus riigikogu hoone esisel platsil, kuhu oli lisaks parlamendisaadikutele kogunenud veel lisaks mitusada inimest, et näidata maailmale oma meelsust Vene agressiooni osas Gruusias.


Meeleavaldus Gruusia toetuseks. Foto: Taavi Rõivas

Augustikuu teisel nädalal kogunesime kultuurikomisjoniga erakorralisele istungile, et anda arvamus ELAK-ile (Euroopa Liidu Asjade Komisjon) Euroopa Komisjoni teatise "Paremad tööalased võimalused ja rohkem liikuvust: Euroopa partnerlus teadlaste jaoks"  ning Vabariigi Valitsuse seisukohtade kohta. Maakeeli öelda tähendab see teadlastele paremate tööalaste võimaluste ja mobiilsuse tagamist.

Viimased kvartalid on pingeid kütnud kehvake majanduse seis ning sellega kaasnevad kärpekavad. Nagu iga languse puhul, nii on ka meil sellega seoses avaldunud suur paanika. Ometigi ei ole tegu millegi erakordse või ennekuulmatuga. Maailmaajalugu on täis selliseid normaalsete majandustsüklite langusfaaside näiteid. Nagu ikka, meeldib aga ajakirjandusel ning opositsioonil asju üle dramatiseerida ja igast asjast maailma lõpp teha. Eks ta natuke ekstreemne ole ka. Kui ikka majanduskasv kukub 12 pealt 0,4-le, võtab mõne venna kõhedaks küll. Suuri väljaminekuid eelarvest toovad kahtlemata kaasa kulukad nn sotsiaalse meetme lubadused, ehk igasugused toetused jms, mis minu seisukohalt just kõige liberaalsema partei kolme esilubaduse hulgas olema ei peaks.
 
Kuid siiski, selle asemel et halada, on tarvis hoopis kiirelt ja resoluutselt tegutseda. Nii oleme välja käinud ühe võimaliku nägemuse, kuidas majanduse keerulist olukorda stabiliseerida ning mingis perspektiivis tõusutrendile tagasi pöörata. Loe lähemalt Reformierakonna ettepanekuid 2009. aasta tasakaalus riigieelarve koostamiseks: http://www.reform.ee/ee/uudised_ja_kontakt/pressiteated/uudis/2056/eesti-reformierakonna-ettepanekud-2009-aasta-tasakaalus-riigieelarve-koostamiseks

Olümpiamängud olid vaatamata ärevale olukorrale Tiibetis ning veelgi ärevamale olukorrale Gruusias suursugusemad ja võimsamad kui eales varem. Vähemalt mulle jätsid need mängud kustumatu mulje.


Olümpia värvides Taevase Rahu Väljak. Foto: Heikki Sool


Eesti fänn, "Linnupesa". Foto: Heikki Sool

Midagi säärast pole ma varem kohanud ega kogenud. Terve Pekingi kesklinna rajoon oli ehitatud olümpialinnakuks. Suursugused arhitektuuri tippsaavutused eesotsas rahvusstaadioni „linnupesa“, ujulakompleksi „veekuubiku“ ja uue kilpkonnakujulise lennuterminali ning paljude teiste vägevate rajatistega kaunistasid kogu Pekingit. Spetsiaalselt mängude tarvis ehitatud maanteed, metrooliinid, sajad tuhanded, isegi miljonid istutatud puud ja palju muud oli vaid see nö silmaga nähtav osa tehtud tööst. Väga palju oli aga treenitud inimesi, kohandatud käitumisreegleid jms. See on uskumatu, mida hiinlased on suutnud ära teha.


Masterpiece "Birds Nest" e "Linnupesa". Foto: Erakogu

Kuigi oli näha, et Pekingis olümpiamängude külalisele avanev on vaid klantspilt, oli see ilus klantspilt. Kuna elasime esimese poole ajast linnast sadakond km eemal, nägime ka nn "teise Hiina" elu, mis erines läikivate marmorplaatide ja kireva valgussäraga kaunistatud glamuursest Pekingi kesklinnast kategooriliselt. Kui lennujaama tualetis ulatas käte kuivatamiseks rätiku spetsiaalselt selleks tööle palgatud inimene, siis vaeses Hiina provintsis oli tegu käte pesemisega. Soovite näidet? Palun:


"Teine Hiina". Foto: erakogu

Seda "teist Hiinat" olid võimud agaralt turistide eest varjata püüdnud. Kerjused ja maailma vanima ameti pidajad olid kesklinnast välja kihutatud, koeraliha menüüdest maha tõmmatud jne. Mõni, kes vaid kesklinna vaatamisega piirdus, võiski jääda uskuma, et kogu Hiinal läheb oma 13 % majanduskasvuga nii suurepäraselt.


Masterpiece #2 "WaterCube" e "Veekuubik". Foto: erakogu

Režiim näitas oma karmi ja tugevat palet kõikjal. Igal silmapilgul võis näha mundrites kohalikke politseinikke ja korravalvureid. Provintsides istusid päikesekatte all punase käelindiga erariietes korravalvurid, kel kõrval pudel vett. Hommikul jooksma minnes tuli mul 5 minutit pinnida, et mind ikka hotelli territooriumilt välja jooksma lastaks. Maantee ääres pühkis uulitsat erksavärvilise vestiga vanamees, kel paremas kõrvas kõrvaklapp nagu Ansipi turvameestel. Kõrvaklapiga kojamees. Kohati meenutas mulle Valgevenet, kus restorani kelner oli sama näoga kui hotelli administraator ja bussikontrolör.


Pole Hiinat ilma müürita. Foto: erakogu

Selge on ka see, et ega nelja või kaheksa aastaga tervet Hiinat läikima ei löö. See osa, mis oli mõeldud turistidele, oli aga tõepoolest väga hästi lihvitud. Igatahes andsid need mängud Hiinale veegi kõvema hoo sisse, kui see neil seni on olnud. On, mida tulevikus üle lüüa. Väheusutav, et seda lähitulevikus suudetakse.


Keelatud linnas. Foto: erakogu

Poliitikast Hiina mängude kontekstis ma rääkida ei soovi. See on siililegi selge, et mängud ja poliitika on enam seotud kui eales varem. Küll aga soovin ma meenutada neid suurepäraseid hetki, mida pakkusid Jaanson ja Endrekson oma kahepaadil ning loomulikult Kanter kettaheiteringis ligi viiesaja eestlase kaasaelamise saatel „linnupesas“. Need mehed tegid ajalugu. Kui Eesti lipp järgmisel õhtul peale Kanteri kullaheidet meie hümni saatel vardasse tõusis, valitses mind eriti suursugune tunne. Ilmselt polnud ma ainus. Aitäh Sulle Gerd, aitäh Jüri ja Tõnu ning loomulikult kõik teised Eesti sportlased, kes tegid ennastületavaid pingutusi ning kes Eestit neil mängudel esindasid. Te tegite ajalugu ning jätsite oma suure tööga mälestused meie kõigi mällu. Mul õnnestus olla ka mitme maailma- ja olümpiarekordi tunnistajaks. Nii näiteks joosti minu silme all läbi ajaloo kiireim 200m, alistati naiste teivashüppe senine tippmark ning joosti naiste 3000m kiireim takistusjooks. Need on vaid osad seniste sportlaste hiilgetulemustest. Loe sporditulemustest lähemalt Sporditähest: http://www.kalev.ee/ajakirjad/sporditaht/


Kanter vs Luik. Foto: erakogu

Aitäh ilusate ja unustamatute hetkede eest!

Pekingis jm sai joostes läbitud 251 km.

 

 

 

Eesti aitab Helmandi provintsi keskhaiglat Afganistanis ligi 3 miljoniga

30. august 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Paet
Välisministeerium toetab Afganistani Helmandi provintsi keskhaiglale Bost Hospital meditsiinilise varustuse soetamist 2 943 213 krooniga. Projekti rahastatakse välisministeeriumi eelarvest arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.

Afganistan on üks maailma vaesemaid riike, mille ülesehituse õnnestumiseks on hädavajalik tihe koostöö ka meditsiinivaldkonnas. „Helmandi provintsi keskhaigla toetamine parandab arstiabi kättesaadavust sealsetele elanikele,” ütles välisminister Urmas Paet. Välisminister lisas, et see aitab luua inimväärseid tingimusi puudust kannatavatele inimestele. Suur osa Afganistani elanikkonnast elab täielikus vaesuses, eriti lesestunud naised ja lapsed.

Mittetulundusühingu Mondo projekti raames hangitakse keskhaiglale meditsiinilise hapniku jaotussüsteem, teisaldatav meditsiinilise hapniku jaotustorustik ja meditsiinitarvikuid, sealhulgas autoklaav, transportraamid, ratastoolid, aspiraatorid, kõrimaskid, sterilisaatorid, lahased, küünarkargud, kopsuuuringu- ning ultraheliaparaat.

Bost Hospital on Helmandi provintsi suurim ja parim haigla. Seal töötab 34 arsti ning päevas saab abi ligi 300 patsienti, mis on varasemate aastatega võrreldes märkimisväärne tõus.

2007. aastal toetas Eesti Helmandi keskhaigla lasteosakonda 1,1 miljoni krooniga, mille eest muretseti portatiivsed hapnikugeneraatorid ning alakaalulistele ja enneaegsetele vastsündinutele sobivad soojendusvoodid. Käesoleva aasta alguses aitas Eesti hankida Bosti haigla elektrigeneraatorile diiselkütust, mis võimaldas talveperioodil valgustada ja kütta haiglaruume ning hoida töös meditsiiniaparatuuri.

Alates 2008. aasta märtsist töötab Helmandi provintsis Lashkar Gah´ linnas Eesti meditsiiniekspert, kes viib ellu Eesti arengukoostööprojekte riigis kohapeal ning nõustab Ühendkuningriigi ülesehitusmeeskonna