Arhiiv aja järgi aprill, 2010

Kas uus oranž revolutsioon?

28. aprill 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Viktor Janukovitš võitis küll ausatel ja vabadel valimistel, kuid presidendina on ta euroopalikke väärtusi toetanud vaid läänes peetud kõnedes. Venemaa Musta mere laevastikuga lepingu pikendamise protsess on järjekordseks tõestuseks demokraatia tagasikäigust Ukrainas.

Võib vaielda selle üle, et kui palju Ukraina lepingust rahaliselt ja poliitiliselt võitis või kaotas, kuid kindlasti peame hukka mõistma selle, kuidas seda tehti. Nii oluline ja tundlik kokkulepe saavutati Vene ja Ukraina presidentide vahel ilma igasuguse avaliku debatita. Teerulliga sõideti üle mitte ainult opositsioonist ja ajakirjanikest, vaid kogu rahvast.

Teerullipoliitikat kasutas Janukovitši Regioonide Partei ja selle puudlid ka teisipäeval lepingu ratifitseerimisel Ukraina parlamendis ehk Verhovna Radas. Paljuks ei peetud ka hääletada nende saadikute eest, kes füüsiliselt tuhandete kilomeetrite kaugusel asusid. Pinged parlamendis kasvasid üles kakluseks, mille tulemusena mitmed saadikud ka arstiabi vajasid.

Rusikatega poliitika tegemine võiks anda selge eelise maailma poksitšempionile Vitali Klitškole, kes äsja teatas oma partei UDAR (tõlkes „hoop”) asutamisest. Rusikate ja ühe-mehe-parteide asemel vajab Ukraina aga märksa enam demokraatlike väärtuste kaitset.

Ajakirjandusvabaduse eest seisev organisatsioon Piirideta Reporterid saatis 23. aprillil avaliku kirja Ukraina siseministrile juhtimaks tähelepanu viimastel kuudel toimunud ajakirjanike tagakiusamisele. Teated ajakirjanike peksmistest ja vahistamistest, meediafirmade survestamisest tuletavad meelde Kutšma aegset režiimi. Demokraatia vähikäigule Ukrainas on tähelepanu juhtinud ka Amnesty International ja mitmed teised inimõiguste kaitsmisega tegelevad organisatsioonid.

Ukraina on väga lähedal olukorrale, mis tõi viis aastat tagasi tänavatele sadu tuhandeid meeleavaldajaid. Vahe on selles, et täiesti põhjendatult on oranži tiiva läbikukkunud juhid kaotanud suure osa usaldusest nii Ukrainas kui ka läänes. Ma loodan väga, et protestijad suudavad siiski koonduda mingi poliitiku asemel hoopis suure eesmärgi taha, mille nimeks demokraatlikum Ukraina.

(Arvamusartikkel ilmus EPL-onlines http://www.epl.ee/artikkel/575823)

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Pressiteade: Ukrainas on löögi all meedia- ja kodanikuvabadus

27. aprill 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Riigikogu Eesti-Ukraina parlamendirühma esimehe Silver Meikari sõnul on täna Ukraina Parlamendis toimunud sündmused järjekordseks sammuks demokraatia vähenemise teel. Vene Föderatsiooni Musta mere laevastikuga lepingu pikendamise hääletusel toimus rüselus, pilluti esemeid ja lõhati suitsupomm.

’’Märul parlamendis on ennekuulmatu, kuid sama ennekuulmatu on ka see, kuidas president Janukovitši partei täna hääletust läbi viis,’’ ütles Silver Meikar. ’’Valimisstulemustest selgub näiteks, et lepingu poolt andis hääle ka saadik Serhiy Holovaty, kellega koos osalesin täna Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istungil Strasbourgis.’’

Silver Meikar on mures meedia- ja kodanikevabaduste ja Ukraina konstitutsiooni vastaste sammude pärast, mis on toimunud pärast Janukovitši presidendiks vannutamist. ’’On põhjust arvata, et põhiseadusele ei vasta nii mais toimuma pidanud kohalike valimiste edasilükkamine kui kurikuulsa Musta mere laevastiku lepingu sõlmimine, rääkimata valimiste võltsimisest Ukraina Parlamendis.

Ajakirjandusvabaduse eest seisev organisatsioon Piirideta Reporterid saatis 23. aprillil avaliku kirja Ukraina siseministrile juhtimaks tähelepanu viimastel kuudel toimunud ajakirjanike tagakiusamisele.
Meikari hinnangul tuletavad teated ajakirjanike peksmistest ja vahistamistest, meediafirmade survestamisest ning võimu salatsemisest meelde Kutšma aegset režiimi.

(Homme kirjutan pikemalt)

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Mäo-Särevere arengukoridorist

27. aprill 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Eesti väljub majanduskriisist ja euro tulek annab veelgi uut jõudu välisinvesteeringute tulekuks. Mitmed Põhjamaade ettevõtjad on otsustanud/otsustamas oma tootmise Eestisse ületoomist. Kas Järvamaa on valmis investeeringute vastuvõtuks ehk uute töökohtade tekkeks?

Olen veendunud, et Järvamaa arengu võti asub Mäos. Seitse aastat tagasi pakkusin Äripäeva majanduskonverentsil välja idee arendada ettevõtlust Mäo-Särevere arengukoridoris*. Ühendades omavahel mõtteliselt kaks küla koos nende vahele jääva kahe linnaga, saame ala kus elab rohkem kui pool Järvamaa elanikkonnast. Piirkonnas on hea teedevõrk ning raudteeühendus. Ei näe mingit takistust, miks ei võiks omavalitsused koostöös ette võtta ühist ettevõtlusalast teemaplaneeringut, arendada infrastruktuuri ning piirkonda uutele ettevõtetele välja pakkuda.

 
Planeeringutest targa tööjõuni
Mäo-Särevere arengukoridoris on palju võimalusi. Enamus maakonna elanikkonnast on arvestatav nii tööjõu kui klientidena. Järvamaa kutsehariduskeskus, Mainori kõrgkool, Tartu Ülikooli Türi kolledž pakuvad laialdasi võimalusi tööjõu harimiseks, täiend-ja ümberõppeks. Puudu on hästi läbimõeldud terviklik arengustrateegia, mida toetavad detailplaneeringud ja omavalitsuse valmisolek investeerida infrastruktuuri. Viimane on üks eeldustest, kuidas edukalt konkureerida pealinna ümbruse tehnoparkidega. Mõistlik on luua projektiorganisatsioon, et pakkuda kvalifitseeritud abi ettevõtjatele erinevatest fondidest raha taotlemisel.
 
Puhas joogivesi ja korras teedevõrk
Juba ammu ei räägi keegi Paidest kui kehva joogiveega linnast. Kui ma 1996. aastal linnapeaks sain, oli kvaliteetse joogivee puudumine suur probleem. „Puhta vee“ projekti tulemusel sai linn uue veehaarde ning 2003. aastal võtsime ette järgmise sihi – viia puhas joogivesi kõigi majapidamisteni ja kanaliseerida ka linnalähedased külad. 1.aprillil 2010 jõudis seegi projekt lõpule. Mõlemal juhul tuli lõviosa investeeringust Euroopast ning paidelased pidid tasuma vaid väikese omaosaluse.  
Nüüd on tsentraalne vee-ja kanalisatsiooni süsteem jõudnud Sillaotsa külla, kust ei ole enam pikk maa Mäoni. Paide ümbruse forellijõed sunnivad väga ettevaatlikult suhtuma igasugusesse täiendavasse reostusse ning seega on kõige pikaajalisem lahendus koguda kõik reoveed Mäos planeeritavalt alalt kokku ja suunata Paide puhastisse. Nii on ka ettevõtjale odavam, keskkonnasõbralikkusest rääkimata.
Teedevõrgu ehitus käib ja juba aasta pärast on lõplikult valmis Paide-Türi vaheline tee ning Mäo ristmik. Enam ei ole mõtet vaielda maha-ja pealesõitude üle, sest see rong on ammu läinud. Sel kevadel algab ehitus Aruvalla-Kose vahelisel lõigul ehk neljarealine maantee tuleb Mäole üha lähemale.
 
Omavalitsus hooligu ettevõtjast
Üks positiivne näide Paidesse toodud tootmisest on käepärast võtta. Elektroonikaettevõte Brandner PCB, mis tegutseb Paides Tööstuse tänaval, oli aastaid tagasi Tallinna firma. Minu juhitav linnavalitsus lõi koos volikoguga piisavad eeldused, et firma koliks Paidesse ning nii juhtuski. Selgitasime välja sobiva kinnistu, koostasime linna kulul detailplaneeringu, puhastasime kinnistu ehitusjääkidest. Brandner ehitas uue tootmishoone ning lõi paarkümmend uut töökohta. Mis veelgi tähtsam – linna ettevõtlus mitmekesistus, sest elektroonikatööstust Eestimaa Südames varem ei olnud.
 
Väga tähtis on ettevõtjatega suhtlemisel tagada ausus ja läbipaistvus. Ettevõtjad hindavad ausat konkurentsi ja ei soovi end siduda kohaliku poliitilise võitlusega. Kui Paide linnavolikogu müüs mõned aastad tagasi Sillaotsas asuvat hinnalist teeäärset kinnistut siis olid tingimused juba ette määratud ühte pakkujat silmas pidades. Otsustajatega seotud ühing võitiski „konkursi“ kuid kinnistul ei ole tänaseni mingit silmaga nähtavat arengut toimunud.
Taolistest juhtumitest tuleb edaspidi hoiduda, kui me soovime, et toimuks tegelik areng, et ettevõtjad investeeriksid, looksid töökohti ja kogukond saaks nende tegemistest kasu.
 
Ühistegevus loob töökohti
Konkurentsieeliste loomiseks vajame Järvamaal laiapõhjalist koostööd Paide valla, Paide linna, Väätsa valla ja Türi valla vahel. Üheskoos rahastatakse proportsionaalselt elanike arvuga Mäo-Särevere ettevõtlusalase teemaplaneeringu koostamist, ettevõtlusalast laialdast teavitamist nii Eestis kui Põhjamaades ning ollakse valmis avalikult kasutatava  infrastruktuuri rajamiseks. Usun, et rong ei ole veel läinud ning Järvamaal on veel võimalusi saada kasu euroga liitumisele järgnevatest Põhjamaade ettevõtete Eestisse-tulekust, tootmiste ületoomistest, uutest investeeringutest. Peame pingutama, et töökohti loodaks just Järvamaale, siis ei pea meie inimesed töö otsingul kodupaigast lahkuma.
 
Tõnis Kõiv
Paidelane aastast 1994

*2003 aastal Äripäeva konverentsil esitatud ettekande slaidid: kandidaat/UserFiles/File/Mäo-Särevere koridor.ppt

Targa maja idee vajab poliitikute seas enam levitamist

26. aprill 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Targa maja või aruka hoone ideed tuleb ka Eesti poliitikute seas enam levitada, kuna energiasääst ja ökonoomsus (mida intelligentsed hooned peaasjalikult pakuvad) on ühed olulisemad lähiaja märksõnad. Seetõttu kavatsengi Riigikogu juurde asutada targa maja toetusrühma, mille üks eesmärke on selgitada välja vajadus ning võimalikud kohad seadusandluses, mida tuleks reguleerida, et arukate hoonete kasutamist hoogustada.
Aprilli keskel esinesin Rakveres targa maja konverentsil, kus andsin ülevaate oma selleteemalisest magistritööst. Nii minu tööst kui ka antud konverentsilt joonistus välja tõsiasi, et Eestis on antud valdkond veel lapsekingades ning vajab lähitulevikus kindlasti tõsist selgitus- ja populariseerimistööd. Kuigi arukate hoonetega tegelevaid ettevõtteid on juba mõnikümmend.

Eesti on täis aastakümneid tagasi ehitatud korruselamuid, mille puhul energiasäästust ja kokkuhoiust rääkida ei saa, kuid mida annaks targa maja hooneautomaatikatehnoloogiaid kasutades tunduvalt efektiivsemaks muuta.

Lihtne näide, kui ebaökonoomne on tüüpiline Lasnamäe maja. Talvel, kui väljas on külm, töötavad radiaatorid (reeglina mittereguleeritavad) täiskuumusel. Kui inimestel hakkab palav, siis (selle asemel, et radiaatorit reguleerida) avatakse aken. Ja nii kütamegi taas karget talveõhku. Intelligentses hoones aga seadistub temperatuur ise just sellisele tasemele, kuhu peremees ta programmeerib. Ehk et siis kui soovime jahutust, ei avane mitte aknad vaid väheneb kõigepealt küte ning vajadusel hakkab tööle konditsioneer jne.

Tutvu ka minu magistritöö järeldustega SIIN!

Targa maja idee vajab poliitikute seas enam levitamist

26. aprill 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Targa maja või aruka hoone ideed tuleb ka Eesti poliitikute seas enam levitada, kuna energiasääst ja ökonoomsus (mida intelligentsed hooned peaasjalikult pakuvad) on ühed olulisemad lähiaja märksõnad. Seetõttu kavatsengi Riigikogu juurde asutada targa maja toetusrühma, mille üks eesmärke on selgitada välja vajadus ning võimalikud kohad seadusandluses, mida tuleks reguleerida, et arukate hoonete kasutamist hoogustada.
Aprilli keskel esinesin Rakveres targa maja konverentsil, kus andsin ülevaate oma selleteemalisest magistritööst. Nii minu tööst kui ka antud konverentsilt joonistus välja tõsiasi, et Eestis on antud valdkond veel lapsekingades ning vajab lähitulevikus kindlasti tõsist selgitus- ja populariseerimistööd. Kuigi arukate hoonetega tegelevaid ettevõtteid on juba mõnikümmend.

Eesti on täis aastakümneid tagasi ehitatud korruselamuid, mille puhul energiasäästust ja kokkuhoiust rääkida ei saa, kuid mida annaks targa maja hooneautomaatikatehnoloogiaid kasutades tunduvalt efektiivsemaks muuta.

Lihtne näide, kui ebaökonoomne on tüüpiline Lasnamäe maja. Talvel, kui väljas on külm, töötavad radiaatorid (reeglina mittereguleeritavad) täiskuumusel. Kui inimestel hakkab palav, siis (selle asemel, et radiaatorit reguleerida) avatakse aken. Ja nii kütamegi taas karget talveõhku. Intelligentses hoones aga seadistub temperatuur ise just sellisele tasemele, kuhu peremees ta programmeerib. Ehk et siis kui soovime jahutust, ei avane mitte aknad vaid väheneb kõigepealt küte ning vajadusel hakkab tööle konditsioneer jne.

Tutvu ka minu magistritöö järeldustega SIIN!