Arhiiv aja järgi mai, 2010

Keit Pentuse blogi: mida teha müügimaksuga?

31. mai 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentuse blogi» Keit Pentus

Kui riik näeb, et üks omavalitsus sülitab kõrge kaarega oma ettevõtjate ja sealt kaudu ka kõigi tarbijate krae vahele ja võtab vastu otsuseid, mille mõju ulatub kaugele üle selle omavalitsuse piiri, siis mida peaks tegema, küsib oma ajaveebis reformierakondlane Keit Pentus.

Ta pakub välja kaks varianti:

Variant üks. Sekkuma ja kärpima seadusega omavalitsuse otsustusõigust, et seeläbi oleksid ka elanikud ja ettevõtjad tulevikus segaduste eest rohkem kaitstud.

Variant kaks. Pidama omavalitsuste iseotsustamisõigust isegi kogu riigi maksu- ja ettevõtluskliimat halvendavate otsuste puhul pühaks ja puutumatuks. Ütlema kõigile, kes riigilt omavolitseva omavalitsuse eest kaitset paluvad, et sekkuda ei ole võimalik, sest kohalike elanike valitud linnajuhtidel on mandaat otsuste tegemiseks just nende parema äranägemise järgi.

Pentus ei  salga, et tema isiklik eelistus kaldub seadusega müügimaksu tühistamise kasuks ja ma pean õigeks, et kogu riigi majanduskeskkonda rikkuv müügimaks seadusega tühistataks.

Selleks on kaks põhjust, kirjutab Pentus.

Esiteks. Ettevõtluskliima puhul on stabiilsus, lihtsus ja läbipaistvus ühed kõige olulisemad asjad. Tallinna linnavalitsuse poolt korraldatud segadus müügimaksu kehtestamisel on andnud sellele meie reklaamitavale stabiilsele ja ettevõtjasõbralikule majanduskeskkonnale korraliku põntsu. Ja see ei ole ühe isepäise omavalitsuse küsimus. See puudutab tervet riiki.

Tänasest on Savisaare müügimaksu kehtima hakkamiseni jäänud üks päev. Hulk ettevõtjaid ei tea aga siiani, kas ja milliste kaupade pealt nende käest maksu nõudma tullakse. Nii meie oma ettevõtjad kui välisinvestorid on nördinud ja nõutud. Ajal, kui kõik linnad ja riigid teevad pingutusi, et töökohtade loojaid enda juurde meelitada, saadab Tallinn oma segase müügimaksuga sõnumi: “Kui otsite lihtsat ja selget süsteemi, siis ärge meie juurde oma investeeringutega tulge.”

Nii käitudes ei mõjuta pealinna juhid aga mitte ainult ühes omavalitsuses toimuvat. Selline käitumine ja maksudega pusserdamine mõjutab suhtumist kogu riigi ettevõtluskliimasse. Milline investor tahaks oma raha investeerida kohta, kus ta ei tea kas ja mille eest talt maksu küsima hakatakse?

Teiseks. Tallinna müügimaksu hindu kergitav mõju ulatub kaugele üle ühe omavalitsuse piiri. Nii pole tegu enam klassikalises mõttes kohaliku maksuga, vaid koormisega, mis pannakse ühe omavalitsuse otsusega peale ka ülejäänud elanikele. Kuis nii?

Tallinna müügimaksu kehtestamine on tekitanud kaupmeestele kümnete miljonite suuruseid kulutusi. Loomulikult maksavad kallinevate kaupade näol need kulutused lõpuks kinni tarbijad. Kauplusekettides müüdava kauba puhul mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti tarbijad, nendib Pentus.

Kui müügimaksu kaitsjad rõhuvad omavalitsuste õigusele ise otsustada, millist maksu ja mis ulatuses nad oma elanikelt kasseerivad, siis kuidas see õigus ikka praegu täpselt rakendub? Kui näiteks üks Lõuna-Eesti omavalitsus tahab otsustada, et sealsed elanikud ei pea mitte Tallinna müügimaksu pärast kallimat kaupa ostma, siis kuidas tal on võimalik seda otsust realiseerida? Mis ta teha saab, et see nii ka oleks?

Savisaare müügimaks ei ole oma sisult kohalik maks. Just sel põhjusel tuleb see kogu riigi ettevõtluskeskkonda ja tarbijate olukorda halvendav maks tühistada, kirjutab Pentus.

Allikas: Raamatupidaja.ee

Tallinna müügimaks pole kohalik maks

31. mai 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentuse blogi» Keit Pentus

Reformierakonna aseesimehe Keit Pentuse hinnangul ei saa Tallinna müügimaksu puhul rääkida kohalikust maksust.

“Kui tegu oleks kohaliku maksuga, ei saa öelda, et müügimaks oleks päris saatanast. Aga Tallinna puhul ei saa rääkida kohalikust maksust kohaliku maksu mõttes, sest Tallinna müügimaksu mõju ulatub kaugele Tallinna piiridest,” rääkis Keit Pentus “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus.

Pentuse sõnul on Tallinna müügimaks andnud kogu Eesti ettevõtluskeskkonnale tugeva löögi. “Ühelt poolt oleme me väga uhked, et meil on hea ettevõtluskeskkond ja lihtne maksusüsteem, aga kui vaadata Tallinna müügimaksu, siis täna on veel rida ettevõtteid, kes ei tea, milliste kaupade eest nad peavad maksma, kuhu ja kuidas nad peavad maksma. See on pannud kogu Eesti ettevõtluskeskkonnale tugeva põntsu,” selgitas ta.

Pentus lisas, et läbi Tallinna müügimaksu tõusevad kaupade hinnad igas teiseski Eesti omavalitsuses.

Pentuse arvates peaks iga omavalitsuse huvi olema, et sealne ettevõtluskeskkond oleks võimalikult soodus, et ettevõtjad tahaksid seal tegutseda ning seeläbi laekuks omavalitsuse kassasse ka maksu, mistõttu ei oleks uusi makse kehtestada tarvis.

Tänasel valitsuskoalitsiooni nõupidamisel otsustasid IRL ja Reformierakond kaotada tulevast aastast üleriigiliselt nii müügi- kui paadimaksu.

Allikas: ERR|UUDISED

Mida teha müügimaksuga?

31. mai 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentuse blogi» Keit Pentus

Kui riik näeb, et üks omavalitsus sülitab kõrge kaarega oma ettevõtjate (ja sealt kaudu ka kõigi tarbijate) krae vahele ja võtab vastu otsuseid, mille mõju ulatub kaugele üle selle omavalitsuse piiri, siis mida peaks tegema?

Variant üks. Sekkuma ja kärpima seadusega omavalitsuse otsustusõigust, et seeläbi oleksid ka elanikud ja ettevõtjad tulevikus segaduste eest rohkem kaitstud.

Variant kaks. Pidama omavalitsuste iseotsustamisõigust isegi kogu riigi maksu- ja ettevõtluskliimat halvendavate otsuste puhul pühaks ja puutumatuks. Ütlema kõigile, kes riigilt omavolitseva omavalitsuse eest kaitset paluvad, et sekkuda ei ole võimalik, sest kohalike elanike valitud linnajuhtidel on mandaat otsuste tegemiseks just nende parema äranägemise järgi.

Ei salga – minu isiklik eelistus kaldub seadusega müügimaksu tühistamise kasuks ja ma pean õigeks, et kogu riigi majanduskeskkonda rikkuv müügimaks seadusega tühistataks.

Miks? Toon kaks põhjust.

Esiteks. Ettevõtluskliima puhul on stabiilsus, lihtsus ja läbipaistvus ühed kõige olulisemad asjad. Tallinna linnavalitsuse poolt korraldatud segadus müügimaksu kehtestamisel on andnud sellele meie reklaamitavale stabiilsele ja ettevõtjasõbralikule majanduskeskkonnale korraliku põntsu. Ja see ei ole ühe isepäise omavalitsuse küsimus. See puudutab tervet riiki.

Tänasest on Savisaare müügimaksu kehtima hakkamiseni jäänud üks päev. Hulk ettevõtjaid ei tea aga siiani, kas ja milliste kaupade pealt nende käest maksu nõudma tullakse. Nii meie oma ettevõtjad kui välisinvestorid on nördinud ja nõutud. Ajal, kui kõik linnad ja riigid teevad pingutusi, et töökohtade loojaid enda juurde meelitada, saadab Tallinn oma segase müügimaksuga sõnumi: “Kui otsite lihtsat ja selget süsteemi, siis ärge meie juurde oma investeeringutega tulge.”

Nii käitudes ei mõjuta pealinna juhid aga mitte ainult ühes omavalitsuses toimuvat. Selline käitumine ja maksudega pusserdamine mõjutab suhtumist kogu riigi ettevõtluskliimasse. Milline investor tahaks oma raha investeerida kohta, kus ta ei tea kas ja mille eest talt maksu küsima hakatakse?

Teiseks. Tallinna müügimaksu hindu kergitav mõju ulatub kaugele üle ühe omavalitsuse piiri. Nii pole tegu enam klassikalises mõttes kohaliku maksuga, vaid koormisega, mis pannakse ühe omavalitsuse otsusega peale ka ülejäänud elanikele. Kuis nii?

Tallinna müügimaksu kehtestamine on tekitanud kaupmeestele kümnete miljonite suuruseid kulutusi. Loomulikult maksavad kallinevate kaupade näol need kulutused lõpuks kinni tarbijad. Kauplusekettides müüdava kauba puhul mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti tarbijad.

Kui müügimaksu kaitsjad rõhuvad omavalitsuste õigusele ise otsustada, millist maksu ja mis ulatuses nad oma elanikelt kasseerivad, siis kuidas see õigus ikka praegu täpselt rakendub? Kui näiteks üks Lõuna-Eesti omavalitsus tahab otsustada, et sealsed elanikud ei pea mitte Tallinna müügimaksu pärast kallimat kaupa ostma, siis kuidas tal on võimalik seda otsust realiseerida? Mis ta teha saab, et see nii ka oleks?

Savisaare müügimaks ei ole oma sisult kohalik maks. Just sel põhjusel tuleb see kogu riigi ettevõtluskeskkonda ja tarbijate olukorda halvendav maks tühistada.

Raamatuneljapäev VIII: Paul Collier: Miljard kõige vaesemale.

31. mai 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Parafraseerides Collieri ei taha ma, et mu lapsed kasvaksid üles maailmas, kus laiutab hiiglaslik veritsev haav – miljard inimest, kes on takerdunud lootusetusse olukorda, kuigi ümberringi valitseb enneolematu küllus. Just seetõttu soovitan seda raamatut kõigile, kes viitsivad mõelda pisut kaugemale Eesti, Euroopa Liidu ja/või arenenud läänemaailma valvatud piiridest.

Eesti Välispoliitika Instituudi juhi Andres Kasekampi kutsel oli mul au osaleda arutluspanneelis eelmisel nädalal toimunud selle Paul Collieri raamatu “Miljard kõige vaesemat” eestikeelse tõlke esitlusel. Raamatusse autoriautogrammi saamisest oli mul veelgi rõõmsam meel arutluse üle avalikul üritusel kui ka eraviisiliselt pärast üritust.

Collier jagab kirvehoobiga maailmaelanikud kolmeks – 1 miljard rikastes, 4 miljardit arenevates ja 1 miljard stagnatsiooniriikides elavateks – ning küsib, et kuidas/miks peaksime aitama seda viimast kõige halvemas seisus inimesi. Vaeseima miljardi peamiseks probleemiks ei ole mitte ainult majanduskasvu puudumine, vaid LOOTUSE puudumine. „Ma arvan, et arengust võib rääkida juhul, kui tavalised inimesed hakkavad lootma, et nende lapsed näevad ühiskonda, mis on ülejäänud maailmale järele jõudnud.“ (28)

Kitsarinnaliselt mõtlevad poliitikud peaksid mõistma, „..et need vaeseima miljardi maad, need suured kaosesaared, on ohtlikud ka meie jaoks. Nad võivad kujuneda kurjategijate, terroristide ja haiguste pesitsuspaigaks.“ (177) Lisaks veel raha. „Kokkuvõttes maksab tüüpiline kodusõda riigi ja tema naabrite jaoks ligikaudu 64 miljardit dollarit. Viimase paarikümne aasta vältel on igal aastal puhkenud keskmiselt kaks uut kodusõda, seega on maailm igal aastal kaotanud üle 100 miljardi dollari ehk üleilmsest abieelarvest ligi kaks korda suurema summa“ (51)

Tasub vaid jälgida päevauudiseid, et mõista kurba tõsiasja, et kodusõdade ja konfliktide eest maksame ka meie. Võib-olla kõige lihtsam (seega  ka banaalsem) näide on nurjunud riigi Somaalia piraadid, kelle tegevus on suutnud mitte ainult surmaohtu seada sealsetes vetes sõitvaid meremehi, vaid kergitada ka toornafta hinda maailmaturul (loe: hinda Eesti tanklates).

Soovimata raamatut ümber jutustada mainin vaid, et ta kirjeldab seda (peamiselt Aafrika riikidest koosnevat) nurjunud riikide gruppi, defineerib neid valitsevad arenguohud ja –lõksud ning pakub välja konkreetsed lahendused nende riikide abistamiseks. Ei, ta ei korda stamploosungit „rohkem raha“, vaid kohati vastupidi – ta põhjendab, miks vahel välisabi suurendamine toob pigem kahju (N: „hollandi lõks“) ning mis tingimustel oleks vaja hoopis sõjalist sissetungi (positiivne näide Briti armee operatsioon Palliser Sierra Leones).

Kriitikat saavad nii valitsused kui ka valitsusvälised organisatsioonid. Eriti armas on termin „rumal süda“, mida võiks võrrelda tuntud tõdemusega, „et sooviti teha kõige paremat, aga välja tuleb nii nagu alati“. Probleemi lahendamise võtit näeb ta aga tavalistest kodanikes (ehk SINUST ja MINUST): „…– inimestes, kes suudavad raamatu lõpuni lugeda“ (248), teha sellest järeldused ning sundida valitsusi kurssi muutma. (Seega palun Sind, et loeksid selle raamatu läbi!)

Arenguabi teemadest rääkimine ei tekita Eestis paraku huvi (olgu selle tõestuseks kas või vähene osavõtt raamatu esitlusest ja ka samal ajal toimunud Maailmapäeva üritustest Vabaduse väljakul). 1+4. miljardi elaniku suunas visatud nool lendab ka meie pihta: „Kuna vaesema miljardi murede lahendamisest võidaksid kõik, siis loodetakse, et keegi teine asja korda ajab“. (244)

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Narvas ei ole majanduskriisi olnudki?!

30. mai 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Möödunud nädalasse mahtusid kohtumised Narvas ja Narva-Jõesuus, aga ka Türil, Paides ja Aravetel. Teemadeks ikka majandus, euro, pensionid, aga ka haridus nii täna kui tulevikus.
Narva ettevõtja Aleksander Brok väitis teisipäevasel kohtumisel, et tema ei ole oma ettevõtmistes majanduskriisi tundnudki. Ikka tuleb ca kümme tundi päevas tööd teha ning iga päevaga kasvav usaldus äripartnerite vahel toob aina uusi investeeringuid tehnoparki. Broki juhitavas tehnopargis Narvas on mitmeid eripalgelisi ettevõtteid ning töökohti tekib aina juurde. Kõige muljetavaldavam oli tellimuse peale mootorrattaid ehitav üksus.
 
Linnasekretär Ants Liimetsa ja kolleeg Rein Aidmaga Narva Kindluses lõunatades selgus muuhulgas, et suhete soojenemine kahe riigi vahel on toimumas lausa igal tasandil.
Narva-Jõesuus ootasid meid Virumaa eakad. Oli laulu ja tantsu ning virgutusvõimlemistki. Oma osa oli Narva-Jõesuu volikogu esimehe Raivo Murdi, Ida-Viru saadiku Rein Aidma ja minu kõnedel, küsimustele vastamisel. Ei puudunud ka loterii, kus külaliste vahel erinevaid suveniire ja ka tarbeasju välja loositi. Tänu pr Mihkelsonile kutse eest!
 
Neljapäeval oli Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni haridus-ja kultuuri töörühm visiidil Järvamaal. Haridusinimestega said kokku Helmer Jõgi, Lauri Luik ja Imre Sooäär, eraldi programm oli Jaak Salumetsal ja fraktsiooni esimehel Peep Arul. Mina olin koos haridusgrupiga.
Kohtumisel Türi kultuurimajas saime abivallavanem Vahur Salomilt ülevaate Türi hetkeseisust ning arutasime koos lapsevanemate, hoolekogu ja õpetajate esindajatega kuidas edasi. Türil on tehtud tublit tööd, et ka tulevikus oleks kevadpealinnas võimalik omandada gümnaasiumiharidust. Samas aga vajavad tulevikku suunatud otsused rahulikku lahtirääkimist, et nii õpetajad kui lapsevanemad mõistaksid otsuste vajalikkust.
Tegime kiire tiiru peale ka kultuurimajale, mille avamisele ma kahjuks muude kohustuste tõttu ei jõudnudki. Ilus maja ja hästi sisustatud. Nüüd saab edaspidi betooni investeerimise asemel pika-ajaliselt inimestesse panustada.
 
Aravetel arutasime kolme valla – Ambla, Järva-Jaani ja Koeru keskkoolide ühistöö vajalikkust ning lausa möödapääsmatust. Kui ka praegu teevad sisulist koostööd vaid kaks kooli kolmest siis küll aja möödudes ka kolmas jälle lisandub. Eraldi on vaid kaotada võimalik.
 
Järva maavalitsuses andis Ülo Ansberg ülevaate maakonnast arvudes. Värsked trendid sündivuse, kooliealiste laste arvu, töötuse ja majanduse kohta üldised olid realistlikud. Elu tulebki võtta nii nagu ta on ja püüda selle pealt (positiivseid) muudatusi esile kutsuda.
 
Reedel anti üle Järvamaa Kogukonnafondi noore spetsialisti preemia AS Järvamaa Haigla õele Kätlin Taalkisele. Mul on väga hea meel selle valiku üle. Andsin ühena annetajatest ka omalt poolt kirjaliku arvamuse, et just Kätlin Taalkis peaks preemia saama. Samas loodan, et järgmisel aastal on veelgi rohkem kandidaate ja eriti just ettevõtlusest. Soovin õnne noorele spetsialistile Järvamaa haiglast! Pikemalt saab lugeda Järva Teatajast.
 
Laupäeval Järvamaa laulu-ja tantsupidu Türil. Väga hea emotsiooniga pidu. Mõned fotomeenutused peost: