Arhiiv aja järgi juuli, 2010

FSB tavad said seaduseks

29. juuli 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Mõne tunni eest andis Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev oma õnnistuse kuu keskel häältega 354-96 riigiduumas vastu võetud FSB võimupiiride laiendamise seadusele. Nüüd võib Vene olulisim julgeolekuasutus seaduslikult rakendada ennetavat kuni 15-päevalist vangistust neile, kes ei ole seadust rikkunud, kuid kelle tegevus on FSB hinnangul potentsiaalselt ohuks. Samuti saavad nad vabamad käed meedia kontrollimiseks – näiteks anda „soovitusi“ meediaväljaannetele ebasobiva informatsiooni mitteavaldamiseks.

Kindlasti vähendab sellise sõna- ja meediavabadust kitsendava seaduse heakskiitmine nende lootusi, kes nägid Medvedevit eelkäijast avatuma, demokraatlikuma ja läänelikuma poliitikuna. Kaks võimalust – esiteks, kas Venemaa liidri ilusad lubadused on jälle vaid tegeliku karmi käe poliitika kattevari, või teiseks, et ta on ikkagi Putini marionett, kes unistustes võib küll pisut teissugust riiki ehitada, kuid paraku jäävad käed liiga lühikeseks.

Siiski ei tasu karta, et inimõiguste olukord Venemaal tänu sellele järsult hullemaks läheb. Hull on see niikuinii. Täpselt samu meetodeid on FSB kasutanud kogu aeg – ilma mingi seaduseta – nüüd anti sellele lihtsalt legaalne jõud. Selle jõu puudumine ei ole julgeolekuasutust varem heidutanud, samuti ei ole hammasrataste vahele jäänud aktiviste kaitsnud ka kohus.

Nii võibki seadust vaadata mitte kui FSB võimupiiride laiendamist, vaid kui nendelt ebamugavate küsimuste esitamise võimaluse kaotamist. Meenub vaid üks juhus, kus „avalikus kohas ropendamise“ (ehk demonstratsioonil osalemise) eest karistuseks määratud arest on hiljem tühistatud.

Organisatsiooni „Mõ“ juht Roman Dobrokhotovi osales eelmise aasta 31. jaanuaril Moskvas meeleavaldusel, käes plakat ja suu teibiga protestimärgiks kinni kleebitud. See aga ei päästnud teda korrakaitseorganite vahistamisest ja viiepäevase pogri robustsuste räuskamise eest määramisest. Pärast tõestusmaterjaliks olnud video läbivaatamist võttis apellatsioonikohus vastu tavatu otsuse ja tühistas karistuse, kuid neli päeva ilma igasuguse kompensatsioonita istus Roman ikkagi ära.

Vene võimu esindajad kinnitavad, et selle seadusega ei keelata rahumeelseid proteste, vaid võideldakse terroristide vastu. Veelgi enam – nad väidavad, et see seadus hoopis kaitseb inimesi. FSB-le antakse lihtsalt võimalus inimesi „õigele teele suunata“.

Duuma ülemkoja väliskomisjoni juht Markelov teatas pressiteates, et see seadus võimaldab kuriteo uurimise asemel neid ennetada. FSB juhi Juri Gorbunovi kirjutas organisatsiooni kodulehel, et FSB poolne „hoiatus“ annab isikule õiguse oma plaane muuta: „See on vaid preventsioonivahend, mis loob võimaluse hoiatada isikut võimalusest, et edasi tegutsedes võib ta korda saata märksa tõsisema kuriteo.“

Kahtlemata ei nõustu sellega Kremli poliitika kriitikud, kelle hinnangul ei seadusta see mitte ainult opositsiooniaktivistidele teada-tuntud tagakiusamist, vaid selle ebaselge sõnastus võimaldab FSB-l veelgi laiemat tegutsemist. Sõltumatu poliitikaanalüütik Julia Latinina tõi AP-le hirmutava näite: „Juhul kui purjus FSB-lane avab Sinu poole tule (ning selliseid juhtumeid on palju olnud), võid Sa saada 15-päevase vanglakaristuse selle eest, et Sul õnnestub põgeneda.“

Mõned analüütikud peavad selle eelnõu vastuvõtmist üheks järjekordseks sammuks laiemas FSB võimu suurendamisest. Hiljutine spiooniskandaal võimaldab Putinil välisluure SVR-is puhastustööd teha, kuid analüütikud ennustavad, et juba selle aasta lõpus neelab FSB SVRi sisulisel alla. Üks artikkel selle kohta siin: http://www.rferl.org/content/Resurrecting_The_Old_Lubyanka/2112472.html?page=1&x=1

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Tallinn on tööpuuduse mootor

27. juuli 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Tänasest Delfist sai lugeda, mida Edgar Savisaar arvab tööpuudusest, sotsiaalsetest töökohtadest ja eurostki. Nii nagu ikka on mündil teine külg, mis ei ole sugugi nii läikiv ja ilus kui Savisaare poolt näidatud külg. Aga mündil on alati mõlemad küljed.
Kõigepealt faktidest.
On üldteada, et Eesti on majanduskriisi põhja juba läbinud ning majanduse tõus on alanud. Rääkimata omadest prognoosijatest, teevad ka väljastpoolt hindajad panuseid, kui suureks majanduskasv sel aastal kerkib. Igatahes järgmise aasta prognoos on lausa üle 3 protsendi, mis on märkimisväärne majanduskasv teiste EL-i riikidega võrreldes. Tööpuudus aga ei saagi langeda nii kiiresti kui ta tõusis. Inimeste ümber õpetamine, tööjõu kvaliteedi tõstmine võtab aega. Sellegipoolest on registreeritud töötus aeglaselt vähenenud juba käesoleva aasta veebruarist saadik. Valitsus investeerib otseselt tööturu elavdamiseks ja tööpuuduse leevendamiseks 2010. aastal 4 miljardit krooni, mis moodustab 1,9% SKPst.
 
Sotsiaalne töökoht on ajutise abinõuna tervitatav, aga siiski mitte mingi püsiv lahendus. Eriti kui andmed näitavad, et tegelikult töötajate arv Tallinna Autobussikoondise aktsiaseltsis 2009 aastal hoopis vähenes. Ei saa tööjõuturule positiivseks pidada kui alalisi töökohti kaotatakse, et juurde luua ajutisi sotsiaalseid töökohti?!
 
Võrreldes Tallinnat ülejäänud Eestiga ütlevad karmid arvud, et kui 2008 a I kvartalis moodustas Tallinn Eesti töötute koguarvust 22 % siis 2010 a I kvartalis tervelt 35 %. Savisaare arvamust lugedes peaks ju vastupidi olema, aga võta näpust.
 
Osa Eestimaa inimesi on tõesti nii tublid, et nad mõtlevad ja tegutsevad laiemalt kui ainult oma kodumaakond või Eesti. Välismaale tööle minejad on ettevõtlikud inimesed, kes räägivad võõrkeeli ja suudavad ka teises keskkonnas ajutiselt hakkama saada. Just ajutiselt, sest Eesti majanduse arenemine ja hästitasustatud töökohtade tekkimine kodumaal toob nad jälle koju tagasi. Seetõttu ongi valitsus pingutanud ja pingutab edasi, et luua parimad tingimused ettevõtluse arenguks Eestis, mis toob kaasa uute töökohtade tekke. Valimiste võtmes on aga välismaal töötajad pigem Reformierakonna valijad, ettevõtlikud ja positiivse ellusuhtumisega inimesed. Savisaar võiks muretseda hoopis selle pärast, kas need bussipargi töötajad, kes enne reisisaatjate tööle võtmist lahti lasti, ikka tema poolt oma hääle annavad. Karta on, et ei anna.
 
Ei lähe meelest ühe Eesti telekanali vahendatud lihtsa inimese kommentaar reisisaatjate töölevõtmise kohta - "pakazuhha". Usk Savisaaresse kipub inimestel kaduma, sest kõik tema viimase aja suuremad väljaütlemised on valeks osutunud. Paljud inimesed kaotasid reaalselt raha, kui nad Savisaarelt krooni devalveerimisest kuuldes oma säästusid valuutaks ümber vahetasid. Hiljem jälle tagasi, sest mingit devalveerimist ei tulnud ja eesti kroon püsis kindlalt. Seda tänu Eesti inimeste pingutustele, kes toetasid valitsuse majanduspoliitikat ja mõistsid raskete otsuste vajalikkust.
 
Raskem on mõõta eakatele tekitatud emotsionaalset kahju kui Keskerakonna esimees teatas täie kindlusega, et 2009 a oktoobris, kohe peale kohalikke valimisi vähendatakse pensione. Seda ei juhtunud. Ei ole kuulnud Savisaare suust vabandust eakate ees, kahetsemisest rääkimata. Mõni ime siis, et tema juttu on üha raskem tõsiselt võtta. Kuigi ju võiks, ikkagi suurima opositsioonierakonna juht...
 

Pressiteade 16.07.2010: Gruusia on Euroopa Liidule lähemal kui kunagi varem

18. juuli 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Batumis toimuval rahvusvahelisel konverentsil “Georgia Euroopa tee” osaleva Riigikogu väliskomisjoni ja Eesti-Gruusia parlamendirühma liikme Silver Meikari sõnul tõestavad arutelud selgelt, et Gruusia on teinud olulisi edusamme, kuid raskem töö seisab veel ees.

“Gruusial on võimalik lõimuda Euroopa Liiduga rohkem vaid siis, kui kogu ühiskond sellele prioriteedile täielikult pühendub,” ütles Meikar. “Nii nagu Eesti liitumisel Euroopa Liidu, NATO või euroga mängis määravat rolli mitte ainult avaliku sektori ja poliitikute, vaid ka ettevõtete, vabaühenduste ja tegelikult kogu elanikkonna panus, peab ka kogu Gruusia jõudma strateegilisele kokkuleppele, et Euroopa Liiduga lõimumine on rahvuslik prioriteet.”

Silver Meikari sõnul on Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid oluliselt aidanud kaasa liberaaldemokraatlikke reformide õnnestumisele Gruusias ning selline koostöö peab jätkuma. “Lisaks poliitilistele kontaktidele tuleb kaasata veelgi rohkem vabaühendusi, toetada ärikontaktide paranemist ning pakkuma noortele paremaid võimalusi Euroopas reisimiseks ja õppimiseks,” ütles Meikar. “Georgia ühiskonnas saab tekkida arusaam sellest, mis asi Euroopa Liit on vaid läbi tiheda suhtlemise kõikidel tasanditel.”

Meikari sõnul on eile Batumis toimunud üritus, millega Euroopa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton avas Gruusiaga läbirääkimisprotsessi assotsiatsioonileppe üle, kõrge tunnustus Georgia edusammudele. “Kas lepingu allkirjastamiseni jõutakse vähem kui nelja aastaga on suuresti Gruusia teha,” ütles Meikar. “Mida paremat tööd nad teevad, seda rutem jõuab kätte aeg, kui saab alustada poliitilist dialoogi juba liitumisläbirääkimiste teemal.”

Seitsmes rahvusvaheline konverents “Gruusia Euroopa tee” toimub 15.-17. juulil Batumis, Gruusias. Konverentsi eesmärk on arutada koostööd Euroopa Ida-Partnerlus programmi raames, eelkõige julgeoleku ja stabiilsuse parandamist, Euroopa Liidu rolli Vene-Gruusia konflikti lahendamisel, Georgia poliitilist ja majanduslikku lõimumist Euroopa Liiduga ja võimalusi suurendada inimestevahelisi kontakte.

[Post to Twitter] Tweet This Post 

GRUUSIA: Logisev, kuid meeldiv riik teel Euroopasse

16. juuli 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Jooksuriietes fuajeesse jõudes avastasin, et kell on alles 6:30. Retseptsioon oli teinud “wake-up call’i” tund aega kokkulepitust varem. Sellised arusaamatused iseloomustavad ka Gruusia riiki - riik nagu toimiks, aga midagi on nagu valesti ka.

Mooda Batumi varahommikust mereranda joostes oli eilse peo kahjustused juba suures osas koristatud. Luuaga lükati hunnikutesse viimast prahti, esimesed töölised tassisid juba kive veel ühe rannarestorani ehitustandril, kuid enamik unetuid tegi hommikust jalutuskäiku, sörkjooksu või suplust Mustas meres. Kahte viimast tegin ise ka, kuid tänu tund aega varasemale tõusimisele on nüüd aega ka blogi kirjutada. Kokkuvõttes ju väga meeldiv.

Sama mulje on mulle jäänud kogu riigist. Kõik (kui mitte öelda, et mitte miski) ei toimi täiesti õigesti, ikka kuskil mingi kruvi logiseb või täiesti arusaamatul põhjusel (asi, isik või kokkulepe) lihtsalt ei tööta, kuid sellest hoolimata kuidagi saab asjad aetud ning kokkuvõttes on väga meeldiv.

Eilne 370km pikkune autoteekond venis ajaliselt kavandatust kaks korda pikemaks. Üheks põhjuseks muidugi teeremont, mida mitmel pool ainukesel vähegi läbitaval ühendusteel suvise turismihooaja tipus oli tegema asutud. Mitmetel üleskaevatud lõikudel polnud aga näha ühtegi teeehitusmasinat, ammugi siis teetöölisi. Gruusia kõige olulisema maantee kiire valmimise vastu ei tundnud keegi huvi.

Teine põhjus oli olulisem. Külastasime Tbilisi ja Gori vahele jäänud põgenikekülasid, kuhu Eesti arenguabi rahadega mänguväljakuid rajatakse. 2008. aasta sõja järel Lõuna-Osseetias koduküladest väljaaetud grusiinid elavad väga tagasihoidlikes tingimustes ning Eesti on otsustanud aidata just seal kasvavaid lapsi. Viies külas saavad nad halli ellu värvilised mängu- ja spordiväljakud.

Tunni aja pärast algab kaks korda aastas korraldatav konverents “Gruusia tee Euroopasse”, mille alateemaks on seekord Ida-Partnerlus (INFO: http://eu-integration.gov.ge/index.php?que=eng/news&info=294). Konverentsile lisab kindlasti tähtsust eile siinsamas Batumis toimunud üritus, millega Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton avas Gruusiaga kõnelused assotsiatsioonilepingu üle. Gruusia tee Euroopasse on nüüd ametlikult avatud.

Ei tasu loota, et Gruusia liitumine võiks toimuda kiiresti, kuid selleks, et see näiteks viie või kümne aasta pärast võimalik oleks, peavad grusiinid veelgi enam vaeva nägema. Küsimus ei ole tund aega varem tehtud äratuskõnes, toppavas teeremondis või muudes tavalistes pisivigades. Euroopa Liitu võib Gruusia jõuda vaid siis, kui nad selle strateegilise eesmärgi endale tõeliselt seavad ning lõpetavad teiste võimalike arenguteede otsingud. Ilusast jutust peavad saama reaalsed teod, koostoo Euroopa Komisjoniga peab olema sisulisem ning reformid kooskõlas kokkulepituga.

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Euro, siit me tuleme

13. juuli 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Euroopa Liidu riikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu Ecofini koosolek palju üllatusi ei toonud ning kroonid vahetatakse varsti eurodeks siiani kehtinud ametliku kursiga 15,6466. Eesti liitub euroalaga 1. jaanuaril 2011.
Hästi!