Arhiiv veebruar 19th, 2010

Kolme keele vajalikkus leiab toetust

19. veebruar 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Rõõmustav on lugeda tänasest Postimehe paberväljaandest, et haridus ja vähemalt kolme keele oskus tagavad nii täna kui tulevikus hea äraelamise ehk annavad tööd ja leiba.
Postimehe artikkel keskendub küll rohkem tänastele kooliõpilastele, kuid on laiendatav tegelikult kogu tööealisele elanikkonnale. Õppida tuleb pidevalt, ennast täiendada ja teatud eluperioodi järel isegi uus amet, eriala valida. Hariduse omandamine on investeering tulevikku – seda teavad kõik. Koolinoorte jaoks on tegemist kaugema tulevikuga, aga tänase tööealise jaoks lähitulevikuga.
Euro toob välisinvesteeringud ja uued töökohad, sinna aga oodatakse oskustega inimesi, kes oskavad lisaks ka keelt. Enesetäienduse või keeleõpingutega tuleks alustada kohe praegu.
 
Kolme keele oskust on vaja
 
Samas Postimehe artiklis leiab Arengufondi nõukogu liige Heido Vitsur samuti, et lisaks inglise keelele peab veel ühte keelt oskama. Väga õige. Kordan veelkord üle juba mitmeid kordi erinevates vormides väljendatud seisukohta, et minu arvates peab Eestis edukalt hakkama saamiseks oskama vähemalt kolme keelt – eesti, vene ja inglise keel.
 
Vitsur lisab, et lisaks keeleoskusele on vaja omada ka laiemaid kultuurilisi teadmisi teiste riikide-rahvaste kohta, et suheldes teisi inimesi mitte solvata. Olen igati Vitsuriga nõus. Euroopa kultuuriruumi tundmine eeldab teadmisi, mida meie koolidest ei pruugi saada ja kodunt ka mitte. Umberto Eco on kirjutanud International Herald Tribune-s eelmise aasta jõulude ajal avaldatud artiklis, et on võimatu aru saada umbes kolmest neljandikust Lääne kunstist, kui ei teata Vana ja Uue Testamendi sündmuseid ning pühakute lugusid. Aga see on juba eraldi teema, mis jäägu järgmiseks korraks.