Arhiiv aja järgi oktoober, 2009

Koalitsioonilepe Haapsalus

30. oktoober 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
EESTI  REFORMIERAKONNA JA EESTI  KESKERAKONNA
               KOALITSIOONILEPING  HAAPSALU LINNAS
                                AASTATEKS 2009 – 2013
 

Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna koalitsioonileping Haapsalu linnas lähtub Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valimisplatvormides esitatud programmilistest seisukohtadest Haapsalu linnavolikogu valimistel 2009. aastal.
Meie eesmärk on kujundada Haapsalust inimsõbralik, majanduslikult tugev, aastaringse kultuurieluga ning kiirelt arenev euroopalik kuurortlinn.

Meie ülesanne on viia lõpule kolm Haapsalu jaoks olulist ehitusobjekti- promenaad, kultuurikeskus ja universaalne spordihall.

Koalitsioon tegutseb selle nimel, et kasutada aktiivsemalt ära Euroopa Liidu ning muude regionaalarengu fondide finantsvõimalused.

Erakondade Eesti Reformierakond   ja Eesti Keskerakond fraktsioonid Haapsalu Linnavolikogus moodustavad käesoleva kokkuleppe alusel koalitsiooni.


Oma eesmärkide täitmiseks me:

•   Teeme Haapsalust aastaringselt toimiva stiilse kultuuri- ja spordilinna kaasates enam ka siin elavaid ja suvitavaid tuntud kultuuriinimesi.
•  Aitame Eesti loomerahval avastada Haapsalut.
•  Teeme igakülgset koostööd Euroopa 2011 aasta kultuuripealinnaga Tallinn.
•  Käivitame kiirelt mõttetöö teemadel „ Haapsalu talv“ ,“Haapsalu sügis“, „Haapsalu kevad“.
•  Otsime võimalusi, et kutsuda ellu Haapsalu Õpilasmalev.
•  Võitleme Haapsalu ääremaastumise vastu.
•  Remondime Kuursaali ja korraldame rentniku leidmiseks avaliku konkursi.
•  Korrastame lossiplatsi kuurordile vääriliseks esindusväljakuks.
•  Korrastame Haapsalu merevärava.
•    Toetame Haapsalu kui merelinna mainet taastavaid ühendusi nende tegevuses (purjetamise õpetamine, aurulaev Haapsalu lahtedes, purje- ja puitlaevad Haapsalus jne), ehitame üldkasutatava slipi.
•    Arendame Paralepa ja Vasikaholmi supelrandu ning teadvustame Väikest viiki ujumiskohana. Rajame Paralepa, Vasikaholmi ja Aafrika randadesse laste mängunurgad kaasaegse rannaatribuutikaga.
•    Otsime võimalusi sadamakohtade loomiseks.
•    Taastame Alveri-aegse kuurordi skulptuurid (koostöös erakapitaliga).
•    Kutsume ellu liikumise “Kortermajad korda!”.
•    Abistame kortermaju (ühistuid ja ühisusi) nende probleemide lahendamisel.
•    Koostöös kortermajade ühistute ja ühisustega parandame majadevahelised teed.
•    Leiame lahenduse Tallinna maantee ja Tamme tänava ristmiku probleemile.
•    Koostame pikaajalise linna teehoiukava.
•    Tugevdame kontrolli Linnamajanduse ASi ja ASi Haapsalu Veevärk tegevuse üle.
•    Me ei erasta ASi Haapsalu Veevärk.
•    Jätkame kõnniteede taastamist.
•    Otsime võimalusi Vasika- ja Krimmiholmi puhastamiseks varemetest.
•    Leevendame Haapsalu avalike käimlate probleemi.
•    Suurendame Haapsalus Wifi leviala.
•    Värskendame Haapsalu turu väljanägemist.
•    Rajame jalgratta parkimiskohti.
•    Teeme Haapsalu raudteejaama kohviku.
•    Korrastame ja valgustame linna kalmistud ning kaardistame hauad.
•    Teeme Haapsallu väärika leinatoa.
•    Kindlustame Haapsalu linnas kompetentse järelevalve ehitustel ja tänavate remontimisel.
•    Toetame kodanikeühenduste, mittetulundusühingute, seltside jms kaasamist linnaelu korraldamisse.
•    Jätkame Haapsalu linna poolt makstavate toetuste maksmist.
•    Toetame eakate tegevust klubides ja huviringides.
•    Toetame töötutega tegelevaid organisatsioone ja ühendusi.
•    Toetame pensionäre bussisõidul ning ei sulge kalmistuliini.
•    Teeme igakülgset koostööd varjupaiga ja Samaaria keskusega. Aitame luua varjupaigas inimlikumad tingimused.
•    Toetame SA Läänemaa Haigla juurde hoolduskeskuse rajamist.
•    Loome volikogus sotsiaalküsimustega tegeleva komisjoni.
•    Seisame selle eest, et Haapsallu tuleks maksimaalses mahus euroinvesteeringuid.
•    Toetame ettevõtluspiirkondade arendamist teede ja kommunikatsioonide väljaehitamise kaudu.
•    Laiendame ettevõtlusõpet Haapsalu koolides.
•    Taotleme linna piirides asuvat riigimaad linna omandusse.
•    Loome tingimused turismimajanduse aastaringseks toimimiseks (ravi-, puhkuse-, huviala-, konverentsi-, koolitus- ja äriturism).
•    Alustame Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi remondiga.
•    Toetame Haapsalu Linna Algkooli ja Haapsalu Gümnaasiumi arendamist.
•    Toetame Nikolai kooli venekeelset põhikooli haridust ja vene keelt kõnelevate laste eesti keele süvaõpet.
•    Võtame koolide toitlustamise kontrolli alla.
•    Kindlustame kõigile Haapsalu lastele lasteaiakohad.
•    Otsime võimalusi Vikerkaare lasteaia renoveerimiseks.
•    Arendame Paralepa puhkeala kaasaegseks tervisepargiks ühes uute ja mitmekesiste terviseradadega.
•    Rajame Väikese viigi ümber valgustatud terviseringi nii suviseks kui ka talviseks kasutuseks.
•    Toome piiskopilinnusesse rohkem üritusi ja tegevusi.
•    Loome soodsad tingimused, et Haapsallu tuua maailmatasemel artiste.
•    Toetame loomekeskuse rajamist Haapsallu.
•    Alustame mereteemalise festivali traditsiooni.
•    Toetame noorte omaalgatuslikke projekte linna eelarvest ning aitame bürokraatlike takistuste ületamisel.
•    Arendame Haapsalu Noorte Huvikeskust ja Kastani Avatud Noortekeskust.
•    Korrastame Paralepa rulapargi.




Eesti Reformierakonna nimel:                                     Eesti Keskerakonna nimel:

Urmas Sukles                                                               Jaanus Karilaid


Lauri Luik                                                                    Andreas Rahuvarm


19. oktoober 2009, Haapsalu



Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna koalitsioon taotleb koalitsioonilepingule ka kõigi teiste Haapsalu linnavolikogu liikmete toetust.

Koalitsioonilepe Haapsalus

30. oktoober 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
EESTI  REFORMIERAKONNA JA EESTI  KESKERAKONNA
               KOALITSIOONILEPING  HAAPSALU LINNAS
                                AASTATEKS 2009 – 2013
 

Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna koalitsioonileping Haapsalu linnas lähtub Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valimisplatvormides esitatud programmilistest seisukohtadest Haapsalu linnavolikogu valimistel 2009. aastal.
Meie eesmärk on kujundada Haapsalust inimsõbralik, majanduslikult tugev, aastaringse kultuurieluga ning kiirelt arenev euroopalik kuurortlinn.

Meie ülesanne on viia lõpule kolm Haapsalu jaoks olulist ehitusobjekti- promenaad, kultuurikeskus ja universaalne spordihall.

Koalitsioon tegutseb selle nimel, et kasutada aktiivsemalt ära Euroopa Liidu ning muude regionaalarengu fondide finantsvõimalused.

Erakondade Eesti Reformierakond   ja Eesti Keskerakond fraktsioonid Haapsalu Linnavolikogus moodustavad käesoleva kokkuleppe alusel koalitsiooni.


Oma eesmärkide täitmiseks me:

•   Teeme Haapsalust aastaringselt toimiva stiilse kultuuri- ja spordilinna kaasates enam ka siin elavaid ja suvitavaid tuntud kultuuriinimesi.
•  Aitame Eesti loomerahval avastada Haapsalut.
•  Teeme igakülgset koostööd Euroopa 2011 aasta kultuuripealinnaga Tallinn.
•  Käivitame kiirelt mõttetöö teemadel „ Haapsalu talv“ ,“Haapsalu sügis“, „Haapsalu kevad“.
•  Otsime võimalusi, et kutsuda ellu Haapsalu Õpilasmalev.
•  Võitleme Haapsalu ääremaastumise vastu.
•  Remondime Kuursaali ja korraldame rentniku leidmiseks avaliku konkursi.
•  Korrastame lossiplatsi kuurordile vääriliseks esindusväljakuks.
•  Korrastame Haapsalu merevärava.
•    Toetame Haapsalu kui merelinna mainet taastavaid ühendusi nende tegevuses (purjetamise õpetamine, aurulaev Haapsalu lahtedes, purje- ja puitlaevad Haapsalus jne), ehitame üldkasutatava slipi.
•    Arendame Paralepa ja Vasikaholmi supelrandu ning teadvustame Väikest viiki ujumiskohana. Rajame Paralepa, Vasikaholmi ja Aafrika randadesse laste mängunurgad kaasaegse rannaatribuutikaga.
•    Otsime võimalusi sadamakohtade loomiseks.
•    Taastame Alveri-aegse kuurordi skulptuurid (koostöös erakapitaliga).
•    Kutsume ellu liikumise “Kortermajad korda!”.
•    Abistame kortermaju (ühistuid ja ühisusi) nende probleemide lahendamisel.
•    Koostöös kortermajade ühistute ja ühisustega parandame majadevahelised teed.
•    Leiame lahenduse Tallinna maantee ja Tamme tänava ristmiku probleemile.
•    Koostame pikaajalise linna teehoiukava.
•    Tugevdame kontrolli Linnamajanduse ASi ja ASi Haapsalu Veevärk tegevuse üle.
•    Me ei erasta ASi Haapsalu Veevärk.
•    Jätkame kõnniteede taastamist.
•    Otsime võimalusi Vasika- ja Krimmiholmi puhastamiseks varemetest.
•    Leevendame Haapsalu avalike käimlate probleemi.
•    Suurendame Haapsalus Wifi leviala.
•    Värskendame Haapsalu turu väljanägemist.
•    Rajame jalgratta parkimiskohti.
•    Teeme Haapsalu raudteejaama kohviku.
•    Korrastame ja valgustame linna kalmistud ning kaardistame hauad.
•    Teeme Haapsallu väärika leinatoa.
•    Kindlustame Haapsalu linnas kompetentse järelevalve ehitustel ja tänavate remontimisel.
•    Toetame kodanikeühenduste, mittetulundusühingute, seltside jms kaasamist linnaelu korraldamisse.
•    Jätkame Haapsalu linna poolt makstavate toetuste maksmist.
•    Toetame eakate tegevust klubides ja huviringides.
•    Toetame töötutega tegelevaid organisatsioone ja ühendusi.
•    Toetame pensionäre bussisõidul ning ei sulge kalmistuliini.
•    Teeme igakülgset koostööd varjupaiga ja Samaaria keskusega. Aitame luua varjupaigas inimlikumad tingimused.
•    Toetame SA Läänemaa Haigla juurde hoolduskeskuse rajamist.
•    Loome volikogus sotsiaalküsimustega tegeleva komisjoni.
•    Seisame selle eest, et Haapsallu tuleks maksimaalses mahus euroinvesteeringuid.
•    Toetame ettevõtluspiirkondade arendamist teede ja kommunikatsioonide väljaehitamise kaudu.
•    Laiendame ettevõtlusõpet Haapsalu koolides.
•    Taotleme linna piirides asuvat riigimaad linna omandusse.
•    Loome tingimused turismimajanduse aastaringseks toimimiseks (ravi-, puhkuse-, huviala-, konverentsi-, koolitus- ja äriturism).
•    Alustame Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi remondiga.
•    Toetame Haapsalu Linna Algkooli ja Haapsalu Gümnaasiumi arendamist.
•    Toetame Nikolai kooli venekeelset põhikooli haridust ja vene keelt kõnelevate laste eesti keele süvaõpet.
•    Võtame koolide toitlustamise kontrolli alla.
•    Kindlustame kõigile Haapsalu lastele lasteaiakohad.
•    Otsime võimalusi Vikerkaare lasteaia renoveerimiseks.
•    Arendame Paralepa puhkeala kaasaegseks tervisepargiks ühes uute ja mitmekesiste terviseradadega.
•    Rajame Väikese viigi ümber valgustatud terviseringi nii suviseks kui ka talviseks kasutuseks.
•    Toome piiskopilinnusesse rohkem üritusi ja tegevusi.
•    Loome soodsad tingimused, et Haapsallu tuua maailmatasemel artiste.
•    Toetame loomekeskuse rajamist Haapsallu.
•    Alustame mereteemalise festivali traditsiooni.
•    Toetame noorte omaalgatuslikke projekte linna eelarvest ning aitame bürokraatlike takistuste ületamisel.
•    Arendame Haapsalu Noorte Huvikeskust ja Kastani Avatud Noortekeskust.
•    Korrastame Paralepa rulapargi.




Eesti Reformierakonna nimel:                                     Eesti Keskerakonna nimel:

Urmas Sukles                                                               Jaanus Karilaid


Lauri Luik                                                                    Andreas Rahuvarm


19. oktoober 2009, Haapsalu



Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna koalitsioon taotleb koalitsioonilepingule ka kõigi teiste Haapsalu linnavolikogu liikmete toetust.

Politseinikud juhivad kahte Järvamaa valda

30. oktoober 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Järva-Jaani vallavolikogu valis täna (30.okt) tegevteenistuses politseinik Margus Vaas´i volikogu esimeheks ning eile Koerus samuti tegevteenistuses politseiniku Mati Seire volikogu ase-esimeheks. Kas politsei on võtnud nüüd kahe valla juhtimise üle?!
Mõlemad juhtumid on erinevad. Hr Vaas valiti Järva-Jaanis Arto Saare juhitud valimisliidu nimekirjas volikokku, ta kogus nimekirja kolmanda häältetulemuse, 21 häält. Valimisliit sai üksinda volikogus enamuse, võites endale 8 kohta 13-st. Valimisliit esitas nii volikogu esimehe kandidaadiks Margus Vaasi ja ase-esimeheks Silva Kärneri. Mõlemal juhul jagunesid hääled salajasel hääletusel 11 poolt ja 2 vastu. Valijad on andnud ühese mandaadi valimisliidule ning valimisliidu inimesed langetavad otsused, hääletavad need volikogus läbi ning viivad läbi vallavalitsuse ka ellu. Volikogu esimeheks valitu hääl on üks üheteistkümnest, aga tema positsioon muidugi tema sõna väärtust tõstab. Teatavasti on volikogu esimehe põhiülesanne ette valmistada ja juhtida volikogu istungeid ning lisaks täita erineval määral ka esindusfunktsiooni.
 
Hoopis teine pilt avaneb Koerus. Seal ei selgunud peale valimisi ühest võitjat. Valimisliit Ühtne Koeru (nn Muraka ja Kuriksi liit) sai 7 kohta volikogus, valimisliit Koduvald (nn Karoni liit) 4 kohta, IRL 3 kohta ja viieteistkümnendaks volikogu liikmeks valis rahvas üksikkandidaadina Mati Seire.
Kahe valimisliidu vaheline vastasseis on kestnud Koerus juba mitu aastat. Seega ei olnudki midagi imestada, kui Koduvald ja IRL kiiresti üksmeele leidsid. Nii tekkis olukord, kus ühel pool seitse saadikut (Ühtne Koeru) ja teisel pool seitse saadikut (Koduvalla ja IRL-i koalitsioon).
Saavutati üksmeel Koduvalla, IRL-i ja Mati Seire vahel, et Koeru vald vajab hädasti uut vallavanemat, kuid vaidlusi jätkus nii volikogu esimehe kui uue vallavanema kandidaadi ümber. Kompromiss siiski leiti, kuid see jäi möödunud kolmapäeval allkirjastamata ja neljapäeval toimunud volikogu näitas ära põhjuse.
Volikogu esimeheks valiti Himot Põldver (valimisliidust Ühtne Koeru), ase-esimeheks Mati Seire ja Rünno Lass (Ühtne Koeru). Salajasel hääletusel jagunesid hääled 8 poolt ja 7 vastu. 
Isikumandaadiga volikokku valitud Mati Seire oli meelt muutnud ja varasemad kokkulepped hüljanud. Volinik Seire teavitas volikogu, et ta on otsustanud ka vallavanema küsimuse – vallavanem peab tulema IRL-ist. Kuna IRL-i vallavanema kandidaat valimistel oli Väino Tippi siis peaks Koeru järgmise nelja aasta juhid selged olema. Kas nii ka läheb, kes seda teab, sest võib-olla muudab põhiliselt politseitööd tegev volinik oma meelt. Seega võib siit järeldada, et Koeru valda juhib ainuisikuliselt politseinik. Tema otsusest sõltub, keda valitakse volikogu juhtima ning samuti sõltub vallavanemaks saamine ju volikogu enamuse tahtest.
 
Loodetavasti on täiesti alusetud kõhklused, et politseinike poolne valdade juhtimine hakkab takistama nende põhitööd? Hakkab tekitama olukordi, kus huvide konflikti vältida ei ole võimalik?
Kohalikud inimesed on siin kõige paremad hindajad.

Käib surm ja vile koos?

29. oktoober 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Jürgen Ligi
Surnukirst on rusuv, et mitte öelda masendav.
Surnukirst keset tänavat saab olla vaid masendav eksitus.
Kirst kesk tänavat ja vilistavat rahvamassi on masendav eksimus.
Surma pühaduse riivamist võiks vabandada vaid väga eluterve huumor.

Kui sel riivamisel on aga tõsi taga, ja kui selle eksimuse motiiv on rahaline privileeg, on see eksimus eemaletõukav.
Vereloigud, maas aelejad ja meditsiinilised näomaskid lisasid sinna täna vaid farssi, ei enam.

Meedikute murele seejuures saab vaid kaasa tunda. Ei kahtle, et avalik arvamuski on tuliselt isegi meediku kostüümis protestijate poolel. Meditsiinis endas on nii palju pühalikkust ja õilsust. Skandaalitsemistel, arvan alati, teevad patsiendid arstidele ja õdedele liiga. Mõõtmatult sagedamini on ravimatuses süüdi patsient ise või saatus. Meditsiin ei ole matemaatika, kus vastus välja arvutatav on, tahe aidata on aga kindel.

Aga matemaatika ütleb, et rahanõudmised meditsiinis ei oleks praegu õiglased isegi väärikate meetodite korral. Majandus on langenud 2005 või 2006 aasta mastaapi – sõltuvalt näitajast. Riigi tegevuskulud on aastas 2006. Meditsiini eelarve jääb 2010. aastal 2008. aasta tasemele.
Meditsiini suhe SKPsse on kasvanud. Arstide palgad kasvasid veel 2008. pea 30%, kuigi majandus juba langes, ja aasta varem umbes sama palju. Vahest kinnisvaramulli serv oli veel järsem, aga see sai hoopis varem otsa. Tööpuudust see ala ei tunne ja maailmgi on lahti.

Kõik peavad aitama majandusel ja rahandusel kohaneda. Ametühingujuht, kes kiidab, et pole oma palka kärpinud, töötab taastumisele vastu.

Meditsiinis on kärpimist leevendamas reservid. Muu eelarve kahjuks toodab see miinust, mida tuleb mujalt, sealhulgas palkadest, kärpimisega tasakaalustada. Võigas, aga ikkagi peab kuulma juttu euro tulekust surma arvel.

Reserve lubame Haigekassas kasutada isegi rohkem kui seaduses lubatud. Sotsiaalmaksu laekumine aga aina langeb ning ettevaatlikkuse vajadus kasvab.

Miks laekumine langeb ja miks ka meditsiinis kärpima peab, tuleneb ikka ja ainult sellest, et teistel on palku kärbitud veel rohkem ning kümneil tuhandeil sootuks nullini. Pole sissetulekuid, millelt meditsiin oma tulud saab, pole õieti kedagi, kellelt ära võtta. Kätte maksavad ka varasemad ametiühinguaktsioonid, millele järele on antud.

Arstidel jätkus väärikust täna tänavale mitte tulla. Ma loodan, et ka tulnute seas oli palju elukutselisi käijaid ja vähe pärismeedikuid. Kui nad arvasid, et võitsid nüüd raha üle otsustajate südamed, siis eksisid väga. Noist südameist ei sõltugi praegu tulemus. Kui aga reservide põhjani söömise nõuetele järgi antaks, poleks neid kunagi ei tekkinud ega olemas. Sest neid nõudeid on olnud alati, ka kõige priskematel kogumise aastatel.

Käib surm ja vile koos?

29. oktoober 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Jürgen Ligi
Surnukirst on rusuv, et mitte öelda masendav.
Surnukirst keset tänavat saab olla vaid masendav eksitus.
Kirst kesk tänavat ja vilistavat rahvamassi on masendav eksimus.
Surma pühaduse riivamist võiks vabandada vaid väga eluterve huumor.

Kui sel riivamisel on aga tõsi taga, ja kui selle eksimuse motiiv on rahaline privileeg, on see eksimus eemaletõukav.
Vereloigud, maas aelejad ja meditsiinilised näomaskid lisasid sinna täna vaid farssi, ei enam.

Meedikute murele seejuures saab vaid kaasa tunda. Ei kahtle, et avalik arvamuski on tuliselt isegi meediku kostüümis protestijate poolel. Meditsiinis endas on nii palju pühalikkust ja õilsust. Skandaalitsemistel, arvan alati, teevad patsiendid arstidele ja õdedele liiga. Mõõtmatult sagedamini on ravimatuses süüdi patsient ise või saatus. Meditsiin ei ole matemaatika, kus vastus välja arvutatav on, tahe aidata on aga kindel.

Aga matemaatika ütleb, et rahanõudmised meditsiinis ei oleks praegu õiglased isegi väärikate meetodite korral. Majandus on langenud 2005 või 2006 aasta mastaapi – sõltuvalt näitajast. Riigi tegevuskulud on aastas 2006. Meditsiini eelarve jääb 2010. aastal 2008. aasta tasemele.
Meditsiini suhe SKPsse on kasvanud. Arstide palgad kasvasid veel 2008. pea 30%, kuigi majandus juba langes, ja aasta varem umbes sama palju. Vahest kinnisvaramulli serv oli veel järsem, aga see sai hoopis varem otsa. Tööpuudust see ala ei tunne ja maailmgi on lahti.

Kõik peavad aitama majandusel ja rahandusel kohaneda. Ametühingujuht, kes kiidab, et pole oma palka kärpinud, töötab taastumisele vastu.

Meditsiinis on kärpimist leevendamas reservid. Muu eelarve kahjuks toodab see miinust, mida tuleb mujalt, sealhulgas palkadest, kärpimisega tasakaalustada. Võigas, aga ikkagi peab kuulma juttu euro tulekust surma arvel.

Reserve lubame Haigekassas kasutada isegi rohkem kui seaduses lubatud. Sotsiaalmaksu laekumine aga aina langeb ning ettevaatlikkuse vajadus kasvab.

Miks laekumine langeb ja miks ka meditsiinis kärpima peab, tuleneb ikka ja ainult sellest, et teistel on palku kärbitud veel rohkem ning kümneil tuhandeil sootuks nullini. Pole sissetulekuid, millelt meditsiin oma tulud saab, pole õieti kedagi, kellelt ära võtta. Kätte maksavad ka varasemad ametiühinguaktsioonid, millele järele on antud.

Arstidel jätkus väärikust täna tänavale mitte tulla. Ma loodan, et ka tulnute seas oli palju elukutselisi käijaid ja vähe pärismeedikuid. Kui nad arvasid, et võitsid nüüd raha üle otsustajate südamed, siis eksisid väga. Noist südameist ei sõltugi praegu tulemus. Kui aga reservide põhjani söömise nõuetele järgi antaks, poleks neid kunagi ei tekkinud ega olemas. Sest neid nõudeid on olnud alati, ka kõige priskematel kogumise aastatel.