Arhiiv aja järgi jaanuar, 2010

Euroraha ja Laari "uued" ideed

31. jaanuar 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Haagis ei jõutud kokkuleppele liikmesriikidele uue kohustuse seadmises. Eestis aga jõudis koalitsioonipartner erakonnasisesele kokkuleppele. Ära valiti nii esimees kui ase-esimehed ning erakonna eestseisus. Uus erakonna esimees Mart Laar esitas ka mõned ideed, mida oleme Reformieraoknnas juba mõnda aega tagasi avalikult arutanud.
Kuna lendasin neljapäeva varahommikul Hollandisse osalema parlamentidevahelisel konverentsil siis jäi minust Elektrituruseadus vastu võtmata. Aga juba kolmapäeva pärastlõunal oli selge, et seadus võetakse igal juhul vastu. Seega süda ei kripeldanud.
 
Hollandis ehk täpsemalt Haagis toimus konverents EL-i struktuurifondide raha usaldusväärsest kasutamisest. Korraldajad olid ette valmistanud deklaratsiooni, mis oleks vastuvõtmisel kutsunud üles liikmesriike võtma enesele poliitilist kohustust euroraha usaldusväärselt kasutada. Liikmesriik oleks pidanud tulevikus allkirjastama peaministri ja rahandusministri tasemel „lubaduse“, et kasutab euroraha eesmärgipäraselt.
Kolleegide Toomas Vareki ja Hannes Rummuga oli huvitav kuulata, et sooviti suuremat läbipaistvust euroraha kasutamisel liikmesriikides, et parlament saaks suuremat sõna kaasa öelda, et euroraha kasutataks sama hoolikalt kui oma maksumaksja raha jne. Itaalia esindaja kurtis, et on lubamatu, et euroraha läheb väikese kildkonna rikastumiseks, aga mitte uute töökohtade loomiseks. Kõige suuremad probleemid on just Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamisega. Euroopa Audiitorite koja esindaja Josef Bonnici sõnul (pildil tema ettekande slaid)
 näitab struktuurfondide raha kasutamine pidevat paranemist. Näiteks kui 2005 a oli 60 % väljamaksete puhul vea protsent üle viie siis 2008 aastaks oli see langenud 31 protsendini. Samal ajal on kasvanud alla viie protsendise veaga väljamaksete hulk 40 %-lt 2005 aastal 69 %-ni 2008 a. Siinjuures on paslik märkida, et Eesti veaprotsent on alla ühe.
Eesti kiituseks saab veel märkida, et meil on nii parlamendi kui laiema avalikkuse kontroll europrojektide üle üpriski tugev. Parlamendis toimuvad kord kvartalis Riigieelarve kontrolli erikomisjoni eestvedamisel ministeeriumite kantslerite kuulamised euroraha kasutuselevõtu osas. Kui seni on tähelepanu keskendunud põhiliselt raha kasutusele võtmise kiirusele siis õige pea saab suurema tähelepanu hoopis rahakasutuse tulemuslikkus. Euroopa Audiitorite koja esindaja Bonnici kiitis muuhulgas ka volinik Siim Kallast tulemusliku töö eest Euroopa Komisjoni poolse kontrolli tõhustamisel rahakasutuse üle.
Hollandlased kiitsid oma ettevalmistatud deklaratsiooni plaani, aga nii meie kui Soome ei näinud liikmesriikidele seataval lisakohustusel mõtet. Tegeleda tuleks süvitsi ikkagi nende riikidega, kus põhiliselt probleemid on, mitte soovida kehtestada kõigile lisakohustust. Konverentsi lõppdeklaratsioon jäigi vastu võtmata ning üritus sai seetõttu lausa paar tundi varem läbi. Nn "perepildi" jõudsime siiski ära teha, nooleke näitab Eesti riigikogu liikmete asukohta.
 
Pühapäeval valis koalitsioonipartner IRL omale uue esimehe, ase-esimehed ja eestseisuse. Esimehe valiku tulemus oli juba mitu päeva varem teada. Huvi pakkus rohkem ase-esimeeste valik ja eestseisuse koosseis. Teatavasti leidsid suure enamuse toetuse Juhan Parts ja Ene Ergma ning poole vähema arvu häältega sai ase-esimeheks ka Tõnis Lukas. Välja jäid nii Jaak Aaviksoo kui senine erakonna peasekretär Margus Tsahkna. Partsi kui endise respublika esimehe toetajaskond erakonnas on suur. Nende töö viljaks tuleb lugeda ka endise erakonna peasekretäri ilmajäämise ase-esimehe kohast. Millega on Tsahkna sellise "tasu" välja teeninud? Kas valimistest üles jäänud võlad või vahepealne juriidiline vaakum erakonna juhtimises said talle saatuslikuks?! Eks see ajapikku selgub. Järgmine erakonna peasekretär on aga juba sisuliselt Juhan Partsi nimetada. Tasub vaid pilk heita eestseisuse koosseisule ja näha, et enamuse moodustavad tema kaasvõitlejad respublika aegadest. Ega see ei pruugi muidugi midagi tähendada ja ega sest ei peakski liiga kaugeleulatuvaid järeldusi tegema. Järva-Viljandimaa inimestest märkasin eestseisuse koosseisus Helir-Valdor Seedrit, aga mitte enam Kaia Iva.
 
Mart Laari erakonna üldkogul väljakäidud ideedest aga tulid mitmed tuttavad ette, sest neid on arutatud Reformierakonna juhatuses, volikogul ja avalikkuselegi teada antud. Olgu näideteks sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine või väärtpaberiinvesteeringute tulumaksuvabastus. Uuemateks võib pidada plaani minna kohalike maksude seadust revideerima ehk võtta Savisaarelt võimalus müügimaksuga linnakassasse raha korjata ja eluasemelaenu intresside maksuvabastuse säilimise eest võitlema asumist. Aga kuhu jäi idee tasakaalustada laenulepingutes laenuandja ja –saaja õigused, kohustused ning vastutus?! Et kogu vastutus lörriläinud eluasemelaenu eest ei lasuks laenajal vaid ikka pank ka kannaks kahjusid. Eluasemelaenu intresside maksuvabastus aitab ju neid, kes saavad hakkama. Kes hakkama ei saa, nende eluase on kohtutäituri poolt maha müüdud ning pank on eluasemelaenu jäägi ümber vormistanud tarbimislaenuks. Intress on mitu korda kõrgem ja riigilt tagasi ei saa midagi.
Veel oleks võinud ideena välja pakkuda ettevõtete saneerimisseaduse reeglistiku laiendamist ka füüsilistele isikutele. Nii saavad võlakohustuste käes vaevlevad inimesed lisaks üksikisiku pankrotile veel ka saneerimisvõimaluse, et koostöös võlausaldajatega jälle ree peale saada.
Aga mis ma siin kritiseerin, hea et niigi läks. 
 
Väga kiiduväärt on, et suure tõenäosusega saame veel sel aastal seadustatud sotsiaalmaksu ülempiiri ning aidata kaasa uute töökohtade loomisele. Tööpuudus on ju kõrge ning uusi töökohti hädasti vaja. 

Ei lähe lammutamiseks

29. jaanuar 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Minister Lukase tänane avaldus, kus ta väidab, et on nõus loobuma uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koostamisel kooliastmete lahutamisest, on positiivne uudis.
Skeptitsismi kooliastmete sundlahutamise suunal sellisel kujul nagu esialgne seaduseelnõu seda ette nägi, on väljendanud mitmed koolijuhid ja haridusspetsialistid, kellega olen suhelnud. See tegi ettevaatlikuks.

Kooliastmete lahutamine oleks toonud endaga kaasa täpselt ette ennustamatuid kulutusi, mille kavandamine oleks tänases seisus olnud ohtlik. Korduvalt sai finantsanalüüse küsitud, kuid adekvaatset hinnangut maksumuse kohta pole.

Ka meie ridades on lahutamise osas erimeelsusi, kuid pikkade arutelude tulemusena tegi Reformierakond siiski muudatusettepaneku, mis jätaks kooliastmete lahutamise koolipidajate ehk kohalike omavalitsuste otsustada.

Puhaste gümnaasiumite loomine ei ole iseenesest halb, pigem tervendav (Hugo Treffneri Gümnaasiumi näitel), kuid sellist mudelit ei tohiks rakendada nn sunduslikult ja ühe löögiga kõigile gümnaasiumiosaga üldhariduskoolidele. Ei tohi unustada seda, et koolid näiteks äärealadel ei allu päris samadele reeglitele, millele linnakoolid (nt koolitee pikkus jms). Ida-Virumaa koolivõrku ja ka nt saari tuleks eraldi käsitleda. Selles valguses tuleb nii kooliastmeid lahutades kui ka elujõuetuid gümnaasiume liites olla ettevaatlik ja kaalutlev, tuginedes ministeeriumi vastavatele analüüsidele (mis arvestavad õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet, tõmbekeskusi jms).

Mõnel puhul on ehk mõistlikum jätta põhikool ja gümnaasium lahutamata.
Võtame näiteks Haapsalu. Leian, et tänane süsteem, kus linnas konkureerivad omavahel kaks gümnaasiumit- Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium (progümnaasium ehk 7.-12. klass) ja Haapsalu Gümnaasium (1.-12. klass), toimib eluterves konkurentsis, mis omakorda tagab parema hariduse kvaliteedi. Kui aga lahutada põhikooli osad gümnaasiumist ning moodustada seeläbi üks suur põhikool ja eraldi gümnaasium, kaoks ka konkurents kahe gümnaasiumi vahel ning seeläbi väheneks ka õpilase valikuvõimalused.

Soovides tagada Eesti hariduse kvaliteedi tõusu, kättesaadavust ning jätkusuutlikkust, on oluline siiski optimeerida ja korrastada tänane koolivõrk (mitteelujõuliste gümnaasiumite liitmine elujõulisteks). Põhikooli ja gümnaasiumi kooliastmete lahutamine jäägu piirkondlikest vajadustest, oludest ja kvaliteetse koolihariduse eelduseks olevatest kriteeriumitest lähtudes koolipidaja otsustada.

Lauri Luik

Ei lähe lammutamiseks

29. jaanuar 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Minister Lukase tänane avaldus, kus ta väidab, et on nõus loobuma uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koostamisel kooliastmete lahutamisest, on positiivne uudis.
Skeptitsismi kooliastmete sundlahutamise suunal sellisel kujul nagu esialgne seaduseelnõu seda ette nägi, on väljendanud mitmed koolijuhid ja haridusspetsialistid, kellega olen suhelnud. See tegi ettevaatlikuks.

Kooliastmete lahutamine oleks toonud endaga kaasa täpselt ette ennustamatuid kulutusi, mille kavandamine oleks tänases seisus olnud ohtlik. Korduvalt sai finantsanalüüse küsitud, kuid adekvaatset hinnangut maksumuse kohta pole.

Ka meie ridades on lahutamise osas erimeelsusi, kuid pikkade arutelude tulemusena tegi Reformierakond siiski muudatusettepaneku, mis jätaks kooliastmete lahutamise koolipidajate ehk kohalike omavalitsuste otsustada.

Puhaste gümnaasiumite loomine ei ole iseenesest halb, pigem tervendav (Hugo Treffneri Gümnaasiumi näitel), kuid sellist mudelit ei tohiks rakendada nn sunduslikult ja ühe löögiga kõigile gümnaasiumiosaga üldhariduskoolidele. Ei tohi unustada seda, et koolid näiteks äärealadel ei allu päris samadele reeglitele, millele linnakoolid (nt koolitee pikkus jms). Ida-Virumaa koolivõrku ja ka nt saari tuleks eraldi käsitleda. Selles valguses tuleb nii kooliastmeid lahutades kui ka elujõuetuid gümnaasiume liites olla ettevaatlik ja kaalutlev, tuginedes ministeeriumi vastavatele analüüsidele (mis arvestavad õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet, tõmbekeskusi jms).

Mõnel puhul on ehk mõistlikum jätta põhikool ja gümnaasium lahutamata.
Võtame näiteks Haapsalu. Leian, et tänane süsteem, kus linnas konkureerivad omavahel kaks gümnaasiumit- Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium (progümnaasium ehk 7.-12. klass) ja Haapsalu Gümnaasium (1.-12. klass), toimib eluterves konkurentsis, mis omakorda tagab parema hariduse kvaliteedi. Kui aga lahutada põhikooli osad gümnaasiumist ning moodustada seeläbi üks suur põhikool ja eraldi gümnaasium, kaoks ka konkurents kahe gümnaasiumi vahel ning seeläbi väheneks ka õpilase valikuvõimalused.

Soovides tagada Eesti hariduse kvaliteedi tõusu, kättesaadavust ning jätkusuutlikkust, on oluline siiski optimeerida ja korrastada tänane koolivõrk (mitteelujõuliste gümnaasiumite liitmine elujõulisteks). Põhikooli ja gümnaasiumi kooliastmete lahutamine jäägu piirkondlikest vajadustest, oludest ja kvaliteetse koolihariduse eelduseks olevatest kriteeriumitest lähtudes koolipidaja otsustada.

Lauri Luik

Ei l

29. jaanuar 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Minister Lukase tänane avaldus, kus ta väidab, et on nõus loobuma uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koostamisel kooliastmete lahutamisest, on positiivne uudis.
Skeptitsismi kooliastmete sundlahutamise suunal sellisel kujul nagu esialgne seaduseelnõu seda ette nägi, on väljendanud mitmed koolijuhid ja haridusspetsialistid, kellega olen suhelnud.

Kooliastmete lahutamine oleks toonud endaga kaasa täpselt ette ennustamatuid kulutusi, mille kavandamine oleks tänases seisus olnud ohtlik.

Ka meie ridades on lahutamise osas erimeelsusi, kuid pikkade arutelude tulemusena tegi Reformierakond siiski muudatusettepaneku, mis jätaks kooliastmete lahutamise koolipidajate ehk kohalike omavalitsuste otsustada.

Puhaste gümnaasiumite loomine ei ole iseenesest halb, pigem tervendav (Hugo Treffneri Gümnaasiumi näitel), kuid sellist mudelit ei tohiks rakendada nn sunduslikult ja ühe löögiga kõigile gümnaasiumiosaga üldhariduskoolidele. Ei tohi unustada seda, et koolid näiteks äärealadel ei allu päris samadele reeglitele, millele linnakoolid (nt koolitee pikkus jms). Ida-Virumaa koolivõrku ja ka nt saari tuleks eraldi käsitleda. Selles valguses tuleb nii kooliastmeid lahutades kui ka elujõuetuid gümnaasiume liites olla ettevaatlik ja kaalutlev, tuginedes ministeeriumi vastavatele analüüsidele (mis arvestavad õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet, tõmbekeskusi jms).

Mõnel puhul on ehk mõistlikum jätta põhikool ja gümnaasium lahutamata.
Võtame näiteks Haapsalu. Leian, et tänane süsteem, kus linnas konkureerivad omavahel kaks gümnaasiumit- Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium (progümnaasium ehk 7.-12. klass) ja Haapsalu Gümnaasium (1.-12. klass), toimib eluterves konkurentsis, mis omakorda tagab parema hariduse kvaliteedi.
Kui aga lahutada põhikooli osad gümnaasiumist ning moodustada seeläbi üks suur põhikool ja eraldi gümnaasium, kaoks ka konkurents kahe gümnaasiumi vahel ning seeläbi väheneks ka õpilase valikuvõimalused.

Soovides tagada Eesti hariduse kvaliteedi tõusu, kättesaadavust ning jätkusuutlikkust, on oluline siiski optimeerida ja korrastada tänane koolivõrk (mitteelujõuliste gümnaasiumite liitmine elujõulisteks). Põhikooli ja gümnaasiumi kooliastmete lahutamine jäägu piirkondlikest vajadustest, oludest ja kvaliteetse koolihariduse eelduseks olevatest kriteeriumitest lähtudes koolipidaja otsustada.

Reformierakond: vabatahtlik lahutamine on tervitatav

29. jaanuar 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Minister Lukase tänane avaldus, kus ta nõustub loobuma uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koostamisel kooliastmete lahutamisest, on igati positiivne.
Lauri Luige sõnul on mitmed koolijuhid ja haridusspetsialistid väljendanud oma skeptitsismi kooliastmete sundlahutamise kohta sellisel kujul nagu esialgne seaduseelnõu seda ette nägi. ’’Kooliastmete lahutamine oleks kaasa toonud suuri kulutusi, mille kavandamine oleks tänases olukorras olnud ohtlik,’’ lausus Luik. ’’Ka meil on lahutamise osas erimeelsusi, kuid pikkade arutelude tulemusena tegi Reformierakond siiski muudatusettepaneku, mis jätaks kooliastmete lahutamise koolipidajate ehk kohalike omavalitsuste otsustada.’’

’’Soovides tagada Eesti hariduse kvaliteedi tõusu, kättesaadavust ning jätkusuutlikkust, on oluline siiski optimeerida ja korrastada tänane koolivõrk. Põhikooli ja gümnaasiumi kooliastmete lahutamine jäägu piirkondlikest vajadustest, oludest ja kvaliteetse koolihariduse eelduseks olevatest kriteeriumitest lähtudes koolipidaja otsustada,’’ lisas Luik.