Arhiiv aja järgi november, 2010

Tere tulemast Reformierakonda!

30. november 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Tegemised 21.oktoober- 30.november
Selleks, et saaksime Läänemaa inimeste huvide eest ka edaspidi hästi seista, oleme seadnud eesmärgiks võita riigikogu valimised Läänemaal. Meil on Läänemaa  ja kogu Eesti arendamiseks selge plaan erakonna programmi näol, mis on osaliselt juba ka avalikustatud. Ootame kõiki tublisid inimesi Reformierakonnaga liituma, et saaksime üheskoos teha Eesti veelgi paremaks. Nii näiteks liitus meiega Noarootsi vallavanem Aivar Kroon. Samuti on meie ridadesse hiljuti lisandunud spordilegend Jüri Jaanson, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, motokrossisõitja Juss Laansoo, tantsutreener Martin Parmas, Euroopa Inimõiguste Kohtu endine kohtunik, õigusteadlane Rait Maruste, IT-ettevõtja Andrei Korobeinik ja konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas.

21. oktoobril kogunesime kultuurikomisjoniga, et arutada kõrghariduse strateegiat. Lisaks parlamendisaadikutele olid kohal nii üliõliõpilased, rektorid kui ka ministeeriumi inimesed.

Tagasi kooli projekti raames külastasin 22. oktoobril Lihula gümnaasiumit, kus arutlesime noortega riigieelarve ning euro tuleku üle. Lihulas on tublid noored, peab tõdema.

23. oktoobril osalesin Kristel Kotta Valge Daami filmi "Nimepidi ei kutsuta" esilinastusel Haapsalus. Kristel on ära teinud suure ja suurepärase töö ning talletanud killukese meie linna legendist ajalukku. Kiitus. PS! vahva ja professionaalse filmidebüüdi tegi ka mu isa.

27. oktoobril toimus järjekordne sporditöörühma koosolek kultuuriministeeriumis, kus lihvisime Eesti Spordi Kongressil kinnitamisele minevaid dokumente, sh spordi riiklike arengusuundi.

Mind huvitas Postimehes kirjutatud artikkel riigiametnike palkadest ning seetõttu otsustasin seda infotunnis peaminister Ansipilt ka küsida, et teisedki tõde kuulda saaksid. "Möödunud nädalal kirjutas ajaleht Postimees loo, kus väidetakse, et palgakärped on ministeeriumides, sealhulgas peaministri otsesesse alluvusse kuuluvas Riigikantseleis, pooltel juhtudel butafooria ning silmamoondus. Milles see silmamoondus ja butafooria teie arvates seisneb?" küsisin.

Andrus vastas: "Aitäh! ... Riigikantseleis on tõepoolest palka vähendatud väga arvestatavas ulatuses ehk 10 miljonit krooni aastas. Kui 2008. aastal oli töötasufond 56,5 miljonit krooni, siis 2009. aastal oli töötasufond 46,2 miljonit krooni ja 2010. aastal on töötasufond 36,9 miljonit krooni. Mitte mingil juhul ei ole siin tegemist raamatupidamisliku silmamoondusega, mitte mingil juhul ei ole siin tegemist butafooriaga. See on ehe kokkuhoitud raha, mida maksumaksjad ei pea maksma Riigikantselei ametnikele, sest ametnike palka on vähendatud, aga suuremal määral tuleb palgafondi kokkuhoid sellest, et töötajaid on koondatud.
... Kuid Riigikantselei puhul, kui võtta arvesse kõik lisatasud, on igal aastal ka järelejäänutel keskmine palk kahanenud."

28. oktoobril külastasin Kullamaa volikogu RE fraktsiooni koosolekut, kus osales esmakordselt ka äsja Reformierakonnaga liitunud volikogu liige Kristel Jammer. Sellega on Reformierakonnal Kullamaa 11-liikmelises volikogus 5 kohta. Muideks, 5 häälega saab panna nt veto olukorrale, kus vald peab taas sisse ostma suhteliselt krõbeda hinnaga teenuseid, mida pakub volikogu esimehe firma. Hea, et kohapeal leidub tublisid inimesi, kes seisavad vallakodanikele soodsamate tingimuste loomise eest.

Järgmisel päeval külastasin Haapsalu Toomkirikut, kus tähistasime Lia Salumäe tähtsat sünnipäeva ilusa kontserdiga.

30. oktoobril ja 6. novembril osalesin selle hooaja viimastel rahvajooksudel, vastavalt siis Nõmme-Harku ja Valga mardijooksul. Nii kummaline kui see ka pole, tulin mõlemal jooksul neljandaks. Loe lisaks siit!

2. novembril arutasime programmitöörühmaga erakonna kultuuri- ja spordipoliitika programmilisi seisukohti. Nendest saab peagi lähemalt lugeda minu blogist.

4. novembril kirjutasin Lääne Elus tuleva aasta riigieelarvest, mis toob suured investeeringud ka Läänemaale. Üheks näiteks on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone renoveerimine. Loe siit!

Samal päeval osalesin RE fraktsiooni visiidil Ida-Virumaal. Kohtusin Jõhvi gümnaasiumi noortega, kohaliku ajalehe Põhjarannik toimetusega, Kohtla-Järve toredate pensionäridega ning Eesti Põlevkivi juhtidega. Hiljem võtsime päeva kokku Jõhvi kontserdimajas, kuhu oli kogunenud Ida-Viru MKO laiendatud juhatus. Oli produktiivne ja töökas päev.

11. novembril osalesin aasta tähtsamal spordiüritusel- Eesti spordi kongressil. Kuulasime vabariigi presidendi, kultuuriministri, EOK presidendi ning töörühmade juhtide ettekandeid ja kõnesid. Samuti tutvustati Eesti spordi riiklikke arengusuundi, mida töörühmas välja töötasime.

12. novembril kutsusin kokku RE Läänemaa organisatsiooni üldkoosoleku, millest võttis osa ca 60 reformierakondlast. Rahandus- ja majanduspoliitikast andis ülevaate minister Jürgen Ligi. Haapsalu asju tutvustas Urmas Sukles. Kampaaniast rääkis Kalev Lillo ning maakonnaorganisatsiooni tegemistest ja plaanidest andsin maakonnajuhina ülevaate mina.
Loe lisaks siit!

17. novembril alustasime 2011. aasta riigieelarve teise lugemisega ning jõudsime lõpule alles teisipäeval, 23. novembril :) Tänusõnad tuleb edastada keskerakonnale! 8. detsembril on kolmas lugemine. Loe siit!

HWG playback show on juba traditsiooniks saanud vahva noorteüritus minu endises koolis. Selgi aastal osalesin seal žüriiliikmena. Väga vinge.

22. novembril käis Pelgulinna gümnaasium riigikogus. Rääkisin noortele meie tööst ja tegemistest.

Neljapäeval, 25. novembril liitus Reformierakonnaga Noarootsi vallavanem Aivar Kroon. Ootan Reformierakonnaga liituma kõiki asjalikke ja tublisid inimesi, kes hoolivad Eestist ja soovivad kaasa rääkida oma kodukoha arengus. Aivar Kroon on üks nendest inimestest. Noarootsi vallavanemana on ta näidanud, et soovib kodukoha ja siin elavate inimeste heaks tööd teha.

Aivar ise sõnas nii: "Ettevõtjana pidin paar aastat tagasi tegema mitmeid raskeid ja tol hetkel kahjulikke otsuseid. Täna tollele ajale tagasi vaadates olid need otsused ainuõiged ning tagasid ettevõtete eluvõime. Suuresti tänu Reformierekonna poolsele käitumisele valitsuse koalitsioonis on Eesti suutnud hakkama saada majanduslangusega ning  on algamas uus tõusuperiood. Tehtud otsused olid samuti rasked, aga tagasi vaadates ainuõiged. Hetkeolukorda arvestava tulevikku suunatud tegevusega ongi Reformierakond mulle väga sümpaatne. Küll aga tuleviku otsuste planeerimisel ei tohi ära unustada, et tegelik elu Eestis toimub omavalitsuste tasandil ning omavalitsused ootavad ammu oma arengu toetuseks poliitilisi otsuseid. Usun, et suudan poliitikuna nende otsuste sündimisele lähemal olla ja protsessi mõjutada."

Kodanikupäeval, 26. novembril külastasin traditsioonilise koolidevisiidi raames Haapsalu kutsehariduskeskust, Palivere põhikooli ning Risti põhikooli. Kutsehariduskeskusesse oli kogunenud sadakond noort. Rääkisime kodanikuks olemisest, riigieelarvest ning eurost. Külastatud põhikoolides käsitlesime kodanikuks olemise peamisi väärtusi ja põhimõtteid. Väga tubli ja asjalik auditoorium.

Sellele järgnes Haapsalu linnavolikogu istung, kus ühe teemana oli käsitluse all Haapsalu koolivõrk. Rääkisin põgusalt uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning selle mõjudest Haapsalu koolisüsteemile.

1. Täpsustuseks volinik Kruusi küsimusele erivajadustega õpilaste toetamise kohta. Koostades uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (PGS), töötasime me hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste teema põhjalikult läbi. Uues seaduses on HEV õpilaste toetamise kohta tavakoolides lausa eraldi pikk peatükk. See ongi mõeldud selleks, et HEV õpilaste eest seista ning pakkuda neile parimat võimalikku haridust. Seega on mure HEV õpilaste pärast küll põhjendatud, kuid seda reguleerib kenasti seadus. 
2. Mure mitme õppesuuna rakendamise pärast uues riigigümnaasiumis. Rõhutasin, et PGS-i tehes oli meie üks eesmärke tagada võimalikult suur valikuvabadus gümnaasiumi õpilastele. Seetõttu on ka riik võtnud endale kohustuseks pakkuda riigigümnaasiumites õpilastele võimalikult laia valikut erinevaid õppeaineid. Kui riik hindab, et ta suudab ülal pidada lepingus sätestatud õppesuundi, siis on mure selle pärast kohatu. Riik näeb selleks ise ette vahendid ning hoolitseb, et kvaliteetne õpe lubatud õppesuundadel oleks tagatud. See on meie õpilastele ainult kasuks. Võib-olla oleks mõistlik eraldi tähelepanu suunata mingi konkreetse spetsiifika väljaarendamisele kooli üldises suundumuses.

Reede jätkus Haapsalu Noorte Reformiklubi koosolekuga Ehte kohvikus, kuhu oli kohale tulnud 30! tubli ja aktiivset meie linna noort. Kuulasime riigikogu rahandudskomisjoni esimeest Taavi Rõivast ning tegime plaane lähitulevikuks. Mul on väga hea meel, et nii palju tublisid ja aktiivseid noori on juurde tulnud :)

Novembri viimasel nädalavahetusel toimus erakonna volikogu Tartus, kus tegime ettevalmistusi 6. märtsil toimuvate riigikogu valimiste võitmiseks. Lisaks rääkisime erakonna programmist, mis seni valminud. Tutvu programmiga siin!


Lauri Luik

Tere tulemast Reformierakonda!

30. november 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Tegemised 21.oktoober- 30.november
Selleks, et saaksime Läänemaa inimeste huvide eest ka edaspidi hästi seista, oleme seadnud eesmärgiks võita riigikogu valimised Läänemaal. Meil on Läänemaa  ja kogu Eesti arendamiseks selge plaan erakonna programmi näol, mis on osaliselt juba ka avalikustatud. Ootame kõiki tublisid inimesi Reformierakonnaga liituma, et saaksime üheskoos teha Eesti veelgi paremaks. Nii näiteks liitus meiega Noarootsi vallavanem Aivar Kroon. Samuti on meie ridadesse hiljuti lisandunud spordilegend Jüri Jaanson, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, motokrossisõitja Juss Laansoo, tantsutreener Martin Parmas, Euroopa Inimõiguste Kohtu endine kohtunik, õigusteadlane Rait Maruste, IT-ettevõtja Andrei Korobeinik ja konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas.

21. oktoobril kogunesime kultuurikomisjoniga, et arutada kõrghariduse strateegiat. Lisaks parlamendisaadikutele olid kohal nii üliõliõpilased, rektorid kui ka ministeeriumi inimesed.

Tagasi kooli projekti raames külastasin 22. oktoobril Lihula gümnaasiumit, kus arutlesime noortega riigieelarve ning euro tuleku üle. Lihulas on tublid noored, peab tõdema.


Kristel Kotta filmi esilinastusel Haapsalus. Foto: erakogu

23. oktoobril osalesin Kristel Kotta Valge Daami filmi "Nimepidi ei kutsuta" esilinastusel Haapsalus. Kristel on ära teinud suure ja suurepärase töö ning talletanud killukese meie linna legendist ajalukku. Kiitus. PS! vahva ja professionaalse filmidebüüdi tegi ka mu isa.

27. oktoobril toimus järjekordne sporditöörühma koosolek kultuuriministeeriumis, kus lihvisime Eesti Spordi Kongressil kinnitamisele minevaid dokumente, sh spordi riiklike arengusuundi.


Sõber korraldas 12. nov Haapsalu noorteralli. Väärt kraam, kiitus Erki! Foto: erakogu

Mind huvitas Postimehes kirjutatud artikkel riigiametnike palkadest ning seetõttu otsustasin seda infotunnis peaminister Ansipilt ka küsida, et teisedki tõde kuulda saaksid. "Möödunud nädalal kirjutas ajaleht Postimees loo, kus väidetakse, et palgakärped on ministeeriumides, sealhulgas peaministri otsesesse alluvusse kuuluvas Riigikantseleis, pooltel juhtudel butafooria ning silmamoondus. Milles see silmamoondus ja butafooria teie arvates seisneb?" küsisin.

Andrus vastas: "Aitäh! ... Riigikantseleis on tõepoolest palka vähendatud väga arvestatavas ulatuses ehk 10 miljonit krooni aastas. Kui 2008. aastal oli töötasufond 56,5 miljonit krooni, siis 2009. aastal oli töötasufond 46,2 miljonit krooni ja 2010. aastal on töötasufond 36,9 miljonit krooni. Mitte mingil juhul ei ole siin tegemist raamatupidamisliku silmamoondusega, mitte mingil juhul ei ole siin tegemist butafooriaga. See on ehe kokkuhoitud raha, mida maksumaksjad ei pea maksma Riigikantselei ametnikele, sest ametnike palka on vähendatud, aga suuremal määral tuleb palgafondi kokkuhoid sellest, et töötajaid on koondatud.
... Kuid Riigikantselei puhul, kui võtta arvesse kõik lisatasud, on igal aastal ka järelejäänutel keskmine palk kahanenud."

28. oktoobril külastasin Kullamaa volikogu RE fraktsiooni koosolekut, kus osales esmakordselt ka äsja Reformierakonnaga liitunud volikogu liige Kristel Jammer. Sellega on Reformierakonnal Kullamaa 11-liikmelises volikogus 5 kohta. Muideks, 5 häälega saab panna nt veto olukorrale, kus vald peab taas sisse ostma suhteliselt krõbeda hinnaga teenuseid, mida pakub volikogu esimehe firma. Hea, et kohapeal leidub tublisid inimesi, kes seisavad vallakodanikele soodsamate tingimuste loomise eest.

Järgmisel päeval külastasin Haapsalu Toomkirikut, kus tähistasime Lia Salumäe tähtsat sünnipäeva ilusa kontserdiga.

30. oktoobril ja 6. novembril osalesin selle hooaja viimastel rahvajooksudel, vastavalt siis Nõmme-Harku ja Valga mardijooksul. Nii kummaline kui see ka pole, tulin mõlemal jooksul neljandaks. Loe lisaks siit!

2. novembril arutasime programmitöörühmaga erakonna kultuuri- ja spordipoliitika programmilisi seisukohti. Nendest saab peagi lähemalt lugeda minu blogist.


Kodukooli HWG ees. Foto: erakogu

4. novembril kirjutasin Lääne Elus tuleva aasta riigieelarvest, mis toob suured investeeringud ka Läänemaale. Üheks näiteks on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone renoveerimine. Loe siit!


Maakonnalehe Põhjaranniku toimetuses. Foto: erakogu

Samal päeval osalesin RE fraktsiooni visiidil Ida-Virumaal. Kohtusin Jõhvi gümnaasiumi noortega, kohaliku ajalehe Põhjarannik toimetusega, Kohtla-Järve toredate pensionäridega ning Eesti Põlevkivi juhtidega. Hiljem võtsime päeva kokku Jõhvi kontserdimajas, kuhu oli kogunenud Ida-Viru MKO laiendatud juhatus. Oli produktiivne ja töökas päev.


Kohtla-Järve pensionärid on imevahvad :) Foto: erakogu


Seda meest niisama lihtsalt kaamera ette ei püüa, kuna ta ise tavaliselt
kaameramehe rollis:). Hea kolleeg Rein. Foto: erakogu


11. novembril osalesin aasta tähtsamal spordiüritusel- Eesti spordi kongressil. Kuulasime vabariigi presidendi, kultuuriministri, EOK presidendi ning töörühmade juhtide ettekandeid ja kõnesid. Samuti tutvustati Eesti spordi riiklikke arengusuundi, mida töörühmas välja töötasime.


Spordikongressil astusid üles legendid. Lisaks Kanterile ja Jaansonile ka nt Pohlak. Foto: erakogu


Hea kolleeg, kossulegend Jaak Salumets. Foto: erakogu

12. novembril kutsusin kokku RE Läänemaa organisatsiooni üldkoosoleku, millest võttis osa ca 60 reformierakondlast. Rahandus- ja majanduspoliitikast andis ülevaate minister Jürgen Ligi. Haapsalu asju tutvustas Urmas Sukles. Kampaaniast rääkis Kalev Lillo ning maakonnaorganisatsiooni tegemistest ja plaanidest andsin maakonnajuhina ülevaate mina.
Loe lisaks siit!


MKO üldkoosolek. Ei saa ilma legendideta, linnapea Urmas Sukles. Foto: erakogu

17. novembril alustasime 2011. aasta riigieelarve teise lugemisega ning jõudsime lõpule alles teisipäeval, 23. novembril :) Tänusõnad tuleb edastada keskerakonnale! 8. detsembril on kolmas lugemine. Loe siit!


Albaania kultuuri ja Ema Teresat tutvustav näitus riigikogus. Foto: erakogu

HWG playback show on juba traditsiooniks saanud vahva noorteüritus minu endises koolis. Selgi aastal osalesin seal žüriiliikmena. Väga vinge.


Üks mu lemmikuid playbackil- "Save your kisses 4 me". Foto: erakogu


Hea lavatöö. Foto: erakogu


Selliseid masse näeb vaid HWG playbackil.. Foto: erakogu

22. novembril käis Pelgulinna gümnaasium riigikogus. Rääkisin noortele meie tööst ja tegemistest.

Neljapäeval, 25. novembril liitus Reformierakonnaga Noarootsi vallavanem Aivar Kroon. Ootan Reformierakonnaga liituma kõiki asjalikke ja tublisid inimesi, kes hoolivad Eestist ja soovivad kaasa rääkida oma kodukoha arengus. Aivar Kroon on üks nendest inimestest. Noarootsi vallavanemana on ta näidanud, et soovib kodukoha ja siin elavate inimeste heaks tööd teha.

Aivar ise sõnas nii: "Ettevõtjana pidin paar aastat tagasi tegema mitmeid raskeid ja tol hetkel kahjulikke otsuseid. Täna tollele ajale tagasi vaadates olid need otsused ainuõiged ning tagasid ettevõtete eluvõime. Suuresti tänu Reformierekonna poolsele käitumisele valitsuse koalitsioonis on Eesti suutnud hakkama saada majanduslangusega ning  on algamas uus tõusuperiood. Tehtud otsused olid samuti rasked, aga tagasi vaadates ainuõiged. Hetkeolukorda arvestava tulevikku suunatud tegevusega ongi Reformierakond mulle väga sümpaatne. Küll aga tuleviku otsuste planeerimisel ei tohi ära unustada, et tegelik elu Eestis toimub omavalitsuste tasandil ning omavalitsused ootavad ammu oma arengu toetuseks poliitilisi otsuseid. Usun, et suudan poliitikuna nende otsuste sündimisele lähemal olla ja protsessi mõjutada."


Järjekordne legend oma liistude juures- Onu Bella, kes võrdles Haapsalut
ja Tartut nii: "mõlemal pool on RE ja KE koos võimul". Foto: erakogu


Kodanikupäeval, 26. novembril külastasin traditsioonilise koolidevisiidi raames Haapsalu kutsehariduskeskust, Palivere põhikooli ning Risti põhikooli. Kutsehariduskeskusesse oli kogunenud sadakond noort. Rääkisime kodanikuks olemisest, riigieelarvest ning eurost. Külastatud põhikoolides käsitlesime kodanikuks olemise peamisi väärtusi ja põhimõtteid. Väga tubli ja asjalik auditoorium.

Sellele järgnes Haapsalu linnavolikogu istung, kus ühe teemana oli käsitluse all Haapsalu koolivõrk. Rääkisin põgusalt uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning selle mõjudest Haapsalu koolisüsteemile.

1. Täpsustuseks volinik Kruusi küsimusele erivajadustega õpilaste toetamise kohta. Koostades uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (PGS), töötasime me hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste teema põhjalikult läbi. Uues seaduses on HEV õpilaste toetamise kohta tavakoolides lausa eraldi pikk peatükk. See ongi mõeldud selleks, et HEV õpilaste eest seista ning pakkuda neile parimat võimalikku haridust. Seega on mure HEV õpilaste pärast küll põhjendatud, kuid seda reguleerib kenasti seadus. 
2. Mure mitme õppesuuna rakendamise pärast uues riigigümnaasiumis. Rõhutasin, et PGS-i tehes oli meie üks eesmärke tagada võimalikult suur valikuvabadus gümnaasiumi õpilastele. Seetõttu on ka riik võtnud endale kohustuseks pakkuda riigigümnaasiumites õpilastele võimalikult laia valikut erinevaid õppeaineid. Kui riik hindab, et ta suudab ülal pidada lepingus sätestatud õppesuundi, siis on mure selle pärast kohatu. Riik näeb selleks ise ette vahendid ning hoolitseb, et kvaliteetne õpe lubatud õppesuundadel oleks tagatud. See on meie õpilastele ainult kasuks. Võib-olla oleks mõistlik eraldi tähelepanu suunata mingi konkreetse spetsiifika väljaarendamisele kooli üldises suundumuses.


Uskumatult tublid on need HNRK noored:) Foto: erakogu

Reede jätkus Haapsalu Noorte Reformiklubi koosolekuga Ehte kohvikus, kuhu oli kohale tulnud 30! tubli ja aktiivset meie linna noort. Kuulasime riigikogu rahandudskomisjoni esimeest Taavi Rõivast ning tegime plaane lähitulevikuks. Mul on väga hea meel, et nii palju tublisid ja aktiivseid noori on juurde tulnud :)


Tähtis juhatus istub muidugimõista presiidiumis. Foto: erakogu


Ässad saadavad HNRK noori kõikjal. Esineb riigikogu rahanduskomisjoni
esimees Taavi Rõivas. Foto: erakogu


Novembri viimasel nädalavahetusel toimus erakonna volikogu Tartus, kus tegime ettevalmistusi 6. märtsil toimuvate riigikogu valimiste võitmiseks. Lisaks rääkisime erakonna programmist, mis seni valminud. Tutvu programmiga siin!


RE volikogu Tartus Dorpatis. Foto: erakogu

Lauri Luik

Eesti spordi väljakutsed

30. november 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Epeevehklemise MM-i kulla ning Eesti Spordi Kongressi valguses on kohane heita pilk meie spordisüsteemi tänasele päevale ning homsetele väljakutsetele. Väikese Eesti kohta, mille sportlased on läbi aastate tiitlivõistlustelt võitnud mitmeid eri värvi medaleid ning toonud riigile au ja kuulsust, pole olukord sugugi paha. Samas ei tohi unustada, et lisaks tippspordile, mille edasised sihid on veel tarvis paika seada, on olulisel kohal ka harrastussport ning tervislikud eluviisid laiemalt, millele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata.
Olgu selleks siis kehalise kasvatuse osakaalu suurendamine õppekavas, treeneri kutse ja kvalifikatsiooni enam väärtustamine, spordiklubide ja –koolide süsteemi korrastamine, kohalike spordiobjektide ja infrastruktuuri arendamine ning harrastajatele kasutamise võimaldamine, killustatud rahastamise täpsustamine või akadeemilisse spordiharidusse enam panustamine- kõik on olulised väljakutsed, millega tuleb lähitulevikus tegeleda, kui soovime muutust paremuse suunas.

Spordipoliitika töörühmas, kuhu kuulusid EOK, sportlaste, kultuuriministeeriumi ja riigikogu esindajad, töötasime välja Eesti spordipoliitika alused. Antud dokument kajastab Eesti spordiliikumise arengut tänasesse päeva; põhimõtteid ja kokkuleppeid, milleni spordikorralduses on jõutud viimase 20 aastaga; olulisemaid kitsaskohti ja väljakutseid ning eesmärke ja tegevusi eelolevateks aastateks. Spordipoliitika alused olid arutlusel ka Eesti Spordi Kongressil ning edaspidi on meil kavas vastavasisuline arutelu riigikogus.

Antud dokument defineerib spordi isikutasandil kui võimaluse oma võimete arendamiseks ja eneserealiseerimiseks. Sport on tervist ja head enesetunnet tagav harrastus, sotsiaalset ühtekuuluvust kasvatav liikumine, meelelahutus ja vaatemäng.

Sport on tänapäeva suurim rahvaliikumine, positiivsete eeskujude ning väärtushinnangute kujundaja, oluline tervisekasvatuslik ning haigusi ennetav tegevus, inimesi organiseeriv, ühistegevusse kaasav ja ühtekuuluvustunnet ning rahvuslikku identiteedi kasvatav valdkond. Sport väärib ühiskonna laiemat hoolt ja tähelepanu. Nii kirjeldab sporti kinnitatud spordipoliitika aluste dokument.

Samuti loetleb see olulised väljakutsed ning nendest tulenevad eesmärgid nii tippspordi, valdkonna rahastamise ja maksupoliitika, treenerite töö, spordirajatiste kui ka spordiorganisatsioonide juhtimise vallas.

Nii näiteks on tippspordivaldkonna arendamisel sihiks eeldustega sportlaste sihttoetamine ning tippsportlaste tasustamise korrastamine. Riiklike prioriteetide seadmine tippspordirajatiste planeerimisel ja ehitamisel peab olema aluseks üleriigiliste ja regionaalsete tippspordikeskuste väljaarendamisel.

Treeneri elukutse väärtustamine ja treeningtöö kvaliteet on märksõnad, millele tuleb samuti senisest tunduvalt enam tähelepanu pöörata. See eeldaks treenerite töö tasustamist töölepingu alusel lähtudes kutsetasemetest (senise stipendiumi asemel), mis omakorda tagaks treeneritele ka täna puuduvad sotsiaalsed garantiid.

Spordi rahastamise ja maksupoliitika osas on siht optimeerida tänane kohati liialt killustatud ja dubleeriv rahastamissüsteem ning loobuda stipendiumite maksmisest töötasu asemel. Erinevused spordiklubide ja –koolide osalustasult tulumaksutagastuse osas tuleb samuti tasandada.

Leian, et tipp- ja noortespordi toetamise kõrval tuleks enam rõhku pöörata ka nn Eesti tasemel sportlastele ning nende toetamisele. Minu arvates väärivad nt Eesti meistrid senisest tunduvalt suuremat toetust ja tähelepanu.

Viimastel aastatel on suured summad Euroopa tõukefondide, kuid ka riigieelarve- ning kohalikke vahendeid suunatud spordiinfrastruktuuri arendamisse. Vahel on tunne, et selle planeerimise osas on oldud kohtadel liialt sinisilmsed, mistõttu on täna haldamise ning kasutajaskonnaga tõsiseid probleeme. Ratsionaalsem ja elanikkonnas toimuvaid muudatusi arvestav planeerimine on edaspidi kindlasti väga vajalik.

Spordiharidusest rääkides tuleks kindlasti enam tähelepanu pöörata akadeemilise spordihariduse arendamisele koostöös spordiklubidega. Leian, et kehalise kasvatuse tundide osatähtsuse suurendamisele õppekavades aitaks märgatavalt kaasa liikumusharjumuste levikule.

Pisikeste spordiklubide kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmisel on olulisel kohal koostöö ja sellest sündiv sünergia ning avaramad võimalused. Samuti asjatundlike ja aktiivsete inimeste enam kaasamine klubide juhtimisse.

Need on vaid osad mõtted, kuidas Eesti spordi (liikumisharjumustest tippspordini) arengule ning paremale käekäigule kaasa aidata. Loodan, et Eesti Spordi Kongress ning selle raames peetud ja tulevikus peetavad laiad arutelud spordi oleviku ja tuleviku üle annavad positiivse tõuke nii spordiringkonnale kui ka teistele ühiskonnagruppidele antud valdkonna edasisesks arendamiseks.

Lauri Luik
riigikogu kultuurikomisjoni liige
Spordiliit Läänela endine prseident

Eesti spordi väljakutsed

30. november 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Epeevehklemise MM-i kulla ning Eesti Spordi Kongressi valguses on kohane heita pilk meie spordisüsteemi tänasele päevale ning homsetele väljakutsetele. Väikese Eesti kohta, mille sportlased on läbi aastate tiitlivõistlustelt võitnud mitmeid eri värvi medaleid ning toonud riigile au ja kuulsust, pole olukord sugugi paha. Samas ei tohi unustada, et lisaks tippspordile, mille edasised sihid on veel tarvis paika seada, on olulisel kohal ka harrastussport ning tervislikud eluviisid laiemalt, millele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata.
Olgu selleks siis kehalise kasvatuse osakaalu suurendamine õppekavas, treeneri kutse ja kvalifikatsiooni enam väärtustamine, spordiklubide ja –koolide süsteemi korrastamine, kohalike spordiobjektide ja infrastruktuuri arendamine ning harrastajatele kasutamise võimaldamine, killustatud rahastamise täpsustamine või akadeemilisse spordiharidusse enam panustamine- kõik on olulised väljakutsed, millega tuleb lähitulevikus tegeleda, kui soovime muutust paremuse suunas.

Spordipoliitika töörühmas, kuhu kuulusid EOK, sportlaste, kultuuriministeeriumi ja riigikogu esindajad, töötasime välja Eesti spordipoliitika alused. Antud dokument kajastab Eesti spordiliikumise arengut tänasesse päeva; põhimõtteid ja kokkuleppeid, milleni spordikorralduses on jõutud viimase 20 aastaga; olulisemaid kitsaskohti ja väljakutseid ning eesmärke ja tegevusi eelolevateks aastateks. Spordipoliitika alused olid arutlusel ka Eesti Spordi Kongressil ning edaspidi on meil kavas vastavasisuline arutelu riigikogus.

Antud dokument defineerib spordi isikutasandil kui võimaluse oma võimete arendamiseks ja eneserealiseerimiseks. Sport on tervist ja head enesetunnet tagav harrastus, sotsiaalset ühtekuuluvust kasvatav liikumine, meelelahutus ja vaatemäng.

Sport on tänapäeva suurim rahvaliikumine, positiivsete eeskujude ning väärtushinnangute kujundaja, oluline tervisekasvatuslik ning haigusi ennetav tegevus, inimesi organiseeriv, ühistegevusse kaasav ja ühtekuuluvustunnet ning rahvuslikku identiteedi kasvatav valdkond. Sport väärib ühiskonna laiemat hoolt ja tähelepanu. Nii kirjeldab sporti kinnitatud spordipoliitika aluste dokument.

Samuti loetleb see olulised väljakutsed ning nendest tulenevad eesmärgid nii tippspordi, valdkonna rahastamise ja maksupoliitika, treenerite töö, spordirajatiste kui ka spordiorganisatsioonide juhtimise vallas.

Nii näiteks on tippspordivaldkonna arendamisel sihiks eeldustega sportlaste sihttoetamine ning tippsportlaste tasustamise korrastamine. Riiklike prioriteetide seadmine tippspordirajatiste planeerimisel ja ehitamisel peab olema aluseks üleriigiliste ja regionaalsete tippspordikeskuste väljaarendamisel.

Treeneri elukutse väärtustamine ja treeningtöö kvaliteet on märksõnad, millele tuleb samuti senisest tunduvalt enam tähelepanu pöörata. See eeldaks treenerite töö tasustamist töölepingu alusel lähtudes kutsetasemetest (senise stipendiumi asemel), mis omakorda tagaks treeneritele ka täna puuduvad sotsiaalsed garantiid.

Spordi rahastamise ja maksupoliitika osas on siht optimeerida tänane kohati liialt killustatud ja dubleeriv rahastamissüsteem ning loobuda stipendiumite maksmisest töötasu asemel. Erinevused spordiklubide ja –koolide osalustasult tulumaksutagastuse osas tuleb samuti tasandada.

Leian, et tipp- ja noortespordi toetamise kõrval tuleks enam rõhku pöörata ka nn Eesti tasemel sportlastele ning nende toetamisele. Minu arvates väärivad nt Eesti meistrid senisest tunduvalt suuremat toetust ja tähelepanu.

Viimastel aastatel on suured summad Euroopa tõukefondide, kuid ka riigieelarve- ning kohalikke vahendeid suunatud spordiinfrastruktuuri arendamisse. Vahel on tunne, et selle planeerimise osas on oldud kohtadel liialt sinisilmsed, mistõttu on täna haldamise ning kasutajaskonnaga tõsiseid probleeme. Ratsionaalsem ja elanikkonnas toimuvaid muudatusi arvestav planeerimine on edaspidi kindlasti väga vajalik.

Spordiharidusest rääkides tuleks kindlasti enam tähelepanu pöörata akadeemilise spordihariduse arendamisele koostöös spordiklubidega. Leian, et kehalise kasvatuse tundide osatähtsuse suurendamisele õppekavades aitaks märgatavalt kaasa liikumusharjumuste levikule.

Pisikeste spordiklubide kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmisel on olulisel kohal koostöö ja sellest sündiv sünergia ning avaramad võimalused. Samuti asjatundlike ja aktiivsete inimeste enam kaasamine klubide juhtimisse.

Need on vaid osad mõtted, kuidas Eesti spordi (liikumisharjumustest tippspordini) arengule ning paremale käekäigule kaasa aidata. Loodan, et Eesti Spordi Kongress ning selle raames peetud ja tulevikus peetavad laiad arutelud spordi oleviku ja tuleviku üle annavad positiivse tõuke nii spordiringkonnale kui ka teistele ühiskonnagruppidele antud valdkonna edasisesks arendamiseks.

Lauri Luik
riigikogu kultuurikomisjoni liige
Spordiliit Läänela endine prseident

Veel eurokalkulaatoritest

26. november 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Lauri Luik
Nii Facebookis kui ka anonüümsetes kommentaariumites on heietatud mõtteid minu välja pakutud eurokalkulaatorite (mida endal parasjagu tarvis pole, kuid mille tahaks anda neile, kel soovi) kogumispunktide osas..
Kõige lihtsam viis oleks kogumispunktidena kasutada nt postkontoreid. Kuna niigi käib ka saatmine läbi Eesti Posti. Kohtades, kus postkontorit pole, on nt võimalik kasutada külapoode vms. Variante on mitmeid.

www.lauriluik.ee