Arhiiv aja järgi november, 2008

Rapla on parem kui Paide?!

30. november 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Novembri viimasel nädalal selgus muuhulgas, et Rapla vald on oma spordihoone ehitamise ja rahastamisega mitu korda paremini toime tulemas kui naabermaakonna pealinn Paide.

Esmaspäevane Rotary klubi koosolek Türil toimus suhteliselt lumevaeses linnas (võrreldes näiteks Tallinna või Lõuna-Eestiga).  Kesk-Eesti lumetõrjujatele võiks küll sellesügise esimese lumetormiga võitlemise ja võitmise eest aukirja anda.

Teisipäeva õhtul toimus Paide kesklinnas vilgas lumevedu ning vähemalt peatänavad olid normaalselt (talviselt) sõidetavad.

Kolmapäevase päeva sisustas põhiliselt kodanikupäev. Sellest saab lugeda siit: www.toniskoiv.ee/tonis-koiv/blogi/1723/kodanikupaeval-jarvamaa-koolides 

             

Raplat juhitakse paremini

Kolmapäeval sain koolitundide järel toimunud kohtumistel muuhulgas teada, et naabermaakonna pealinn Rapla on samuti omale spordihoonet ehitamas. Paidega on mõningaid sarnasusi, aga ka väga suuri erinevusi. Sarnane on, et Raplaski on moodustatud ehitamiseks sihtasutus ja hoone valmib 2009 aastal. Erinevused on aga tohutud:

  • Rapla kasutab 60 % ulatuses euroabi, Paide mitte
  • Rapla viis riigihanke läbi 2008 a sügisel, Paide 2007 a suvel. Tulemuseks, Rapla saab spordihoone poole hinnaga (prognoositud maksumus oli 90 mlj www.nadaline.ee/index.php3?lookup=uudis&teema=uudis&ID=508787 riigihanke võitja hind 45 mlj  www.nadaline.ee/index.php3?lookup=uudis&teema=uudis&ID=509868) Paide täishinnaga (prognoositud maksumus 80 mlj, riigihanke võitja 75 mlj)
  • Rapla vajab laenu ainult 18 mlj krooni. Paide võttis laenu 75 mlj krooni
  • Raplas võtab laenu omavalitsus ja intress on seni olnud 0,5 protsendi ümber + Euribor. Paides võttis laenu sihtasutus intressiga 1,5 % + Euribor.

Siia saab vaid lisada, et Raplat juhib Reformierakonda kuuluv vallavanem Aare Heinvee, aga Paidet keskerakondlik linnapea.

                  

RMK juhtimisreform väga õigeaegne

Reedel toimus Viljandimaal Suure-Jaanis Riigimetsa majandamise keskuse nõukogu koosolek, kus kinnitati järgmise aasta eelarve. Rõõm oli tõdeda, et RMK-s läbiviidud struktuurireform sai ette võetud väga õigel ajal. Täna on riigimetsa majandamise asutus põhiliselt valmis majandus-surutiseks. Korrastamist vajab veel peakontori osa asutuse töös ning ees on ootamas looduskaitselised lisaülesanded seoses LKK ümberkorraldamisega. Kuigi puiduturg kõigub kõvasti, on RMK ka järgmisel aastal kasumis.        

                 

Paide Maksimarketi uus kvaliteet 

Hiljemalt nädala pärast valmib lõplikult Paide Maksimarketi juurde-ehitus, mis toob kaasa paekivilinna esimese eskalaatori. Laupäeval olid igale kauplusekülastajale juba näha liikuva trepi monteerimine. Mõned osad on veel puudu, teadsid rääkida nii müüjad kui poekülastajad. Järva Tarbijate Ühistu on Paides alati esirinnas. Järva TÜ ehitas Paidesse esimese supermarketi tüüpi kaupluse kümme aastat tagasi. Kui palju oli siis kahtlejaid, et Paide jaoks saab market liiga suur. Läksid mõned aastad, kahtlused hajusid ning teised kauplejad jõudsid järele. Nüüd tõstab Järva TÜ jälle lati kõrgemale – Maksimarket saab omale teise korruse, kohviku uhke vaatega Türi poole ning „liikuva trepi“ ehk eskalaatori. Järva TÜ on hästi (tulevikkuvaatavalt)  juhitud. 

       

Kaunist esimest adventi!

Miljonit teenides hooli tervisest ja lähedastest

29. november 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
MKO üldkoosolekust ja Andrus Ansipi visiidist Läänemaale
Suur tänu kõigile läänlastele, kes tulid teisipäeva õhtupoolikul Haapsalusse Thalasso Spasse Reformierakonna Läänemaa maakondliku organisatsiooni üldkoosolekule ning kohtumisele Reformierakonna esimehe ja peaministri Andrus Ansipiga.

Üldkoosolekul räägiti Läänemaa arengust, erakonna tegemistest ning 2009. aasta kohalike valimiste võitmisest.

Peaministrit oli kuulama tulnud ligi 70 inimest, mis näitab, et huvi riigi tegemiste ja Läänemaa arengu vastu on suur. Inimesed tundsid huvi kohaliku elu- ja majanduskeskkonna, tööjõuturu paindlikkuse, Euro kasutuselevõtu ning Eesti välispoliitika vastu. Tahtmine ja soov, et Läänemaal ikka paremini läheks, on kohalikes elanikes suur. Kindlasti teeb ka Reformierakond kõik endast sõltuva, et läänlaste elu ikka paremaks muuta.

Haapsalut külastanud peaminister Andrus Ansip vastas kohtumisel huviliste küsimustele ning rääkis muuhulgas Eesti riigi käekäigust tänase globaalse majandusolukorra kontekstis. Meeldiv on tõdeda, et vaatamata raskele seisule maailmamajanduses, on Eesti kindlal teel. Kohale tulnud läänlased jätsid peaminsitrile väga positiivse ja asjaliku mulje

Reformierakond seadis üldkoosolekul sihiks võita järgmise aasta kohalikud valimised Läänemaal, et suunata meie maakonna areng tõusuteele. Näeme Läänemaa inimestes väga suurt potentsiaali kogu maakonna tulevases arengus. Positiivne on see, et Reformierakonnaga liitus sel nädalal 200. liige, mis näitab, et inimeste huvi ja tahe kohalikku elu paremaks muuta on suur.

Andrus Ansip külastas ka Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi ja Nikolai kooli, kus kohtus sealsete õpilaste ja õpetajatega. Tuleb tõdeda, et kvaliteetne  haridus ja tublid kohalikud noored on Läänemaa tuleviku üheks võtmeteguriks. Külalislahke koolipere, pädevad õpetajad ja suurepärased õpilased tõestasid veel kord, et Läänemaa noorte haridus ja maakonna tulevik on kindlates kätes.

Peaminister kutsus noori üles aktiivselt mõtlema esimese miljoni teenimisele. Raha ei ole peamine, kuid ometigi paneb see rattad käima ning ilma selleta ei ole elu ja areng mõeldav. Reformierakonna esimees tasakaalustas öeldut sellega, et elu põhiväärtused ei tohiks seejuures mingil juhul jääda tagaplaanile. Kui pole tervist ja õnne, siis ei ole ka rahast sellele abi.

Seejärel kohtus Andrus Ansip maavalitsuses Läänemaa Omavalitsuste Liidu liikmetega, kus arutleti maakonna tänaste tegemiste ning tuleviku üle. Kohalikud omavalitsusjuhid  tundsid siirast huvi maakonna edasiste arenguvõimaluste vastu ning uurisid peaministrilt tema ja Reformirakonna seisukohti erinevatel päevapoliitlistel teemadel. Nii näiteks oli arutlusel haldusreform, Eesti roll globaalses majandusolukorras, kuid ka omavalitsusliitude ja maavalitsuste tulevik.

Vaatamata vähenevale ning hõredale elanikkonnale näeme, et Läänemaal on tohutu potentsiaal ning laiad arenguvõimalused tulevikuks. Meie väikesed omavalitsused peavad tegema senisest tihedamat koostööd, et muutuda efektiivsemaks eesmärgiga pakkuda oma elanikele paremaid teenuseid ning seeläbi ka paremat elu. Oluline on optimeerida koolivõrku. Suur ootus ja lootus lasub kvaliteetsel haridusel ning tublidel noortel. Just nende jõukatsumustel ja pingutustel rajaneb meie tulevik. Kohalikud inimesed peavad olema ka edaspidi aktiivsed, et hoida Läänemaa kultuuri ja identiteeti. Läänemaa ettevõtjad peavad olema innovatiivsed ja jätkuvalt püüdlikud, et areneda ning püsida tasemel aina tihenevas konkurentsis.

Olgu meie arenguvõtmeks tublid inimesed, kohalik kultuur ja identiteet, kaunis puutumata loodus, turism, infotehnoloogia või midagi sootuks uut, oluline on, et me pingutaksime üheskoos edasi. Vaid nii suudame juhtida Läänemaad tõusuteel.

Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond

Miljonit teenides hooli tervisest ja lähedastest

29. november 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
MKO üldkoosolekust ja Andrus Ansipi visiidist Läänemaale
Suur tänu kõigile läänlastele, kes tulid teisipäeva õhtupoolikul Haapsalusse Thalasso Spasse Reformierakonna Läänemaa maakondliku organisatsiooni üldkoosolekule ning kohtumisele Reformierakonna esimehe ja peaministri Andrus Ansipiga.

Üldkoosolekul räägiti Läänemaa arengust, erakonna tegemistest ning 2009. aasta kohalike valimiste võitmisest.

Peaministrit oli kuulama tulnud ligi 70 inimest, mis näitab, et huvi riigi tegemiste ja Läänemaa arengu vastu on suur. Inimesed tundsid huvi kohaliku elu- ja majanduskeskkonna, tööjõuturu paindlikkuse, Euro kasutuselevõtu ning Eesti välispoliitika vastu. Tahtmine ja soov, et Läänemaal ikka paremini läheks, on kohalikes elanikes suur. Kindlasti teeb ka Reformierakond kõik endast sõltuva, et läänlaste elu ikka paremaks muuta.

Haapsalut külastanud peaminister Andrus Ansip vastas kohtumisel huviliste küsimustele ning rääkis muuhulgas Eesti riigi käekäigust tänase globaalse majandusolukorra kontekstis. Meeldiv on tõdeda, et vaatamata raskele seisule maailmamajanduses, on Eesti kindlal teel. Kohale tulnud läänlased jätsid peaminsitrile väga positiivse ja asjaliku mulje

Reformierakond seadis üldkoosolekul sihiks võita järgmise aasta kohalikud valimised Läänemaal, et suunata meie maakonna areng tõusuteele. Näeme Läänemaa inimestes väga suurt potentsiaali kogu maakonna tulevases arengus. Positiivne on see, et Reformierakonnaga liitus sel nädalal 200. liige, mis näitab, et inimeste huvi ja tahe kohalikku elu paremaks muuta on suur.

Andrus Ansip külastas ka Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi ja Nikolai kooli, kus kohtus sealsete õpilaste ja õpetajatega. Tuleb tõdeda, et kvaliteetne  haridus ja tublid kohalikud noored on Läänemaa tuleviku üheks võtmeteguriks. Külalislahke koolipere, pädevad õpetajad ja suurepärased õpilased tõestasid veel kord, et Läänemaa noorte haridus ja maakonna tulevik on kindlates kätes.

Peaminister kutsus noori üles aktiivselt mõtlema esimese miljoni teenimisele. Raha ei ole peamine, kuid ometigi paneb see rattad käima ning ilma selleta ei ole elu ja areng mõeldav. Reformierakonna esimees tasakaalustas öeldut sellega, et elu põhiväärtused ei tohiks seejuures mingil juhul jääda tagaplaanile. Kui pole tervist ja õnne, siis ei ole ka rahast sellele abi.

Seejärel kohtus Andrus Ansip maavalitsuses Läänemaa Omavalitsuste Liidu liikmetega, kus arutleti maakonna tänaste tegemiste ning tuleviku üle. Kohalikud omavalitsusjuhid  tundsid siirast huvi maakonna edasiste arenguvõimaluste vastu ning uurisid peaministrilt tema ja Reformirakonna seisukohti erinevatel päevapoliitlistel teemadel. Nii näiteks oli arutlusel haldusreform, Eesti roll globaalses majandusolukorras, kuid ka omavalitsusliitude ja maavalitsuste tulevik.

Vaatamata vähenevale ning hõredale elanikkonnale näeme, et Läänemaal on tohutu potentsiaal ning laiad arenguvõimalused tulevikuks. Meie väikesed omavalitsused peavad tegema senisest tihedamat koostööd, et muutuda efektiivsemaks eesmärgiga pakkuda oma elanikele paremaid teenuseid ning seeläbi ka paremat elu. Oluline on optimeerida koolivõrku. Suur ootus ja lootus lasub kvaliteetsel haridusel ning tublidel noortel. Just nende jõukatsumustel ja pingutustel rajaneb meie tulevik. Kohalikud inimesed peavad olema ka edaspidi aktiivsed, et hoida Läänemaa kultuuri ja identiteeti. Läänemaa ettevõtjad peavad olema innovatiivsed ja jätkuvalt püüdlikud, et areneda ning püsida tasemel aina tihenevas konkurentsis.

Olgu meie arenguvõtmeks tublid inimesed, kohalik kultuur ja identiteet, kaunis puutumata loodus, turism, infotehnoloogia või midagi sootuks uut, oluline on, et me pingutaksime üheskoos edasi. Vaid nii suudame juhtida Läänemaad tõusuteel.

Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond

Bangkoki mässajad Eesti riigi rahakoti kallal

28. november 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Silver Meikar | Eesti esimene poliitiku ajaveeb

Kirjutasin eelmisel nädala Postimehes Somaalia piraatidest ning lõpetuseks tõin ka paar näidet sellest, et kuidas nende tegevus ka Eesti elanike (sissetulekuid) mõjutavad. Elame globaliseerunud maailmas ja emakese Maa teises otsas toimuv puudutab otseselt ka meid. Bangkoki lennujaama hõivamine ei ole siin mingi erand.

Kui uudised piraatide supertankeri Sirius Stari hõivamisest kergitas naftahinda maailmaturul ning selle mõju tunneme kaudsemalt, siis lendude ärajäämine Taisse mõjutab meid otsesemalt. Ma ei räägi ainult nendest, kelle kavandatud puhkus Tais ära jääb või tagasilendude puudumise tõttu pikemaks venib. Finnair on tühistanud neli lendu ning see on vähendanud Lennuliiklusteeninduse AS-i käivet 8800.-

Kui ma teisipäeva õhtul Londonist tagasilennul vahepaetuse Helsingis tegin teatas lennujaama infotabloo, et esimene Bangkoki lend on tühistatud. Tean, et Finnair kasutab Aasiasse lendamiseks Eesti õhuruumis olevat koridori ning et iga selle suurusega lennuki ees esitab lennujuhtimise teenuse eest arve umbes 2200.- krooni.

Kahtlemata ei mõjuta see kaotus Lennuliiklusteenindus AS eriti. Tegemist on ikkagi kõige edukama Eesti riigile kuuluva ettevõttega. Sellel aastal maksti dividende 85 miljonit, järgmine aastal on plaanis 75. Eesti Lennuliiklusteenindus AS on mitmel korral valitud ka kõige efektiivsemaks lennujuhtimisettevõtteks maailmas. Tööviljakusega siin probleeme ei ole.

Olen selle ettevõte nõukogu liige ja praegu toimuval koosolekul paneme paika järgmise aasta eelarvet. Bangkoki lennujaama hõivamine päevakorraliseks teemaks muidugi ei ole, kuid üldiselt maailma lennunduses toimuva arutlusel käsitlesime nii seda kui ka Estonian Airi tuleviku, European Single Sky jms teemat.

Eesti Õhk ja Raudtee

27. november 2008 Artikli originaal asub siin aadressil / Jürgen Ligi

Milline peremees jagab avalikkusele üleõla-kommentaare, et ta firmal pole visiooni, kontseptsiooni, perspektiivi, ning et see võib minna pankrotti? - Halb peremees, Eesti riik. Majandusministeeriumis on sellekohane traditsioon.
Paar aastat tegi seda minister Savisaar Eesti Raudteega, nüüd teeb minister Parts seda jälle - Estonian Airiga. Ei saa küll kurta, et ta poleks teinud ka Eesti Raudteega.

Savisaar on tänase seisuga olnud kõvem käsi. Tema kogus ka 5 miljardi jagu kohtuasju ning suutis peatada kõik investeeringud. Ja tema tegelikult ei jaganudki midagi just üleõla, ta signaliseeris oma valijale, et juhib vedureid, seab rööpaid, tihendab liiklust, alandab pileti hinda ja lõpuks toob raudtee Eestisse tagasigi. Rääkimata vahvast klassivõitlusest enesest.
Valitsus vaatas ja ahastas, luges kroone ja otsustas kolme ministri (Ligi, Lang, Sõerd) puiklemisest hoolimata, et igaks juhuks tuleb teine omanik välja osta. Kui mitte muud, siis 2,4 kulu peos on parem kui 5 katusel.

Sel otsusel on üks eriti kõva häälega kriitik, Juhan Parts. Ma ühineksin temaga, kui ta poleks täpselt vastupidikriitik Estonian Airi müügile. Ei tule kõne allagi, ütleb ta hetkel, kui tolle saatust on kirjeldatud noaterale kippuvana, kui ta ise on kahjustanud firma mainet, viinud endast välja kaasomanik SASi ja ka vahetu käitumisega partnerit jahmatanud. Majandusprofessor, suurärimees ja kirjanik Marko Mihkelson tuleb appi, jagab samu etteheiteid, räägib väljapressimisest ja nõuab müügiettepaneku tagasilükkamist, justkui oleks sissekanne seeriast Moskva sepitsused.

Mina küll ei tea, kust respublikaanid lennuäri SASst paremini selgeks said, kust tuleb nende teadmine, millised peavad olema ühe lennukompanii majanduslikud otsused. Veel vähem aiman, kuidas plaanivad mehed vastutada majanduskahjude eest, mida nad toovad Eesti riigile ja Põhjamaade lennuhiiule. Kui palju maksab nende poliitiline tahe võrreldes kogu maailma lennundust raputava kriisi ja likviidsuse puudumisega? Iga selline „murrame läbi“ on ju signaal nii börsile kui potentsiaalsetele piletiostjatele.
Seda kõike ei saanud põhjamaalased diplomaatiliselt järsul moel kirjalikult ütlemata jätta, aga said jätta emotsioonidest koosolekutelt Juhan Partsiga.

Estonian Airi, aga ka SASi raskused praeguses keskkonnas on avalik saladus. Küsimus on, kes ja kuidas neid väljendab. Kui Eestile öeldakse, et ilma kontrolli saamata ehk ilma Juhan Partsist vabanemata ei ole neil õigustust lisaraha firma elushoidmiseks juurde tuua, ei saa sellele vastata ülbet EId. Ja nüüd ei tahetudki enam midagi ölda Partsile, vaid öeldi peaministrile. Eesti huvi ei saa olla pelgalt väärtust kaotava aktsia hoidmine, kui me ei oska lennundust juhtida ega suuda osaleda raha lisapanustamises.

Kui firma tõesti Partsi räägitava stsenaariumini jõuab, on majandusminister asjasse puutuv isik ning valitsus moraalne vastutaja. Estonia on siis aga rahvusvahelise transpordiäri äraneetud märk.                                                               Lipp ei ole mitte igas olukorras lörtsida, ja see olukord näib kujunevat pigem reegliks kui erandiks.
Vahest on majandusministeeriumis märkamata SASi kinnitus, et Eesti on nende strateegias oluline, iseäranis pärast AirBalticu müüki. Eesti strateegiline huvi on, et Tallinnas maanduks ja stardiks võimalikult palju rahvusvahelisi reise. Sellest ja aktsiate müügist tuleb SASga rääkida kohe ja tsiviliseeritult.