Arhiiv aja järgi november, 2009

Tallinna eelarve: kas näeme täit tõtt?

30. november 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi Rõivas
Tänase päeva jooksul saab selgeks Tallinna 2010. aasta eelarve. Kas linnavalitsus on teinud seda, mida Moody´sele lubas st. karme otsuseid puudujäägi vähendamiseks?
Kohtumisel Pärnu vastvalitud uute linnajuhtidega ilmnes, et suur osa karmidest faktidest jäi kuni Viisitamme linnavalitsuse viimaste päevadeni varjatuks. Jah, me teadsime, et Pärnu defitsiit on 40% 2009. aasta eelarvest ja me kuulsime meediast tragikoomilisi episoode maksmata arvetega pangakontorisse tormavast ja sealt selg ees taanduvast linnapeast, kuid tegelik pilt avanes alles uue võimu saabudes. Kas sotside lisandumine Tallinna koalitsiooni aitab meil näha detailsemat pilti või jätkub pooltõdede rääkimine ja avalikkusele puru silma ajamine?
 
 
 
Leidsin samal teemal postituse Keit Pentuse blogist, loe täpsemalt siit.
 
 
 

Tallinna eelarve: kas näeme täit tõtt?

30. november 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Taavi Rõivas
Tänase päeva jooksul saab selgeks Tallinna 2010. aasta eelarve. Kas linnavalitsus on teinud seda, mida Moody´sele lubas st. karme otsuseid puudujäägi vähendamiseks?
Kohtumisel Pärnu vastvalitud uute linnajuhtidega ilmnes, et suur osa karmidest faktidest jäi kuni Viisitamme linnavalitsuse viimaste päevadeni varjatuks. Jah, me teadsime, et Pärnu defitsiit on 40% 2009. aasta eelarvest ja me kuulsime meediast tragikoomilisi episoode maksmata arvetega pangakontorisse tormavast ja sealt selg ees taanduvast linnapeast, kuid tegelik pilt avanes alles uue võimu saabudes. Kas sotside lisandumine Tallinna koalitsiooni aitab meil näha detailsemat pilti või jätkub pooltõdede rääkimine ja avalikkusele puru silma ajamine?
 
 
 
Leidsin samal teemal postituse Keit Pentuse blogist, loe täpsemalt siit.
 
 
 

Tähtaeg kukub

30. november 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentuse blogi» Keit Pentus

Näis, kas täna proovib mõni keskerakondlane taas teha nende vana ja kulunud trikki. Seda, et kui fookusesse on kerkimas mõni selline linnajuhtimist puudutav teema, mis ei pruugi Keskerakonna jaoks kõige mugavam olla, siis proovitakse mingi üsna segase jutu või uudisega tähelepanu mujale juhtida. Vaatasin, et linnapea oli oma blogis ühe kohmaka katse juba teinud. Küll täitsa ebaõnnestunult.

Küsimus, millelt linnapea tahaks fookust ära juhtida, puudutab linna kõige olulisemat dokumenti. Linnaeelarvet. Kehtivate õigusaktide järgi on kukub täna Tallinna linnavalitsusel viimane tähtaeg, et volikogule järgmise aasta eelarve üle anda.

Mida järgmise aasta linnaeelarve eelnõust oodata?

Kõige olulisem on rahaasjade üldpilt ja see, kas prioriteedid on paika saanud – kas jooksvad kulud on kokku tõmmatud (võrdluseks, et riigis on tegevuskulud järgmisel aastal toodud allapoole 2007. aasta taset), kas linnas panustatakse investeeringutesse (jällegi väikeseks võrdluseks – riigieelarves suurenevad investeeringud järgmisel aastal 14%, see omakorda pakub keerulisel ajal reaalseid töökohti väga paljudele inimestele), kas lasteaedade ja noorte huvitegevuse rahastamine on üheselt taastatud ja linnavalitsuse propagandale kulutamine lõpetatud. Tähtis on, et volikogule üleantav Tallinna eelarve ei suurendaks 2010. aasta valitsussektori defitsiiti ning et juba praegu väga suureks paisunud pealinna laenukoormust järgmisel aastal ei kasvatataks.

Miks tähtis? Sest vildakad eelistused, juurdelaenamine ja kulude kokkutõmbamisele vilistamine seaks ohtu kogu selle töö, mis riigis kokkuhoidlikult majandades ja hoolikalt prioriteete seades tehtud on. Vastutustundlikud omavalitsused on linnavalitsuse kulud juba kokku tõmmanud. Oleks tagumine aeg, et ka suurim omavalitsus sedasama teeks.

Need kolm punkti – 1) kulude kontrolli alla saamine ja investeeringutesse panustamine; 2) uute, täiendavate laenude võtmisest loobumine; 3) lasteaedade ja noorte huvitegevuse rahastamise taastamine – on miinimumprogramm, millega uus linnavalitsus peaks järgmise aasta eelarves hakkama saama.

Noortefoorum ja Holstre-Polli

29. november 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Neljapäeval arutlesime noortefoorumil vabaduste ja valikute üle ning reedel avati Viljandimaal Holstre-Pollis tervisekeskus. Seoses sellega avalikustati ka Eestisse viienda suusatunneli rajamise plaan.
Neljapäeva pärastlõunal toimus Riigikogu konverentsisaalis Kodanikupäeva Noortefoorum. Saalitäis noori kuulas RK esimehe avakõnet ning teemakohaseid ettekandeid Jüri Tammelt, Aivar Riisalult ja siinkirjutajalt. Esimene rääkis kui veendunud sotsiaaldemokraat riigipoolse poputamise vajadusest kuni noorteministrini välja, Riisalu avas temale omase otsekohesusega karmi ettevõtjamaailma telgitaguseid. Mina rääkisin vabadusest teha valikuid, kohustusest otsustada ning kaasnevast vastutusest. Rõhutasin, et haridus on investeering ning riigi poolt garanteeritud õppelaen on hea alus, kuhu lisada omapoolne rahaline panus. Peale kõrghariduse omandamist on noor inimene vaba müüma oma oskusi ja teadmisi parimal moel, nii Eestis kui piiri taga. Viimaseks on eriti vajalik keeleoskus, kuigi olen veendunud, et ka Eestis hästi hakkama saamiseks on vaja osata vähemalt kolme keelt: eesti, vene ja inglise keelt.  
Mainisin ka riigipoolset tuge majandusbuumi ajal kooli pooleli jätnud, tööle läinud ning nüüd töötuks jäänud noortele haridustee lõpetamiseks. Järgmisest aastast kulub selleks sadu miljoneid kroone. Üheskoos kaalusime noorte eeliseid ja puuduseid tööjõuturul. Jõudsime arusaamale, et eeliseid on tunduvalt rohkem ning nii mõnedki puudused on kõrvaldatavad.  
Pikkides oma esinemisse mitmeid näiteid omaenda tehtud valikutest, tundus mulle ettekande lõpuks nagu oleks oma lastega rääkinud. Auditoorium istus ja kuulas vaikselt, nii mõneski kohas mõistvalt kaasa noogutades.
 
Neljapäeval kogunes Toompeal nn Müragrupp, kus praktikud said kokku ametnikega, et arutada reaalses elus ettetulevaid probleeme, nende lahendamise võimalusi ning ettepanekuid normdokumentide parandamiseks. Inimeste teadlikkus üha kasvab ning seetõttu peavad ka regulatsioonid ajaga kaasas käima. Põhiline on, et keegi ei pea kannatama üleliigse müra käes ja oma tervist rikkuma.
 
Reedel avati Viljandimaal, Paistu vallas tervisekeskus. Seoses sellega tuleb meelde 2008 a märts, kui Paistu vallavanem pr Ene Saar helistas ja abi palus. Nimelt oli Holstre-Polli tervisekeskuse rahastamise projekt jõudnud lõppjärku kui selgus, et osal projektis sisalduval puudub maaomaniku luba. Nimelt oli Riigimetsa Majandamise Keskus(RMK) vahepeal endale saanud maid, mille peal olid viljandlased aastakümneid suusatanud, sealhulgas ühe suusasilla. Et kõike tervisekeskuse projektis kavandatut ellu viia, oli vaja maaomaniku ehk RMK kirjalikku luba. Hoolimata sellest, et aega oli dokumentide vormistamiseks loetud tööpäevad, sai RMK tublide töötajate abil paberid korda ning projekti rahastamiseks roheline tuli antud. Poolteist aastat hiljem, 27.novembril 2009 avatigi Holstre-Polli Tervisekeskus.
Keskuse avamine Holstre-Pollis oli esinduslik, korraldus sujus ilma suuremate viperusteta kuigi külalisi oli palju.
Vallavanem Ene Saar (pildil paremalt esimene) kuulis ohtralt kiidusõnu tulemusliku eestvedamise, järjekindluse, koostöö ja mille kõige eest veel. Oma osa jagus ka Tiit Tammemäele, kes on spordimehena oma hinge projekti sisse pannud.
Temal on muide täna, 29.novembril sünnipäev. Palju õnne!
 
Kuna Holstre-Polli tervisekeskuse projektil on osalisi rohkemgi, said ja jagasid tänusõnu Viljandi linn, maavalitsus, kultuuriministeerium, kolleeg Peep Aru, toetajad, spordimehed jne kuni Paistu valla lätlastest sõprusvallani välja.
Tervisekeskuse seinal avati mälestustahvel legendaarsele suusatreenerile Heino Bergmannile.
Katte eemaldasid Tiit Tammemäe ja Urve Bergmann, kes oma kadunud abikaasast lühidalt ja südamlikult rääkis. 
 
Keskus on valmis, ootab külastajaid ja lund. Plaanis on rajada suusanõlv koos tunneliga.
Suusatunneli plaani peetakse veel Keilas, Jõulumäel, Jüris ja Lõuna-Eestis. Nüüd on siis ka Viljandimaal oma plaan olemas.
Ega siis muud ei olegi kui plussid hästi läbi mõelda, korralik äriplaan koostada ning asuda rahastamisvõimalusi otsima. Kerge ei saa olema, kuid eks tuleb liitlasi otsida ning pingutada.
 
 

Riigikogulane soovitab koolireformi kulu ühe maakonna näitel välja arvutada

25. november 2009 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Ilmunud 24.11.09 postimees.ee-s
Riigikogu liige, reformierakondlane Lauri Luik pakub välja, et haridusreformi kuludest mingigi ettekujutuse saamiseks võiks haridusminister Tõnis Lukas ühe maakonna näitel ümberkorralduste hinna välja arvutada.

Ehkki riigikogu on põhikooli- ja gümnaasiumiseadust juba peaaegu aasta aega menetlenud, on Luige hinnangul paljud põhimõttelised asjad veel segased ja lahti.

«Nii näiteks ei ole ma aasta jooksul saanud vastust oma küsimusele, kui palju see reform maksma läheb,» kirjutas Luik oma ajaveebis.

«Minu küsimusele finantsnumbrite osas ootavad vastust ka koolijuhid ja teised haridustegelased. Kuidas me teeme reformi, kui me ei tea, kui palju see maksma läheb? Me ehitame maja, mille maksumusest me ei oma ettekujutust. Seda olukorras, kus üritame saavutada 2011. aasta 1. jaanuariks eurot,» imestas Luik.

Haridusringkondades on tema sõnul enim küsimusi tekitanud põhikooli ja gümnaasiumi osade lahutamine. «Leian, et alustada tuleb nn pilootprojektiga ühe maakonna põhiselt.»

Tema ettepaneku järgi võiks minister võtta omal valikul ühe maakonna ning teha tänaste parameetrite järgi - piirmääradega miinimum 120 õpilast gümnaasiumis ja 2 paralleelklassi, arvestades õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet jms - konkreetse plaani, kuidas ühes maakonnas see reform ellu viiakse.

«Leian, et täna on olemas piisav info, et välja arvutada reformi maksumus vähemalt ühe maakonna lõikes,» kirjutas Luik.

«Olemas on ka ettekujutus sellest, millised koolid ei ole elujõulised. See annab meile ka ettekujutuse sellest, mitu kooli tuleks sulgeda, mida juurde ehitada ning palju see maksma läheb. Seejuures tuleb kindlasti kaasata ka kohalikke omavalitsusi, koolijuhte ja ka omavalitsusliite.»

«Kui meil on olemas ettekujutus rahalisest maksumusest ning praktiline terviklahendus ühe maakonna näol, siis on võimalik asjaga kiirelt ühele poole jõuda,» uskus riigikogu liige.

Toimetas Merike Tamm