Arhiiv aja järgi oktoober, 2010

Abiturientidele: ühiskond on kommunkatsioon

26. oktoober 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Paul-Eerik Rummo
Andes „Tagasi kooli“ nädala raames ühiskonnaõpetuse tunde Rakvere Reaalgümnaasiumi ja Rakvere Gümnaasiumi lõpuklassidele, ütles Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo, et ühiskonna olemuseks on inimestevaheline suhtlus.
Rummo sõnul on just nüüdisaegse kommunikatsioonitehnoloogia ja uue meedia areng toonud selgelt esile ühiskonna kui suhtlusvõrgustiku olemuse. ’’Varasemad hierarhilised, valdavalt ühesuunalise infovooga ühiskonnamudelid on asendunud tihedat ja igasuunalist kommunikatsiooni võimaldava ja potentsiaalselt kõiki inimesi võrdselt hõlmava võrgutaolise struktuuriga, mis annab uue tõuke demokraatia edasiarenemisele. On veel vara hinnata, aga näib, et tegemist on põhimõttelise muutusega ühiskonnaehituses,“ ütles Rummo.
 
Rummo juhtis oma edasist haridusteed kavandavate abiturientide tähelepanu sellele, et isegi suure tööpuuduse tingimustes on Eestis puudus IKT spetsialistidest. „Oleme teinud endast silmapaistva e-riigi ja e-rahva ega tohiks kiirust kaotada ja loorbereile puhkama jääda,“ lisas Rummo.

Aeg rajada Saaremaa sild

25. oktoober 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Reformierakond on oma transpordi programmis eraldi esile tõstnud Saaremaa silla rajamise. Tallinnast Mäoni ulatuva neljarealise maantee kõrval on Saaremaa silla ehitamine üks olulisemaid eesmärke. Püsiühendus mandri ja Saaremaa vahel pole vajalik ainult saarlastele endile, vaid on mõistlik terve Eesti riigi jaoks. Esimene uurimustöö Saaremaa silla kohta valmis muide juba 1936. aastal.

Silla valmimiseni sõltub ligipääs Saaremaale peamiselt praamiühendusest. Hetkel korraldab Virtsu-Kuivastu vahelist laevaliiklust monopoolses seisus ettevõtte, kelle eksklusiivleping kehtib veel 2016. aastani. Tänavu toodi liinile küll uus ja suurem parvlaev, aga probleemid sellega ei kadunud. Igaüks, kes on üritanud nädalavahetusel ja eriti suvisel ajal praamiga Saaremaal käia, on kogenud meeletuid järjekordi ning mõttetut aja- ja närvikulu. Laevadel ja sadamates puudub siiani isegi kvaliteetne wifi-ühendus.

Riigipoolne dotatsioon praamifirmale on kasvanud igal aastal ja ulatub kümnete miljonite kroonideni. Ometi ei saa praegust praamisõitu pidada ei mugavaks ega odavaks. Samal ajal on praamifirma enda rentaablus ja kasum isegi kriisi ajal lausa kosmiline (ca 70 miljonit krooni). Põhjus on väga lihtne: konkurentsi puudumine.

Pikas perspektiivis on riigile laevafirma toetamisest kindlasti odavam silla ehitamine. Püsiühenduse abil elavneks kaubandus- ja turismisektor ning elukvaliteet tõuseks mölemal pool silda. Inimesed võidaksid nii rahas, kuid mis tänapäeval veelgi tähtsam – nad säästaksid palju vaba aega. Enam ei peaks nädalavahetusel saarel käimiseks 10 tundi autoga järjekorras veetma, tuulistel päevadel tormilõksu jäämisest rääkimata.

Hetkel on püsiühenduse rajamise jäme ots majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kätes. Juba kolm-neli aastat tehakse MKMi tellimusel järjekordseid keskkonnauuringuid. Loodetavasti selgub lähiajal uuringute tulemus ja siis saab juba kiirkorras minna edasi finants- ja ehitustehnilise küsimuste lahendamisega.

Reformierakonna transpordi programmi leiad siit: http://www.reform.ee/et/Valimised/Programm/Transport

Eesti mudel. Vastus EPLis ilmunud artiklile.

25. oktoober 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentuse blogi» Keit Pentus

Allpool on ära toodud EPLis oluliselt kärbitud mahus ilmunud vastuslugu V. Trasbergile.

Vene keeles on üks väljend, mille tõlkes võiks kokku võtta tõdemusena, et lõhkuda on palju lihtsam kui ehitada. Viimati EPLis lammutusüleskutseid esitanud keskerakondlasest Viktor Trasbergil on olemas ideoloogiline seisukoht, mida ta valikuliselt fakte esitades ja kõiki tema seisukohti mittetoetavaid argumente kõrvale jättes kaitseb. Paraku tähendab see, et arengute objektiivse kirjeldamise asemel on majandusõppejõu loost kujunenud algallikatega manipuleerimise toel esitatav maailmavaateline propagandajutt.

Ega selles olekski midagi taunitavat, kui maailmavaatelist analüüsi ei esitataks teadusliku tõe pähe. Kahjuks on V. Trasebrg läinud aga just seda viimast teed. Minagi kuulun nende hulka, kes tulihigeliselt toetavad ülikoolide potentsiaali suuremat kaasamist ühiskondlikku debatti. Kuid. Teaduse segamini ajamine maailmavaatega, viimase propageerimiseks andmetega manipuleerimine ei saa olla aktsepteeritav. See õõnestab ülikooli ja paraku ka teadlaste usaldusväärsust tervikuna.

Vaatame nüüd fakte, mis V. Trasbergi käsitluses on millegipärast tähelepanuta jäänud või mille kohta on esitatud tegelikkusele vastupidiseid väiteid.

On fakt, et kriisi ajal välditi Euroopas majanduse arengu ja tööhõive huvides tulu- ja tööjõumaksude tõstmist. Käibemaksu tõsteti erinevalt V. Trasbergi artiklis kõlanud valeväitest mitmes riigis (Euroopa Komisjoni kodulehel alates 6. oktoobrist avalikult kättesaadava Taxud’i ja Ecfini analüüsi kohaselt näiteks Lätis, Leedus, Portugalis, Ungaris, Kreekas, Hispaanias) ja kaotati palju maksuerandeid. Soome tõstis käibemaksu protsendi võrra ja on plaanimas taas kaheprotsendilist tõusu, sest riigi võlad ootavad maksmist.

Kaudsete maksude eelistamine tööjõumaksudele on euroopalik trend

Üldine lähenemine Euroopa Liidu riikide maksupoliitikas on, et kaudsete maksude osakaal on maksubaasis kasvanud (vt. Taxaud’i, Ecfini analüüs, Eurostat, ELi liikmesriikide statistikaametid). Majanduse ja tööturu huvides on ELi riigid kriisiajal pidanud mõistlikuks just tööjõumaksude tõusu vältimist ja tarbimis-, ning keskkonnamaksude tõstmist. Käibemaksumäära kriisiaegne vähendamine, mida V. Trasberg oma kirjutises väidab olevat paljude riikide praktika, on Euroopa Komisjoni analüüsi järgi olnud aga ekstreemselt harukordne (ja ka nendel harvadel näidetel ajutine – nagu Suur-Britannias, või üksikutele erandsektoritele suunatud – nagu Belgias ja Prantsusmaal).

Astmeliselt kasvav tulumaks, millest Keskerakond unistab sünnist saadik ja mille apologeet on ka Trasberg, tähendab tegelikkuses astmelist allakäiku. Ühetaoline tulumaks koos maksuvaba miinimumiga on majandust rohkem stabiliseeriv kui astmeliselt kasvav tulumaks. Maksuvaba piiri korral nagu Eestis, on selle progresseeruv positiivne mõju madalapalgalistele palju suurem, kui astmelise tulumaksuga maksustamise puhul. Just madalapalgalised kannatavad kriisis aga reeglina rohkem. Tänu maksuvabale miinumumile säästavad maksud kriisi korral just nende tulusid enam. Ka toosama Ecfin’i ja Taxud’i analüüs toob Eesti süsteemi eraldi välja ning märgib selle majandust stabiliseerivat mõju.

Eesti maksukoormus langeb

Ja lõpetuseks. Eesti mudel on midagi, millest räägitakse Euroopa Liidus toimuvatel rahandus- ja majandusteemalistel kohtumistel viimasel ajal järjest sagedamini. Räägitakse tunnustavalt. Eeskujukstoovalt. Meie suutlikust juhtida riik majanduskriisist välja nii, et riigi võlakoormus on endiselt ELi väikseim ning defitsiit kahanev, imetletakse. Ja natuke ka kadestatakse. Milles see Eesti mudel seisneb?

Korras ja ranges makrotasandis. Soodsas ja lihtsas mikrotasandis. Ühetaolises, väheste eranditega, lihtsas ja läbipaistvas maksusüsteemis, mida on suudetud kriisivälisel ajal hoida stabiilsena.

Eesti mudel seisneb selles, et kui enamik ELi riike kasvatasid kriisiaegadel massiivselt oma võlakoormust, siis Eesti tuli toime kulude kokkutõmbamisega. Kui võlakoormuse kasvu käes ägavad riigid on paratamatult õige pea fakti ees, et makse tuleb tõstma hakata, sest võlg nõuab tagasimaksmist, siis Eestis kahaneb maksukoormus juba järgmisel aastal 0,6% SKPst. Kui hiiglaslike võlgadega riikides tuleb juba praegu suunata riigivõla intresside tasumiseks kuni 5% SKPst aastas (mis Eestis teeks üle 10 miljardi krooni aastas), siis Eesti on juhitud kriisist välja nii, et meil sellist koormat õlgadel ei ole. Meil on järgmisel aastal tänu sellele võimalik hoopis suurendada 16% võrra investeeringuid. Need omakorda tähendavad aga puhtalt Eesti töökohtade loomise ja säilimise toetamist.

Eesti mudelit tuleb kohendada soodsamaks just selle nurga alt, mis puudutab tööjõumaksude vähendamist. Selle lõhkumine oleks aga piltlikult öeldes kuritegu Eesti majanduse suhtes.

Investeeringud. Investeeringud. Investeeringud.

22. oktoober 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Keit Pentuse blogi» Keit Pentus

2011. aasta riigieelarve on esimene sellise mahuga dokument, mis võetakse vastu eurodes. Tunnistan – pisut harjumatu on kõiki investeeringuid, toetusi ja maksulaekumisi eurodes arvestada. Aga küll see üle läheb ja omaseks saab. Eurodes riigieelarve lugemine tõi meelde, kuidas üks kooliõpilane mult hiljuti küsis, kas nüüd, kui euro tuleb, on kriis ka läbi? Eurodes väljenduva eelarve vastuvõtmine ei tähenda automaatselt paraku seda, et võiksime öelda nagu oleks kõik raskused nüüd selja taga. Kriis on läbi siis, kui tööpuudus on pidevalt vähenemas. Paari kuu pärast vastuvõetav 2011. aasta eelarve peab just selle probleemi lahendamisele kindlat tuge pakkuma.

Kasu väikesest võlast

Osalesin mõned aastad tagasi ühel nõupidamisel, kus arutati riigi tollaste tipp-poliitikute vahel samuti tulevase aasta eelarve koostamist. Siis nõudis üks osapool häälekalt, et loobutaks maksumaksjate poolt riigikassasse makstud raha reservi suunamisest, kulutataks see ära ja võetaks veel ka täiendavalt laenu. Seda kõike eesmärgil suurendada üht teatud liiki toetust. Vaidlus oli äge ja väljendid, mida pruugiti, mahlakad. Peale jäi terve mõistus ja kokkuhoidlik rahanduspoliitika. Laenu ei võetud ja raha läks reservi kasvama. Miks ma sellest 2011. aasta kontekstis räägin?

Sest tõsiasi, et Eesti on Euroopa Liidu riikidest väikseima laenukoormusega, ei ole tähtis mitte ainult meie sisemise enesetunde turgutamiseks. Väikseim riigivõlg tähendab, et me ei pea igal aastal hiiglaslikke summasid oma maksumaksjate rahast suunama riigivõla intresside tasumiseks. Nii mõneski riigis on intressimaksed ulatunud kuni 5%ni SKPst, mis Eesti majanduse kogutoodangut arvestades tähendaks üle 10 miljardi krooni, ehk üle 600 mln euro suurust kulu. Meil on võimalus seda raha kulutada sootuks kasulikumalt.

Riik, mis investeerib rohkem, kui ükski teine

2011. aasta eelarvet võib vaadelda mitut moodi. Üks võimalus on võtta ette kõik valdkonnad eraldi. Näiteks kultuuriministeeriumi eelarve kasvab 18% – järgmisel aastal peab Tallinna mereäärses piirkonnas valmima kaasaegne Meremuuseum, käima läheb Eesti Rahva Muuseumi ehitus. Haridusse suunatakse järgmisel aastal ligi 8% rohkem vahendeid – kokku on hariduse eelarveks 699 miljonit eurot, ehk ligi 11 miljardit krooni. Muuhulgas rahastatakse 53 koolihoone renoveerimist, viimaks ometi on asjad hakanud liikuma ka praegu väga kehvas seisus oleva TMKK tulevikga seotud Kaunite Kunstide Kooli osas. Välisministeerium võtab tõsiselt ette meie esinduse kiire majanduskasvuga Aasia piirkonnas ning panustab Eesti saatkonna ehitusse Pekingis. Sotsiaalministeerium renoveerib järgmisel aastal hoolekandeasutusi, jätkub Põhja-Eesti Regionaalhaigla rekonstrueerimine. Teede ehituseks, remondiks ja korrashoiuks on tuleva aasta eelarves ette nähtud üle 4 miljardi krooni. Oluliselt suurenevad keskkonnaministeeriumi investeeringud puhtasse veesse ja reovete puhastusse.

Tavaline loetelu? Ei ole. Kõiki neid ja veel mitmesajal leheküljel kirjeldatud 2011. aasta tegevusi läbib ereda niidina üks joon – järgmisel aastal investeerib oma igapäevased kulutused külmutanud ning selgelt igasugused uued maksud välistanud riik rohkem, kui seda kunagi varem tehtud on. Meil on tänu varasemate aastate otsustele vabadus mitte suunata oma raha võlgade katteks, vaid toetada majanduse uut tõusu 16 miljardi kroonise ehk üle ühe miljardi eurose investeeringute paketiga. See tähendab otsest tuge töökohtade säilimisele ja loomisele. See tähendab suurt hulka olulisi regionaalse mõjuga investeeringuid.

Vaidlused 2011. aasta eelarve detailide üle saavad lähipäevadel alguse. Mina ootan parlamendilt eelarve arutelu ajal rahulikku ja kindlat tegutsemist. Ja läheneva valimisaasta kiustatuste nina ees konkreetset ukse sulgemist.

Lihula Gümnaasiumi võimla korda!

22. oktoober 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Täna andsin Lihula Gümnaasiumi 12. klassile ühiskonnaõpetuse tundi.
Teemadeks tööhõive, euro ja 2011. a riigieelarve. Muidu oli kõik väga vahva, aga Lihula kooli võimla tuleks kiiremas korras renoveerida. See ei ole normaalne, et noored peavad 10 kraadises saalis tundi pidama.

Õnneks saame CO2 saastekvootide müügituludest avalike objektide energiasäästlikumaks muutmist rahastada.

Lihula vallavalitsus on vastavasisulise projekti rahandusministeeriumile edastanud. Edasine sõltub suures osas kvoodiostjatest (antud juhul jaapanlastest).

Tegeleme! Võimla peab korda saama!