Arhiiv aja järgi august, 2009

Erakorralised valimised, tänan ei!

31. august 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Keskerakonnal kargas pähe idee, et erakorralisi Riigikogu valimisi oleks vaja. Juba mõne kuu pärast. Mis siis muutuks?

Mida erakorralised valimised 2009 a sügisel meile kaasa tooks? Riigikogu koosseis muutuks suhteliselt vähe. Küsitluste järgi võib ennustada, et nii Reformierakond kui Keskerakond saaks mõne koha juurde, võib-olla ka rohelised. Suure tõenäosusega Rahvaliidul enam Toompeale asja ei oleks ning nende kohad jaotuksidki teiste erakondade vahel ära. Arvamusküsitlused mingit suuremat kohtade ümberjaotamist ei näita. Kas Rahvaliidu parlamendist väljasaamiseks on erakorralisi valimisi vaja? Ei ole. Kui Rahvaliidul on määratud ajaloo prügikasti minna siis ta läheb niikuinii ja vastupidi.

Kuidas paistaks erakorralisi valimisi läbi viiv Eesti teiste Euroopa Liidu liikmesriikide taustal. Täna teatakse meid kui tublit riiki, kes suudab eelarvepoliitilisi otsuseid langetada, on EL-i väikseima võlakoormusega, asetseb viie Euroopa väiksema eelarvedefitsiidiga riigi seas jne. Erakorralised valimised on aga märk sisepoliitilisest ebastabiilsusest, valitsuse ja parlamendi suutmatusest otsuseid langetada, mida on vaja ravida uusi otsustajaid valides. Samas on aga Eesti rahva usaldus valitsuse ja parlamendi vastu igati Euroopa keskmine. Kahe valitsuserakonna reiting kokku liites annab isegi väga hea toetuse (28 RE +18 IRL, kuigi mööngem, et seda ei saa võrdsustada valitsuse toetusega). Me ei saa öelda, et valitsusel puudub rahva mandaat. Otsuseid langetatakse ja kriisile reageeritakse. Loomulikult on inimestel erinevaid arvamusi valitsuse tegevuste kohta, kuid see käib asja juurde.

Erakorralised valimised löövad valitsuse teovõimetuks ehk tekitavad sisuliselt mitmekuise valitsuskriisi. Oluliselt raskemaks muutub 2010 aasta eelarve kokkuleppimine, vastuvõtmine ning seega ka euro saavutamiseks vajalike kriteeriumite täitmine.  

Lühidalt kokkuvõttes, ei ole minu arvates Eestile erakorralisi valimisi vaja.  

 

PS! Kõige erakorralisem tundubki olevat, et majanduskriis hakkab otsa saama. Erakorraliste valimistega annaks seda vähemalt poole aasta võrra pikemaks venitada.

 

Kes võidab valimised?

30. august 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Tegemised 29. juuli- 30. august 2009
Suvi on kulgenud valimiste taktis. Kampaaniaplaani koostamine, kandidaatide leidmine, erinevad üritused, programmi kirjutamine jne, on võtnud suure osa suvisest energiast. Mitte, et hingetõmbeaega antud poleks, kuid tavapärasest aktiivsem on see suvi kahtlemata olnud.


Vali Lauri Luik, teeme Haapsalu põhjamaade Veneetsiaks!

Juulikuu viimased päevad viisid mind valimisringkonna suurimale saarele- Saaremaale. Kohtusin Reformierakonna Kaarma piirkonna kohalike valimiste kandidaatidega. Teemaks ikka 18. oktoobri valimiste võitmine.

Viimane suvekuu algas erakorralise riigikogu istungiga, kus päevakorras õiguskantsleri kaebus/mure uue käibemaksumäära kehtestanud seaduse osas. Nagu arvata oli, kujunes sellest nõupidamisest formaalne kogunemine, mis ei muutnud midagi. Andsime oma fraktsiooni poolt sisse eelnõu, mille eesmärk on leevendada käibemaksutõusust tingitud komplikatsioone ettevõtjatele jt. Antud eelnõu toob meid taas kokku erakorralistele koosolekutele 31. augustil ja ka 1. septembril. 

Töised mõtted aitas peast pühkida maailma valitsev popikoon Madonna.


Madonna. Foto: erakogu

Traditsioonilised Reformierakonna suvepäevad leidsid seekord aset Raplamaal Toosikannu puhkekeskuses. Nagu ikka, leidsid samal ajal Haapsalus aset ka Valge Daami päevad. Õnnestus olla mõlemal pool.

Augustikuu 11. ja 14. päeval kohtusime poliitkakoolitaja Peter Schröderiga, kes andis näpunäiteid võitmaks 18. oktoobril toimuvad kohalikud valimised.


Peter Schröder koolitamas. Foto: erakogu

Vahepeal kutsusin aga kokku Reformierakonna Haapsalu kandidaatide koosoleku, kus panime paika programmilised seisukohad, nimekirja üldstruktuuri, kampaania ajagraafiku jm.

Sellesuvisel viimasel hasartmängumaksu nõukogu koosolekul õnnestus toetada taas kord häid kohalikke algatusi sotsiaal, kultuuri, hariduse ja spordi valdkonnast. Tõsi, rahade laekumine on võrreldes möödunud aastaga pea poole võrra kahanenud.

Augustikuu viimased päevad äratasid ka viimased ärkajad, kes Haapsalus poliitikamaastikul sügisel midagi saavutada üritavad. Nii tuli meilgi oma tegevust aktiviseerida. Läbirääkimised kandidaatide ja konkurentidega jm kampaaniategevus on viimastel päevadel tõelised tuurid üles võtnud, ehkki see kõrvaltvaatajale veel vast väga silma ei hakka.


Peagi nähtaval.

Teisipäeval, 25. augustil sõitsime oma nimekirja kandidaatidega ratastel kodulinna läbi, et kaardistada Haapsalu tänased head ja vead. Loe lähemalt SIIT!


Teeauke trotsimas. Foto: erakogu

Neljapäeval käisime Suklese villisega Haapsalu peal teeaukudest pilte tegemas. Hea, et tänapäeval on digikaamerad, filmi küll ei oleks jaksanud sisse osta.

Mida päev sügise poole, seda aktiivsemaks muutuvad ka rahvasportlased. Nii on viimasel kuul toimunud kaks olulist võistlust. Tõrva-Valga 30 km jooksul saavutasin ajaga 2:02.33 (isiklik) 5. koha ning Ülemiste järve jooksul ajaga 50:47 23. koha.

Vastus küsimusele, kes võidab valimised(?), on Sinu sees:)
 

Kes võidab valimised?

30. august 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Tegemised 29. juuli- 30. august 2009
Suvi on kulgenud valimiste taktis. Kampaaniaplaani koostamine, kandidaatide leidmine, erinevad üritused, programmi kirjutamine jne, on võtnud suure osa suvisest energiast. Mitte, et hingetõmbeaega antud poleks, kuid tavapärasest aktiivsem on see suvi kahtlemata olnud.


Vali Lauri Luik, teeme Haapsalu põhjamaade Veneetsiaks!

Juulikuu viimased päevad viisid mind valimisringkonna suurimale saarele- Saaremaale. Kohtusin Reformierakonna Kaarma piirkonna kohalike valimiste kandidaatidega. Teemaks ikka 18. oktoobri valimiste võitmine.

Viimane suvekuu algas erakorralise riigikogu istungiga, kus päevakorras õiguskantsleri kaebus/mure uue käibemaksumäära kehtestanud seaduse osas. Nagu arvata oli, kujunes sellest nõupidamisest formaalne kogunemine, mis ei muutnud midagi. Andsime oma fraktsiooni poolt sisse eelnõu, mille eesmärk on leevendada käibemaksutõusust tingitud komplikatsioone ettevõtjatele jt. Antud eelnõu toob meid taas kokku erakorralistele koosolekutele 31. augustil ja ka 1. septembril. 

Töised mõtted aitas peast pühkida maailma valitsev popikoon Madonna.


Madonna. Foto: erakogu

Traditsioonilised Reformierakonna suvepäevad leidsid seekord aset Raplamaal Toosikannu puhkekeskuses. Nagu ikka, leidsid samal ajal Haapsalus aset ka Valge Daami päevad. Õnnestus olla mõlemal pool.

Augustikuu 11. ja 14. päeval kohtusime poliitkakoolitaja Peter Schröderiga, kes andis näpunäiteid võitmaks 18. oktoobril toimuvad kohalikud valimised.


Peter Schröder koolitamas. Foto: erakogu

Vahepeal kutsusin aga kokku Reformierakonna Haapsalu kandidaatide koosoleku, kus panime paika programmilised seisukohad, nimekirja üldstruktuuri, kampaania ajagraafiku jm.

Sellesuvisel viimasel hasartmängumaksu nõukogu koosolekul õnnestus toetada taas kord häid kohalikke algatusi sotsiaal, kultuuri, hariduse ja spordi valdkonnast. Tõsi, rahade laekumine on võrreldes möödunud aastaga pea poole võrra kahanenud.

Augustikuu viimased päevad äratasid ka viimased ärkajad, kes Haapsalus poliitikamaastikul sügisel midagi saavutada üritavad. Nii tuli meilgi oma tegevust aktiviseerida. Läbirääkimised kandidaatide ja konkurentidega jm kampaaniategevus on viimastel päevadel tõelised tuurid üles võtnud, ehkki see kõrvaltvaatajale veel vast väga silma ei hakka.


Peagi nähtaval.

Teisipäeval, 25. augustil sõitsime oma nimekirja kandidaatidega ratastel kodulinna läbi, et kaardistada Haapsalu tänased head ja vead. Loe lähemalt SIIT!


Teeauke trotsimas. Foto: erakogu

Neljapäeval käisime Suklese villisega Haapsalu peal teeaukudest pilte tegemas. Hea, et tänapäeval on digikaamerad, filmi küll ei oleks jaksanud sisse osta.

Mida päev sügise poole, seda aktiivsemaks muutuvad ka rahvasportlased. Nii on viimasel kuul toimunud kaks olulist võistlust. Tõrva-Valga 30 km jooksul saavutasin ajaga 2:02.33 (isiklik) 5. koha ning Ülemiste järve jooksul ajaga 50:47 23. koha.

Vastus küsimusele, kes võidab valimised(?), on Sinu sees:)
 

Leheveerurisustajad

30. august 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Valimistekarusell on ammu käima lükatud ning kogub aina tuure. Üsna halenaljakas tundub, kui lugeda kohalikku ajalehte (kuid mitte ainult) ja täheldada, mida kõike tehakse selle nimel, et iga hinna eest võimule saada või sinna edasi jääda. Teineteise mustamine on kujunenud justkui tavapäraseks vahendiks mõned kuud enne valimiste päeva. Hale ja kurb. Pange tähele, oktoobris võetakse jälle kätest kinni.

Kui kandideerisin riigikokku, algas minu kampaania umbes 2 aastat enne 2007. aasta märtsi. Ja uus kampaania algas 4. märtsil 2007 ning kestab tänaseni... Ei ole mul olnud tarvis minna isiklikult kedagi solvama või tõrva pähe valama. Mis ei tähenda muidugi seda, et rumalustele tähelepanu ei peaks juhtima. Kuid kõike saab teha tsiviliseeritult ja ilma kibestumata. Kibestumine ja hale tümitamine on minu arvates need nõrkused, mis iseloomustavad nn isehakanud poliitikut. Siin ei ole professionaalsusega mingit pistmist. See on omakasupüüdlik ärplemine.

Olen kogu oma poliitikas oldud aja (alates 1999. aastast) hoidnud seda joont, et poliitik peab olema rahvamees. Ja mitte ainult oma tuttavatele ning valijatele, vaid kõigile. Seepärast ei ürita ma oma kontakte varjata. Ma ei riputa neid üles vaid mõned nädalad enne valimispäeva vaid levitan igal võimalusel. Poliitik peab olema avatud.

Olles töötanud ca 8 aastat vabatahtlikuna, vedanud kohalikku ja üle-Eestilist noorteorganisatsiooni (alates õpilasomavalitsusest ja noorte reformiklubist kuni üliõpilasesinduse ning reformierakonna noortekoguni), olen täheldanud, kui oluline see kogemus poliitiku jaoks tegelikult on. Tundub, et kõige suuremad ärplejad ongi need nn sisseostetud “poliitikud”, kelle jaoks see on töö ning kui see peaks kaduma, siis kaob ka elu. Poliitika ei ole minu jaoks siiani saanud pelgalt tööks. See baseerub just nimelt sel vabatahtlikkuse vundamendil, tahtel teistele enne midagi anda, kui ise saada. Ja ma julgen seda öelda ka riigikogu liikmena, kelle jaoks poliitika on ka osaliselt tema töö.

Mis ma selle jutuga öelda tahan? Soovin anda pisut värskendust ja mõtlemisainet neile, kes leheveerge risustavad ning endi ja teiste aega raiskavad pori loopimisele ning enese puhtaks küürimisele. Ärgem tegelegem sellega. Parem tehke häid ning väärt tegusid ja loomulikult ka teavitage sellest inimesi. Kuid mitte 2 nädalat enne valimisi vaid kogu aeg. Levitage oma telefoninumbrit ja e-maili, et inimesed saaksid teiega otse suhelda ning vajadusel ettepanekuid ja märkusi teha. Veelgi parem, minge rääkige inimestega tänaval.

Head valimisõnne!

Leheveerurisustajad

30. august 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Valimistekarusell on ammu käima lükatud ning kogub aina tuure. Üsna halenaljakas tundub, kui lugeda kohalikku ajalehte (kuid mitte ainult) ja täheldada, mida kõike tehakse selle nimel, et iga hinna eest võimule saada või sinna edasi jääda. Teineteise mustamine on kujunenud justkui tavapäraseks vahendiks mõned kuud enne valimiste päeva. Hale ja kurb. Pange tähele, oktoobris võetakse jälle kätest kinni.

Kui kandideerisin riigikokku, algas minu kampaania umbes 2 aastat enne 2007. aasta märtsi. Ja uus kampaania algas 4. märtsil 2007 ning kestab tänaseni... Ei ole mul olnud tarvis minna isiklikult kedagi solvama või tõrva pähe valama. Mis ei tähenda muidugi seda, et rumalustele tähelepanu ei peaks juhtima. Kuid kõike saab teha tsiviliseeritult ja ilma kibestumata. Kibestumine ja hale tümitamine on minu arvates need nõrkused, mis iseloomustavad nn isehakanud poliitikut. Siin ei ole professionaalsusega mingit pistmist. See on omakasupüüdlik ärplemine.

Olen kogu oma poliitikas oldud aja (alates 1999. aastast) hoidnud seda joont, et poliitik peab olema rahvamees. Ja mitte ainult oma tuttavatele ning valijatele, vaid kõigile. Seepärast ei ürita ma oma kontakte varjata. Ma ei riputa neid üles vaid mõned nädalad enne valimispäeva vaid levitan igal võimalusel. Poliitik peab olema avatud.

Olles töötanud ca 8 aastat vabatahtlikuna, vedanud kohalikku ja üle-Eestilist noorteorganisatsiooni (alates õpilasomavalitsusest ja noorte reformiklubist kuni üliõpilasesinduse ning reformierakonna noortekoguni), olen täheldanud, kui oluline see kogemus poliitiku jaoks tegelikult on. Tundub, et kõige suuremad ärplejad ongi need nn sisseostetud “poliitikud”, kelle jaoks see on töö ning kui see peaks kaduma, siis kaob ka elu. Poliitika ei ole minu jaoks siiani saanud pelgalt tööks. See baseerub just nimelt sel vabatahtlikkuse vundamendil, tahtel teistele enne midagi anda, kui ise saada. Ja ma julgen seda öelda ka riigikogu liikmena, kelle jaoks poliitika on ka osaliselt tema töö.

Mis ma selle jutuga öelda tahan? Soovin anda pisut värskendust ja mõtlemisainet neile, kes leheveerge risustavad ning endi ja teiste aega raiskavad pori loopimisele ning enese puhtaks küürimisele. Ärgem tegelegem sellega. Parem tehke häid ning väärt tegusid ja loomulikult ka teavitage sellest inimesi. Kuid mitte 2 nädalat enne valimisi vaid kogu aeg. Levitage oma telefoninumbrit ja e-maili, et inimesed saaksid teiega otse suhelda ning vajadusel ettepanekuid ja märkusi teha. Veelgi parem, minge rääkige inimestega tänaval.

Head valimisõnne!