Arhiiv aja järgi juuni, 2009

Sotsiaalministriga Järvamaal

28. juuni 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Sotsiaalminister Hanno Pevkur tegi reedel, 26.juunil visiidi Järvamaale. Saatsin teda visiidil ning õhtul arutasime poliitikute ümarlaual Järvamaa Haigla tuleviku üle.
Alustasime hommikul Koeru Hooldekoduga, mis  elab oma igapäevast elu, maadleb eraisikust võlgnikega ning loodab Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) investeeringule. Konkurents hooldekodude vahel on tihenenud ja hoolealuseid paigutatakse odavama hinnaga kohtadesse. On Koerustki päris mitu inimest mujale viidud. Majanduskriis mõjutab sedagi, et 2005 aastal alanud eraisikute poolt sõlmitud lepingute osakaalu kasv, mis jõudis 2007 aastal pooleni lepingute koguarvust, on kahanenud jälle 1/3 peale tagasi. Põhikliendiks on ikka kohalik omavalitsus.
 
Türi Toimetulekukooli tulevik on helge. Direktor Tiiu Sadama sõnul alustatakse järgmisel aastal kooli juurde-ehitust 5 mlj eest ning ülejärgmisel aastal renoveeritakse olemasolev hoone 8 mlj eest. Euroopa liidu abiraha on taotletud ja saadud, Türi valla omaosalus on kokku 0,45 mlj krooni. Seejärel võivad Toimetulekukoolis õpetust saada 30-35 last. Eluliselt vajalik kool ning väga tublid õpetajad eesotsas direktoriga töötavad seal. Vaata fotot siit.
  
Peale maitsvat lõunasööki Paide restoranis näitas linnapea meile renoveeritud raekoda. Saime muuhulgas veelkord kinnitust, et I-punkt mahuks vabalt raekotta. Algselt planeeritigi infopunkt majapidamistarvete poe poolsesse otsa, kus täna volikogu sekretäri ja esimehe luksuslikud kabinetid. Nende tööruumid pidid tulema teisele korrusele, kus täna ruumid ilma otsese otstarbeta seisavad. Pevkuri arvates võiks aga I-punkti funktsiooni täita lausa linnavalitsuse infosekretär, kes raekojas istub. Tema peaks ju Paide asjadest vägagi informeeritud olema. Selge on, et 13 mlj krooni maksumaksja raha eest renoveeritud raekoda peab olema maksimaalselt kasutuses.
 
Töötukassa kohaliku juhi Eha Tasangu käest uurisime, mida nad Järvamaa töötutele pakuvad. Lisaks koolitustele oli üleval ka stend vabade töökohtadega. Järvamaa tööandjad vajavad nii vähesema ettevalmistusega (müüjaid Paidesse ja Türile) kui aastatepikkuse koolitusega (günekoloogi Järvamaa Haiglasse) töötajaid. Ei puudunud ka pakkumised teistesse liikmesriikidesse. Ikka veel liiga aeglane täiend- või ümberõppele saamise kitsaskohad on teada, lahendusedki välja töötatud ning lähikuudel jõustumas.
 
Järvamaa Haiglas tutvusime kõigepealt erakorralise meditsiini osakonnaga. Personal on tubli, aparaadid head, aga ruumi töötamiseks on vähevõitu. Sünnitusosakonnas on ruumi rohkem ja seda oskavad tulevased emad hinnata. Järvamaale tullakse sünnitama kõikidest ümberkaudsetest maakondadest välja arvatud Viljandimaalt. Vaatasime üle ka ujula hoones asuva taastusravi osakonna. Selgus, et külastajaid on iga aastaga aina rohkem ning suuremaid ruume vaja.
Haigla juhatuse esimees Andres Müürsepp on teatavasti juba pikemat aega tegelenud haigla ruumiprobleemi lahendamisega. Variante on olnud mitmeid ning neid on alati koostatud rahastamisvõimalustest lähtuvalt. Praegu on üleval võimalus saada toetusraha ESF-i meetmest, mis toetab hooldus-ja õendusabi arendamist. Raha on kokku 431 mlj krooni, mis on jaotatud maakondlikul põhimõttel (8 mlj iga maakond), millele lisandub üle 65 aastaste elanike arvu pealt arvutatud summa. Kokku tuleb Järvamaa piirnumbriks 16,2 mlj krooni.
Selleks, et kõikidel poliitilistel jõududel oleks ühesugune ülevaade hetkeseisust ja plaanidest, kutsusin Järvamaa Haiglasse kella viieks kokku poliitikute ümarlaua. Kohale said tulla Sven Mikser, Jaanus Marrandi, Mihhail Festsin, Arvo Sarapuu, Kalev Aun ning maavanem Üllar Vahtramäe.
Nii Paide linna arengukava kui hooldus-ja õendusabi osutamise arengukava Järva maakonnas näevad Järvamaa haiglat hooldus-ja õendusabi põhilise osutajana. Haigla juhatuse esimehe eestvedamisel on ette valmistatud hooldushaigla rajamise projekt, et taotleda abi ESF-ist. Esimene probleem on selles, et haigla vajaks vähemalt kaks korda nii suurt summat kui Järvamaale ette on nähtud. Teine probleem seondub omaosaluse katmisega. AS Järvamaa Haigla aktsionärid (Järvamaa kohalikud omavalitsused) on kirjalikult teatanud, et nad ei suuda täiendavat raha haiglasse paigutada kuid on jätkuvalt huvitatud aktsionäriks olemisest. Aktsiaseltsi võime laenu võtta ei ole samuti piiramatu, sest laen tuleb ju koos intressidega tagasi maksta. On kaalutud ka haigla aktsiakapitali laiendamise ehk siis uute aktsiate emiteerimist eesmärgiga kaasata uut kapitali. Teadmata on, kas haiglasse investeerimine on üldse kasumlik tegevus ehk siis kuidas hakkab investeering tagasi tootma. Seni ei ole ju Järvamaa Haigla dividende maksnud. Mõnikord võtab omanik kasumit välja läbi oma tütarfirmade teenuste osutamise kaudu. Igal juhul tuleb hoolega jälgida, et aktsiaseltsile Järvamaa Haigla uue hooldushaigla ehitamiseks uue kapitali kaasamine oleks ikka erastamine mitte ärastamine.
 
Kaks tundi kestnud ümarlaua lõpuks oli haigla juhtkonnal täpselt selge, millised on ESF-i projektist raha taotlemise raamid ning nüüd jääb üle vaid oodata sotsiaalministri allkirja meetme määrusel. Seejärel esitada nõutud taotlus, saada maakonnasisesest konkurendist parem tulemus, lahendada omaosaluse katmise küsimused ning positiivse rahastamisotsuse saamisel ongi roheline tee uue hooldushaigla rajamisele antud. Jõudu tööle!
 
 

Patareiluik

26. juuni 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Eelarvenappus jätab luige laiba okastraatidesse rippuma?
Tänaseid TV3 uudiseid vaadates tabas mind üllatus ning samas ka tülgastus. Endise Patarei vangla okastraatidesse surnud luik ripub seal katkikistuna alates veebruarist.

Kõige hämmastavam on asja juures see, et endist vanglat haldava asutuse juhi sõnul on see õnnetu surnud luik seal märgilise tähendusega. Minevat vangla õhustikuga hästi kokku ning olevat kui sümbol. Kui haigeks saame muutuda?

Kui vangla vajab sümbolit, siis võib selle ise luua. Laiba kasutamine on antud juhul aga täiesti kohatu.

Veelgi kummalisema pöörde võttis jutt siis, kui hakati rääkima sellest, et luige allavõtmiseks ei ole eraldatud raha. Mitu miljonit on tarvis, et võtta kätte tangid ning meeter okastraati läbi nüsida?

Kui vanglat haldava asutuse eelarve ei võimalda mu vaest liigikaaslast okastraatidest vabastada, olen nõus vastava loa olemasolul linnu ise alla võtma ning väärikalt mulda sängitama.

Patareiluik

26. juuni 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Eelarvenappus jätab luige laiba okastraatidesse rippuma?
Tänaseid TV3 uudiseid vaadates tabas mind üllatus ning samas ka tülgastus. Endise Patarei vangla okastraatidesse surnud luik ripub seal katkikistuna alates veebruarist.

Kõige hämmastavam on asja juures see, et endist vanglat haldava asutuse juhi sõnul on see õnnetu surnud luik seal märgilise tähendusega. Minevat vangla õhustikuga hästi kokku ning olevat kui sümbol. Kui haigeks saame muutuda?

Kui vangla vajab sümbolit, siis võib selle ise luua. Laiba kasutamine on antud juhul aga täiesti kohatu.

Veelgi kummalisema pöörde võttis jutt siis, kui hakati rääkima sellest, et luige allavõtmiseks ei ole eraldatud raha. Mitu miljonit on tarvis, et võtta kätte tangid ning meeter okastraati läbi nüsida?

Kui vanglat haldava asutuse eelarve ei võimalda mu vaest liigikaaslast okastraatidest vabastada, olen nõus vastava loa olemasolul linnu ise alla võtma ning väärikalt mulda sängitama.

Legend on lahkunud

26. juuni 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Maailma tuntuim popmuusika ikoon Michael Jackson lahkus täna öösel igavesse itta.
Tõenäoliselt on tegu inimesega, kes on mõjutanud oma elu ajal enamat rahvahulka kui keegi teine eales varem. Isegi USA presidendid jt riigijuhid ning avaliku elu tegelased kahvatuvad ning pleegivad selle mehe kuulsusesära ees, isegi Elvis.

Olenemata pidevatest jamadest ja skandaalidest, millesse massimeedia Jacko pani, jääb see mees oma saavutuste ja säraga popmuusika ning glamuuri taeva säravaimaks täheks ilmselt aastasadadeks.

Kahju, et nii suur talent on lahkunud. Jackson andis oma loominguga, kuid ka glamuurse olemuse ja eluga kõneainet, motivatsiooni, eekskuju ning vaat et mõnele elu mõttegi...

Õnneks jääb küllaldane heli-, foto- ja videomaterjal kandma seda suurepärast loomingut ning mälestust maailma kuulsaimast inimesest, kes senini planeedil elanud.

R.I.P. Michael.

Loe lisa: http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Jackson

Legend on lahkunud

26. juuni 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Maailma tuntuim popmuusika ikoon Michael Jackson lahkus täna öösel igavesse itta.
Tõenäoliselt on tegu inimesega, kes on mõjutanud oma elu ajal enamat rahvahulka kui keegi teine eales varem. Isegi USA presidendid jt riigijuhid ning avaliku elu tegelased kahvatuvad ning pleegivad selle mehe kuulsusesära ees, isegi Elvis.

Olenemata pidevatest jamadest ja skandaalidest, millesse massimeedia Jacko pani, jääb see mees oma saavutuste ja säraga popmuusika ning glamuuri taeva säravaimaks täheks ilmselt aastasadadeks.

Kahju, et nii suur talent on lahkunud. Jackson andis oma loominguga, kuid ka glamuurse olemuse ja eluga kõneainet, motivatsiooni, eekskuju ning vaat et mõnele elu mõttegi...

Õnneks jääb küllaldane heli-, foto- ja videomaterjal kandma seda suurepärast loomingut ning mälestust maailma kuulsaimast inimesest, kes senini planeedil elanud.

R.I.P. Michael.

Loe lisa: http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Jackson