Arhiiv aja järgi juuni, 2010

Jalgpallist ja jalgrattasõidust

27. juuni 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Saksamaa võitis jalgpallis Inglismaad, Paide sai uued kuningad ning linn astus sammukese vallaga ühinemise suunas. Jalgrattasõit viis aga Mäo-Särevere jalgrattamarsruudi mõtteni.
Kuna tänane jalgrattasõit võttis natuke rohkem aega ja venis algselt plaanitust ka pikemaks (tervelt 86 km tavapärase 30-40 asemel) siis esimest jalgpalli MM-i poolaega Saksamaa-Inglismaa vahel ei näinud. Kuid teine poolaeg oligi huvitavam, sest näitas häid väravaga lõppenud rünnakuid ning ei näidanud kohtunike eksimusi. Inglismaa löödud värava arvestamata jätmine jäi ju esimesse poolaega. Saksamaa võit oli ülekaalukas ning tegi tuju heaks.
 
Head jagus Jaanipäeva nädalasse veel. Näiteks Paide sai omale uued kuningad. Mõne aastaga on kuningate valimine kenasti paika loksunud ning seega ei olnudki midagi imestada kui seekord neli kuningat kõik erakondade esindajatega täidetud said. Reformierakonnast Vello Talviste, Keskerakonnast Mart Mikson, IRL-ist Ako Aasma ja sotsidest Kalle Grünthal. Eelnimetatutest kolm esimest ka linnavolikogu liikmed.
Ajaloost on teada, et Paide kuningate saatus ei olnud just kergete killast… Soovime valitutele parimat.
  
Majavahetus Paide moodi. Paide linn andis Põllumajandusministeeriumile maja Paide kesklinnas ning vastu sai äärelinna kolossi. Uusi töökohti ei looda, sest ega Türilt Paidesse toodud töökohti ei saa ju uuteks pidada. Rahalist võitu ka Paide ei saanud, sest äraantava maja renditulude asemel on vastuvõetud maja ülalpidamiskulu. Aga see kõik selleks, vaatame positiivse pilguga. Tänu majavahetusele kolib Paide vallavalitsus ilmselt linnavalitsusega ühte majja ning see on samm kahe omavalitsuse ühinemise poole. Paide linna päästab pika-ajaliselt rahaprobleemidest ainult ühinemine teiste omavalitsustega ning seega ollakse praegu igati õigel teel. Soovin ühe tuntud „jalgrattasõitja“ sõnadega - „pärituult purjedesse ja laululusti südamesse!“
 
Jalgrattasõidust veel. Ootan pikisilmi, millal saab Paide ühendatud Türiga ehk valmib Kirna ristmik koos kergliiklusteega. Minu veelgi suuremaks sooviks on tekitada võimalus jalgratturitele sõita Mäost otsejoones Säreverre mööda kergliiklusteed. Üks ots ca 20 km, edasi-tagasi 40 km. Täpselt paras marsruut väikeseks vahetreeninguks kõigile, kes näiteks Tallinnast sõitmas sportlikku puhkust veetma Lõuna-Eestisse. Võiks Mäosse reklaami üles riputada: „Tule ja tee lühike sõit Paides ja Türil. Turvalise sõidu pikkus 10-st kuni 40 kilomeetrini ja meeldivad elamused garanteeritud.“
Mäo-Särevere marsruut võiks välja näha järgmiselt: sõit Mäost Paidesse ning seejärel valik, kas pöörata linna sisse või mööda ringteed otse Türi peale. Viimasel juhul tuleb Reopaluni sõiduteel sõita, seejärel saab jälle turvalisele kergliiklusteele. Samas on võimalik nii hoiduda ekstreemsevõitu sillaületusest Reopalus. Rahulikumas tempos tuleb sõita Türil, sest peatänava ääres on palju ristmikke. Samas aga saab suuremagi elamuse, kui viitadega juhtida jalgratturid kõrvaltänavatele, et näeks aedlinna kauneid aedu.
Säreveresse sõites saab ületada silla ning näiteks pilgu heita hobustele. Tagasiteel on paslik natuke kehakinnitust võtta Türi Kultuurimaja terassikohvikust. Rattad kenasti silma all ning terassilt oivaline vaade.
 
Unistada on ilus, aga see kõik on ju ka tegelikkuses saavutatav. Kogukonna kaasamine tee valikul Paide ja Türi linnas, mõnede siltide ja reklaamide paigaldus ning uued kliendid (uued töökohad) tulemas. Teeme üheskoos ära?!  

Haridus vajab jätkuvalt reforme

25. juuni 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Riigikogu võttis möödunud nädalal vastu uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS), mis tagab parema üldhariduse kvaliteedi ning suunab omavalitsusi koolivõrku korrastama. Seadus toetab kodulähedaste põhikoolide säilimist ning kvaliteetsema gümnaasiumihariduse teket. Kuid vaatamata kinnitatud koolireformile vajab haridusvaldkond jätkuvalt edasiarendamist.
Riigikogus ligi poolteist aastat väldanud töö tulemusena kujunes PGS-i eelnõust üks põhjalikumalt arutatud seadusi selle koosseisu ajal. Seaduses on sätestatud mitmed olulised valdkonnad õppetegevuse ja koolitöö paremaks korraldamiseks, seda nii õpetaja ja koolijuhi kui ka õpilase ning lapsevanema seisukohalt vaadates.

Nii näiteks on seaduses defineeritud õppekava alusväärtused, kus on selgelt välja toodud põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded ning õppe korraldamise põhimõtted. Selgelt on lahutatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Kui põhikooli õppekava on rangemini paigas ja üldbaasi loov, siis gümnaasiumi õppekavas on senisest enam valikuvabadust edasiseks suunavalikuks läbi mitmete valikainete.

Olulist rõhku on pööratud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele läbi osapoolte kohustuste ja vastutuse täpsustamise ning väljalangevuse vähendamisele läbi paindlikumate õpivõimaluste.

Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele koolis on pühendatud terve seaduse peatükk, kus on täpsustatud kooli õppekorralduslikke kohustusi, nt eripedagoogilise, psühholoogilise ja sotsiaalpedagoogilise teenuse kättesaadavus. Samuti on reguleeritud klassikomplekti suurused lähtuvalt puudeliigist. Täiendatakse ja muudetakse ka rahastamise aluseid, et arvestada õppija individuaalseid vajadusi ja hariduslikke erivajadusi.

Vaimse ning füüsilise turvalisuse ja tervise tagamiseks koolis on loetletud terve rida olulisi meetmeid alustades osapoolte õiguste ja kohustuste määratlemisest, abinõudest vägivalla ennetamiseks ning lõpetades järelevalve ja mõjutusmeetmetega.

Seaduses on mitmeid teemasid, mis tekitasid ka avalikkuses põhjalikke debatte ja arutelusid. Näiteks vaidlus koolikohustusliku ea üle, mida sooviti tõsta aasta võrra, kuid milleks jäi lõpuks ikkagi täna kehtiv 17 eluaastat. Täna kehtival kujul säilib ka kohalike omavalitsuste vaheline tasaarvlemine ühe omavalitsuse territooriumil elavate, kuid teise koolis käivate õpilaste osas. Uue seadusega lisandub ka erakoolidega arveldamine munitsipaalkoolidega samadel alustel. Ettevõtlusõpetus on nüüdsest gümnaasiumi astmes kooli jaoks kohustuslik, kuid õpilase jaoks vabatahtlik. Samuti usundi- ja riigikaitseõpetus. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb edaspidi sooritada kolm riigieksamit (eesti keel, võõrkeel ja kitsam või laiem matemaatika). Lisaks uurimistöö ja komplekseksam, mis sisaldab õppesuuna peamisi aineid ning sotsiaal- ja loodusteaduste alusaineid. Eksam tuleb sooritada vähemalt 50%-le. Gümnaasiumi pidamisel tuleb tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada nendest vähemalt kolm õppesuunda.

Kuigi suur töö on PGS-i vastuvõtmisega ära tehtud, peame hariduse kvaliteedi edasiseks tõstmiseks jätkama tänase haridussüsteemi reformimist.

Nii näiteks tuleb enam rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada senisest veelgi parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet. Siinkohal ei tohi unustada õpetajaameti enamat väärtustamist ning väärilist tasustamist.

Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline muuta tänased õppekavad veelgi paindlikumateks ning enamat vabadust pakkuvateks. E-kooli arendamine digitaalsest hinnetelehest multifunktsionaalseks e-õppekeskkonnaks, kus on kättesaadavad vajalikud õppematerjalid ja loodud võimalused interaktiivseks õppetööks, peab olema üks prioriteetidest.

Senine seadusandlus, mis käsitleb haridust koolitüüpide või majakarpide kaupa tuleks muuta haridusastmeid sisuliselt käsitlevaks. Uus alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse seadustik kehtestaks standardid haridusastmete sisule ja jätaks vabaduse koolivormide osas.

Kindlasti on tarvis enam rõhku pöörata  ka vähemusrahvustest õpilastele, et nemadki oleksid edukalt lõimitud kvaliteetset haridust andvasse Eesti haridussüsteemi.


Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond

Haridus vajab jätkuvalt reforme

25. juuni 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Riigikogu võttis möödunud nädalal vastu uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS), mis tagab parema üldhariduse kvaliteedi ning suunab omavalitsusi koolivõrku korrastama. Seadus toetab kodulähedaste põhikoolide säilimist ning kvaliteetsema gümnaasiumihariduse teket. Kuid vaatamata kinnitatud koolireformile vajab haridusvaldkond jätkuvalt edasiarendamist.
Riigikogus ligi poolteist aastat väldanud töö tulemusena kujunes PGS-i eelnõust üks põhjalikumalt arutatud seadusi selle koosseisu ajal. Seaduses on sätestatud mitmed olulised valdkonnad õppetegevuse ja koolitöö paremaks korraldamiseks, seda nii õpetaja ja koolijuhi kui ka õpilase ning lapsevanema seisukohalt vaadates.

Nii näiteks on seaduses defineeritud õppekava alusväärtused, kus on selgelt välja toodud põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded ning õppe korraldamise põhimõtted. Selgelt on lahutatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Kui põhikooli õppekava on rangemini paigas ja üldbaasi loov, siis gümnaasiumi õppekavas on senisest enam valikuvabadust edasiseks suunavalikuks läbi mitmete valikainete.

Olulist rõhku on pööratud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele läbi osapoolte kohustuste ja vastutuse täpsustamise ning väljalangevuse vähendamisele läbi paindlikumate õpivõimaluste.

Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele koolis on pühendatud terve seaduse peatükk, kus on täpsustatud kooli õppekorralduslikke kohustusi, nt eripedagoogilise, psühholoogilise ja sotsiaalpedagoogilise teenuse kättesaadavus. Samuti on reguleeritud klassikomplekti suurused lähtuvalt puudeliigist. Täiendatakse ja muudetakse ka rahastamise aluseid, et arvestada õppija individuaalseid vajadusi ja hariduslikke erivajadusi.

Vaimse ning füüsilise turvalisuse ja tervise tagamiseks koolis on loetletud terve rida olulisi meetmeid alustades osapoolte õiguste ja kohustuste määratlemisest, abinõudest vägivalla ennetamiseks ning lõpetades järelevalve ja mõjutusmeetmetega.

Seaduses on mitmeid teemasid, mis tekitasid ka avalikkuses põhjalikke debatte ja arutelusid. Näiteks vaidlus koolikohustusliku ea üle, mida sooviti tõsta aasta võrra, kuid milleks jäi lõpuks ikkagi täna kehtiv 17 eluaastat. Täna kehtival kujul säilib ka kohalike omavalitsuste vaheline tasaarvlemine ühe omavalitsuse territooriumil elavate, kuid teise koolis käivate õpilaste osas. Uue seadusega lisandub ka erakoolidega arveldamine munitsipaalkoolidega samadel alustel. Ettevõtlusõpetus on nüüdsest gümnaasiumi astmes kooli jaoks kohustuslik, kuid õpilase jaoks vabatahtlik. Samuti usundi- ja riigikaitseõpetus. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb edaspidi sooritada kolm riigieksamit (eesti keel, võõrkeel ja kitsam või laiem matemaatika). Lisaks uurimistöö ja komplekseksam, mis sisaldab õppesuuna peamisi aineid ning sotsiaal- ja loodusteaduste alusaineid. Eksam tuleb sooritada vähemalt 50%-le. Gümnaasiumi pidamisel tuleb tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada nendest vähemalt kolm õppesuunda.

Kuigi suur töö on PGS-i vastuvõtmisega ära tehtud, peame hariduse kvaliteedi edasiseks tõstmiseks jätkama tänase haridussüsteemi reformimist.

Nii näiteks tuleb enam rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada senisest veelgi parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet. Siinkohal ei tohi unustada õpetajaameti enamat väärtustamist ning väärilist tasustamist.

Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline muuta tänased õppekavad veelgi paindlikumateks ning enamat vabadust pakkuvateks. E-kooli arendamine digitaalsest hinnetelehest multifunktsionaalseks e-õppekeskkonnaks, kus on kättesaadavad vajalikud õppematerjalid ja loodud võimalused interaktiivseks õppetööks, peab olema üks prioriteetidest.

Senine seadusandlus, mis käsitleb haridust koolitüüpide või majakarpide kaupa tuleks muuta haridusastmeid sisuliselt käsitlevaks. Uus alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse seadustik kehtestaks standardid haridusastmete sisule ja jätaks vabaduse koolivormide osas.

Kindlasti on tarvis enam rõhku pöörata  ka vähemusrahvustest õpilastele, et nemadki oleksid edukalt lõimitud kvaliteetset haridust andvasse Eesti haridussüsteemi.


Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond

Valimisreform – mis ja milleks?!

20. juuni 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Sel nädalal arutas Riigikogu I lugemisel nn Valimisreformi ehk viisi, kuidas saada valimised toimuma nii, et absoluutselt iga aasta ei oleks kas valimisaasta või vahetult valimistele eelnev aasta. Et poliitikas ei oleks lühiajalised otsused eelistatud pika-ajaliste, strateegiliste ees. Järgnevalt kaks lahtikirjutust, üks põhineb Riigikogus peetud ettekandel, teine on emotsionaalsem.
Osad poliitikud on ühiskondlike protsesside suhtes tundlikumad kui teised. Inimesed, kes on korduvalt vastutanud Eesti Vabariigi ja selle eelarveprotsesside juhtimise pärast, Andrus Ansip ja Mart Laar tunnetasid, et pidevalt toimuvate valimiste surve võib pikaajaliselt anda tulemuseks suured probleemid - juhul kui vastutavatel kohtadel ei ole eelarvedistsipliini ja konservatiivsesse eelarvepoliitikasse vastutustundlikult suhtuvad poliitikud. Järgnesid erinevad mõttearendused, kuidas neid riske võiks vähendada. Ansip käis 2009 a Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes välja mõtte ühendada selleks Riigikogu ja kohalikud valimised. Käesoleva aasta jaanuaris teatas IRL-i esimees Mart Laar, et tema arvates võiks ühel päeval toimuda nii parlamendi kui kohalikud valimised või europarlamendi valimised ja kohalikud valimised.
 

Teadlased on läbi viinud erinevaid uurimistöid, selgitamaks välja valimiste mõju poliitilistele otsustele. On üldteada, et valimistel on otsene mõju demokraatlikult valitud organite otsustele. Nüüd on küsimus selles, millise mõju on. Uuringud näitavad, et valimiste eel tehakse rohkem otseselt valijale lühiajalist kasu toovaid otsuseid ja samaväärselt vähenevad investeeringukulud, eriti pika-ajalised investeeringud. On ilmselge, et pika-ajaliselt ei ole võimalik langetada üksnes lühiajalise mõjuga otsuseid, on vaja vastu võtta ka strateegilisi otsuseid ja teha pika-ajalisi investeeringuid.

 

WTO on uurinud 24 riigi praktikat perioodil 1973-1992, Prantsuse uurimisinstituut 42 riigi praktikat lausa perioodil 1975-2001. Lissaboni Ülikooli majandusteaduskonna poolt avaldatud uurimustöös on võrreldud Portugali, UK ja Itaalia avalike otsekulutuste muutumist võrrelduna investeeringukuludega seoses valimistega. Kõigis neis uuringutes on tuvastatud väga selge seos, et valimiseelsel ajal vähenevad pika-ajalised investeeringud ning asenduvad valijatele lühiajalist kasu toovate meetmega. Kujutame nüüd ette, et Eesti on olukorras, kus järgmise saja aasta jooksul on lühiajaline poliitika soodustatud! Teame ju  praktikast, et ikka on küsimusi, mille kohta öeldakse, et ärme seda aruta, sest valijad ei pruugi seda mõista. Kuigi on tegemist vajaliku ja lahendamist väärt küsimusega.

  

Kuna järgmise saja aasta jooksul ei ole ühtegi aastat, mis ei oleks valimisaasta või valimistele otseselt eelnev aasta, tunnetas Reformierakond vajadust olukorra muutmiseks ning moodustas valimisreformi teemal teiste erakondadega läbirääkimisteks kaheliikmelise delegatsiooni koosseisus Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ja Riigikogu fraktsiooni aseesimees Rain Rosimannus. Konsultatsioonide käigus kohtus delegatsioon korduvalt kõikide Riigikogus esindatud fraktsioonide esindajatega. Erinevaid kavasid valimisaastate arvu vähendada arutati Ain Seppiku, Eiki Nestori, Karel Rüütli ja Marek Strandbergiga ning loomulikult Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna juhtivtegelaste ja fraktsioonidega. Riigikogu menetlusse jõudnud eelnõu ongi nende konsultatsioonide tulemus - kokkulepe, mis suudeti saavutada. Kahjuks ei pidanud sotsiaaldemokraadid, rahvaliitlased ja keskerakondlased antud teemat enda jaoks piisavalt oluliseks, kuigi uks valimisreformile õla alla panemiseks oli lahti siis ja on tegelikult ka praegu.

Valminud eelnõule palusid algatajad esialgse kiirhinnangu anda ka valimiste korraldamisega seotud praktikutel-ekspertidel. Oma märkused saatsid Alo Heinsalu, Ülle Madise, Aaro Mõttus, Mihkel Pilving ja Heiki Sibul. Osade märkustega on eelnõus juba ka arvestatud, osad on poliitilisemat laadi ja neid tuleb kaaluda edaspidi, menetluse käigus. Kindlasti vajab see eelnõu I ja II lugemise vahel põhjalikumat käsitlemist ka teiste valimis- ja põhiseadusekspertide poolt, kuid kui tahta protsessiga edasi minna, tuleb seda vähemasti alustada. Seaduseelnõu menetlemise protsess algas 54 Riigikogu liikme allkirjadega eelnõu menetlusse andmisega, toimunud on arutelu Põhiseaduskomisjonis ja esimene lugemine suures saalis. Kiirustamiseks seda nimetada ei ole alust, sest algatajate soov on võtta eelnõu vastu kahe Riigikogu koosseisu häälteenamusega ja selle Riigikogu tööaega on jäänud veel mitmeid kuid.

 

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Erakonna Eestimaa Rohelised saadikute allkirjastatud eelnõu näeb ette valimisaastate vähendamise reformi, mille tulemusel demokraatia ei vähene, kuid muutub tõhusamaks.

 

Ettepanek on korrastada valimiste rütmi taoliselt, et järgmise saja aasta jooksul ei oleks meil absoluutselt iga aasta kas valimisaasta või vahetult valimistele eelnev aasta. Kodanike võimalused riigi arengus kaasa rääkida ei vähene, kõik valimised jäävad endiselt toimuma eraldi ja mitte ükski valimine ei jää ära. Ka valimiste toimumise ajad – vastavalt märtsis Riigikogu, juunis europarlamendi, augustis-septembris presidendi ja oktoobris kohaliku volikogu valimised jääksid samaks, kuid oluliselt muutuks valimiste toimumise rütm.

 

Soovitud valimisrütmi saavutamiseks tuleb valida 2017 aastal KOV-I volikogud kaks korda järjest kolmeks aastaks ning alates 2021 aastast Vabariigi President kaks korda järjest neljaks aastaks. Seejärel valitaks alates aastast 2027 KOV ja RK samal aastal ja alates aastast 2029 EP ja P samal aastal.

 

Nii tekib iga 4 aasta tagant Riigikogu ja kohaliku volikogu valimiste aasta, mis on keskendunud peamiselt riigisisestele teemadele. Ja iga 5 aasta järel europarlamendi ja presidendi valimiste aasta, mil valimised keskenduvad ennekõike välispoliitilistele küsimustele. Kuna valimised toimuvad eri aegadel, pole ka ohtu, et kohalikud teemad jäävad riiklike või presidendi kvaliteedid Euroopa teemade varju.

 

Reformikava tulemusel valimiste arv ei vähene, küll aga kahaneb oluliselt valimisaastate arv – järgmise saja aasta kestel 70lt 46le. Tekib tervelt 24 aastat, mil ei ole valimisi ja mis ei ole ka valimistele eelnevad aastad. Tänase korraldusega jätkates oleks selliste aastate arv null.

 

Et erakorralised valimised soovitud valimisrütmi taas segi ei paiskaks, kavandatakse kokkuleppe kohaselt täiendada põhiseadust sättega, mis ütleb, et erakorralistel valimistel valitakse vastavad rahvaesindajad või esinduskogud kuni korraliste valimisteni.

Riigikogu erakorralised valimised toimuvad PS §-des 89, 97, 105 ja 119 ettenähtud juhtudel varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast valimiste väljakuulutamist. Erakorralised valimised tuleb Presidendil välja kuulutada juhul:

  • Kui Riigikogu ei suuda ära otsustada peaministrit või kinnitada valitsuse koosseisu PS § 89
  • Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised PS § 97 (siin on Presidendil kaalutlusõigus, ta võib, aga ei pea erakorralisi valimisi välja kuulutama)
  • Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised PS § 105.
  • Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised PS § 119.
 

Õnneks ei ole seni Eestis erakorralisi RK valimisi toimunud. Poliitiline süsteem on enam-vähem stabiilne ning erakonnad on leidnud lahendused edasiliikumiseks ilma erakorraliselt mandaadi värskendust vajamata. Loodetavasti jätkub nii ka tulevikus.

 

Algatajate ettepanek on muuta Põhiseadust kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. PS-e § 162 kohaselt saab PS-e I peatükki „üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ muuta vaid rahvahääletusega. Kuna algatajad ei soovi muuta eelnimetatud peatükke siis on vastavalt PS-e § 163 PS-e muutmiseks kolm võimalust: juba eespool mainitud rahvahääletus, seaduse vastuvõtmise kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomulisena. PS-e järgi tuleb Põhiseaduse muutmise viis otsustada enne kolmandat lugemist.

Algatajad on eelistanud PS muutmise vastuvõtmist kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, kuna sel juhul on ka rahvas (kaudselt küll) kaasatud PS-e muutmise protsessi. Sel juhul kujunevad eesootavad parlamendivalimised muuhulgas võimaluseks teha otsus PS-e muutmise pooldajate ja vastaste vahel. Sarnane muutmisviis on muide olemas ka näiteks Hispaania ja Rootsi põhiseadustes.

 

Vahevalimistest. Praeguse süsteemi puhul on tegemist pideva valimisolukorraga ehk siis sisuliselt toimuvad pidevad vahevalimised. Eelnõu rakendumise järel tekib valimiste järel vähemalt paar aastat poliitika rakendamise aega ja siis järgneb nn vahevalimiste aasta näiteks EP valimiste näol. Vahevalimisteks tulebki uue korra järgi pidada teisi valimisi. Loodetavasti tõuseb muudatuse tagajärjel ka osalus EP valimistel.  

 

Loodetavasti tekib laiapõhjaline arutelu valimiseformi teemal mitte ainult parlamendis vaid kogu ühiskonnas.  

 

Emotsionaalsemat põhjendust valimisreformi vajalikkusest saab lugeda Rain Rosimannuse sõnavõtust.

Noortevolikogud said seadustatud

18. juuni 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Eile kinnitas riigikogu uue noorsootööseaduse, mis annab kohalike oma valitsuste juures tegutsevatele noortevolikogudele õigusliku aluse.
Reformierakonna Noortekogu esimees Kalle Palling lausus oma sõnavõtus, et tänane Riigikogu otsus noortevolikogude seadustamise kohta annab kindlustunde eelkõige noortele endile osalemaks otsustusprotsessides ja rääkimaks kaasa kohaliku elu küsimustes.
 
„Noorsootöö mõiste on saanud endale senisest enam Euroopaliku sisu ka seaduse
tasandil,“ sõnas Palling.
 
Kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul võib antud seaduse vastuvõtmist lugeda esimeseks tiigrihüppeks noorsootöö valdkonnas.
 
„11 aastat tagasi, mil esimene versioon noorsootööseadusest välja töötati,  ei olnud olemas noorteühenduste katusorganisatsiooni ja ka noortevolikogu oli tol ajal suhteliselt tundmatu mõiste,“ sõnas Luik.
 
„On väga tähtis, et see seadus ei jääks muutumatuks järgmiseks 11 aastaks, vaid oleks avatud noorte olukorda parandavatele muudatustele igal ajal.“

Seaduses said täpsustatud ka noorteühingute aastatoetused. „Loodan, et edaspidi käsitletakse toetusi rohkem vajaduspõhisena just noortetöö korraldamiseks mitte erakondade topeltrahastamiseks, mis paljude seas on tekitanud põhjendamatut pahameelt,“ sõnas reforminoorte esimees Palling.
 
Noorsootööseadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.
 
 
 
Lisainformatsioon:
 
Kalle Palling
[email protected]
56 639 005
 
Lauri Luik
[email protected]
56 659 599