Arhiiv aja järgi jaanuar, 2009

Jätke Vanemahüvitis rahule!

31. jaanuar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Vaatamata majandussurutisele ei tohi riik ära rikkuda hästitoimivaid ja ennast õigustanud meetmeid nagu Vanemahüvitis.
Üle viie aasta kehtinud vanemahüvitise süsteem on kaasa toonud märkimisväärse sündivuse kasvu, tänu millele on Eesti väga lähedal positiivsele iibele. Eelmisel aastal jäi rahvastiku loomulik iive ainult 600 inimese jagu miinusesse. Samas alles 2001. aastal oli miinus pea kümme korda suurem ehk ühe Põltsamaa linna jagu jäi inimesi Eestis aastaga vähemaks. Vanemahüvitise seadustamise järel hakkas vaikselt, aga kindlalt sündivus kasvama. 2003. aastat aluseks võttes sündis sellele järgneval aastal 956 last ja 2008. aastal juba 3197 last rohkem.
 
Eesti rahvastiku taastootmiseks on positiivne loomulik iive esmane vajadus. Käesolevaks aastaks prognoositakse esmakordselt selle sajandi jooksul rohkem sünde kui surmasid. Vanemahüvitise mõjul on suurenenud laste saamine kõrgharidusega ja suurema sissetulekuga naiste osas, millega me eristume kogu ülejäänud Euroopast. Lapse saamine on tähtis otsus ning selle otsuse üheks eelduseks on kindlustunne tuleviku ees. Just seda vanemahüvitis pakubki, olles olemuselt väga lihtne ja arusaadav süsteem - vanemahüvitise suurus sõltub saaja varasemast sissetulekust, ülempiiriks on kolmekordne keskmine palk ja alampiiriks ühekordne miinimumpalk.
 
Kõige eeltoodu taustal on eriti õõvastav kuulda rahvastikuministri suust plaane rikkuda ära vanemahüvitise maksmise reeglid ehk viia makstava summa ülempiir kunstlikult allapoole. Tekib küsimus, et kas rahvastikuministrit häirib, et lõpuks ometi jõuame loomuliku iibega plussi? Minu arvates peaks olema tema esimene, kes rõõmustab, RAHVASTIKUminister ikkagi.
 
Minu selge seisukoht on, et vaatamata majandussurutisele ei tohi riik ära rikkuda hästitoimivaid ja ennast tõestanud kõrge väärtusega meetmeid, nagu seda on vanemahüvitis. Paljuski just tänu vanemahüvitisele, mida makstakse selgete reeglite järgi ning mida inimesed on saanud usaldada, on Eesti rahvastiku vähenemine asendumas kasvuga. Kui me ei hooli enda rahvast, milleks siis üldse kõik muu?
 
Eesti rahva püsimajäämise suhtes ei muutuks midagi, kui me vanemahüvitise pealt kokkuhoidmise asemel sulgeme rahvastikuministri büroo. Kusjuures juba ainuüksi rahaline kokkuhoid tuleb suurem, pealekauba jääb ära praegustes ja tulevastes lastevanemates ebakindluse tekitamine.
 
 

Urmas Klaas: tervitan Põlva valla ühinemist Põlva linnaga

30. jaanuar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Klaas
Endine Põlva maavanem, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas tervitas Põlva vallavolikogu eilset otsust ühineda Põlva linnaga. Põlvamaalt Riigikokku valitud Klaasi sõnul annab kahe juba täna väga tihedalt seotud omavalitsuse ühinemine võimsa tõuke Põlvamaa arenguks.

„Põlva linn on korduvalt kinnitanud valmisolekut vallaga ühineda, kindlasti võimaldab vallavolikogu otsus nüüd kiiresti edasi liikuda ja põlvakad saavad sügisel toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valmistel valida ühise volikogu,“ ütles Klaas.

Kindlasti suureneb Klaasi sõnul ühinenud Põlva mõju ja autoriteet Lõuna-Eestis ning tugevamas omavalitsuses on paremini kaitstud ka rahva huvid ning vajadused. „Ma ei karda võimu kaugenemist rahvast, sest juba täna on Põlva linn vaieldamatuks keskuseks ka Põlva vallale,“ lisas Klaas.

Põlva maakonnas on varem ühinenud Räpina vald ja Räpina linn.


Lisainformatsioon:

Urmas Klaas
Riigikogu majanduskomisjoni esimees
51 35 145
[email protected]



Urmas Klaas: tervitan Põlva valla ühinemist Põlva linnaga

30. jaanuar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Klaas
Endine Põlva maavanem, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas tervitas Põlva vallavolikogu eilset otsust ühineda Põlva linnaga. Põlvamaalt Riigikokku valitud Klaasi sõnul annab kahe juba täna väga tihedalt seotud omavalitsuse ühinemine võimsa tõuke Põlvamaa arenguks.

„Põlva linn on korduvalt kinnitanud valmisolekut vallaga ühineda, kindlasti võimaldab vallavolikogu otsus nüüd kiiresti edasi liikuda ja põlvakad saavad sügisel toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valmistel valida ühise volikogu,“ ütles Klaas.

Kindlasti suureneb Klaasi sõnul ühinenud Põlva mõju ja autoriteet Lõuna-Eestis ning tugevamas omavalitsuses on paremini kaitstud ka rahva huvid ning vajadused. „Ma ei karda võimu kaugenemist rahvast, sest juba täna on Põlva linn vaieldamatuks keskuseks ka Põlva vallale,“ lisas Klaas.

Põlva maakonnas on varem ühinenud Räpina vald ja Räpina linn.


Lisainformatsioon:

Urmas Klaas
Riigikogu majanduskomisjoni esimees
51 35 145
[email protected]



Urmas Klaas: liiklussurmad nõuavad sõiduõppe reformimist

29. jaanuar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Klaas
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul kinnitavad traagilised liiklusõnnetused vajadust riigil senisest enam pöörata tähelepanu liikluskasvatusele ja autokoolide tegevusele. Selleks, et juhiõpe oleks teenusena tänasest kontrollitavam ja kvaliteetsem, näeb Klaas ühe võimalusena elektroonilise õpingukaardi kasutuselevõtmist.

„Viimastel päevadel väga traagiliselt lõppenud liiklusõnnetuste analüüs näitab, et juhid ei tule toime muutuvates ilmastiku- ja teeoludes auto juhtimisega, kasutavad valesid juhtimisvõtteid ning paljudel juhtudel on õnnetusse sattunud just noored väheste kogemuste ja oskustega juhid,“ ütles Klaas. Tema sõnul tekib paratamatult küsimus, kas kõik autokoolid ikka annavad kvaliteetse ettevalmistuse ning kas ARK ning Haridus- ja Teadusministeerium kui järelevalveasutused autokoolide üle teevad oma tööd piisava põhjalikkusega.

„On tõsiseid kahtlusi, et näiteks juhi esmaõppe lõppaste jääb fiktiivseks, et libedasõidu õpet viiakse läbi nõuetele mittevastavatel radadel või puuduvad libedasõidurajad üldse,“ toonitas Klaas. „Samuti on alust kahelda, et algõppe esmaõppe käigus ei läbi kõik õpilased nõutud mahus teoorialoenguid, sõiduõpet viivad läbi litsentseerimata isikud ja paljudel juhtudel ei õpetata tulevasi juhte mitte alalhoidlikult liiklema, vaid läbima ainult riiklikke eksameid,“ lisas ta.

Tänaseks on näiteks „Pealtnägija” ajakirjandusliku eksperimendi alusel algatatud uurimine ühe Pärnu autokooli juhtide suhtes, kes esitasid libedasõidukoolituse läbiviimise kohta ekslike andmed ja ei taganud etteantud mahus noortele juhtidele hädavajaliku koolitust. Selline käitumine, kus autokoolide poolt saadetakse algajad juhid teadlikult ilma vajaliku ettevalmistuseta teedele ja tänavatele, on kuritegelik hoolimatus. „Selline käitumine, kus autokoolide poolt saadetakse algajad juhid teadlikult ilma vajaliku ettevalmistuseta teedele ja tänavatele, on kuritegelik hoolimatus,“ taunis Klaas.

Samuti on Klaasile jõudnud mitmeid signaale nii Maksu ja Tolliametist, kui teistest allikatest, et paljudel autokoolidel pole maksude tasumisega kõik korras. Erinevate hinnangute järgi jääb riigil maksudena saamata 60-100 miljonit krooni aastas.

Klaasi sõnul peab autokoolides antav haridus olema teenusena kontrollitav, läbipaistev ja kvaliteetne. Juba täna on arendamisel innovaatilised võimalused, kuidas seda lihtsalt, efektiivselt ja mugavalt teha. Ühe näitena võib tuua Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele esitatud projekti „Elektrooniline õpingukaart“, mille operatiivne kasutuselevõtmine autokoolides muudaks autoõppe kvaliteetsemaks, läbipaistvaks ning läbi mille säästame inimelusid meie teedel.

Selgitamaks välja Liiklusseaduse ja selle alamaktide muutmise vajaduse ning elektroonilise õpingukaardi rakendamisega seonduva, korraldab Riigikogu majanduskomisjon lähiajal parlamentaarse kuulamise. Sellele on kutsutud majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kui liiklusohutuse eest vastutava ministeeriumi, maanteeameti, ARKi, siseministeeriumi, politseiameti ja autokoolide esindajad.

Lisainformatsioon:

Urmas Klaas
Riigikogu majanduskomisjoni esimees
51 35 145
[email protected]



Teate koostas ja edastas:

Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
55 45679




Urmas Klaas: liiklussurmad nõuavad sõiduõppe reformimist

29. jaanuar 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Urmas Klaas
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul kinnitavad traagilised liiklusõnnetused vajadust riigil senisest enam pöörata tähelepanu liikluskasvatusele ja autokoolide tegevusele. Selleks, et juhiõpe oleks teenusena tänasest kontrollitavam ja kvaliteetsem, näeb Klaas ühe võimalusena elektroonilise õpingukaardi kasutuselevõtmist.

„Viimastel päevadel väga traagiliselt lõppenud liiklusõnnetuste analüüs näitab, et juhid ei tule toime muutuvates ilmastiku- ja teeoludes auto juhtimisega, kasutavad valesid juhtimisvõtteid ning paljudel juhtudel on õnnetusse sattunud just noored väheste kogemuste ja oskustega juhid,“ ütles Klaas. Tema sõnul tekib paratamatult küsimus, kas kõik autokoolid ikka annavad kvaliteetse ettevalmistuse ning kas ARK ning Haridus- ja Teadusministeerium kui järelevalveasutused autokoolide üle teevad oma tööd piisava põhjalikkusega.

„On tõsiseid kahtlusi, et näiteks juhi esmaõppe lõppaste jääb fiktiivseks, et libedasõidu õpet viiakse läbi nõuetele mittevastavatel radadel või puuduvad libedasõidurajad üldse,“ toonitas Klaas. „Samuti on alust kahelda, et algõppe esmaõppe käigus ei läbi kõik õpilased nõutud mahus teoorialoenguid, sõiduõpet viivad läbi litsentseerimata isikud ja paljudel juhtudel ei õpetata tulevasi juhte mitte alalhoidlikult liiklema, vaid läbima ainult riiklikke eksameid,“ lisas ta.

Tänaseks on näiteks „Pealtnägija” ajakirjandusliku eksperimendi alusel algatatud uurimine ühe Pärnu autokooli juhtide suhtes, kes esitasid libedasõidukoolituse läbiviimise kohta ekslike andmed ja ei taganud etteantud mahus noortele juhtidele hädavajaliku koolitust. Selline käitumine, kus autokoolide poolt saadetakse algajad juhid teadlikult ilma vajaliku ettevalmistuseta teedele ja tänavatele, on kuritegelik hoolimatus. „Selline käitumine, kus autokoolide poolt saadetakse algajad juhid teadlikult ilma vajaliku ettevalmistuseta teedele ja tänavatele, on kuritegelik hoolimatus,“ taunis Klaas.

Samuti on Klaasile jõudnud mitmeid signaale nii Maksu ja Tolliametist, kui teistest allikatest, et paljudel autokoolidel pole maksude tasumisega kõik korras. Erinevate hinnangute järgi jääb riigil maksudena saamata 60-100 miljonit krooni aastas.

Klaasi sõnul peab autokoolides antav haridus olema teenusena kontrollitav, läbipaistev ja kvaliteetne. Juba täna on arendamisel innovaatilised võimalused, kuidas seda lihtsalt, efektiivselt ja mugavalt teha. Ühe näitena võib tuua Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele esitatud projekti „Elektrooniline õpingukaart“, mille operatiivne kasutuselevõtmine autokoolides muudaks autoõppe kvaliteetsemaks, läbipaistvaks ning läbi mille säästame inimelusid meie teedel.

Selgitamaks välja Liiklusseaduse ja selle alamaktide muutmise vajaduse ning elektroonilise õpingukaardi rakendamisega seonduva, korraldab Riigikogu majanduskomisjon lähiajal parlamentaarse kuulamise. Sellele on kutsutud majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kui liiklusohutuse eest vastutava ministeeriumi, maanteeameti, ARKi, siseministeeriumi, politseiameti ja autokoolide esindajad.

Lisainformatsioon:

Urmas Klaas
Riigikogu majanduskomisjoni esimees
51 35 145
[email protected]



Teate koostas ja edastas:

Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
55 45679