Arhiiv aja järgi detsember, 2010

Intervjuu Delfile (25.12.2010)

28. detsember 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Kaja Kallas, Reformierakonna kandidaat Riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaal, nr 509

Kui te mõtlesite poliitikasse tulekule, siis millised olid kõige mõjusamad vastuargumendid?

Esiteks, kuivõrd olen end advokaadina ülestöötanud energia ja konkurentsiõiguse valdkonnas, siis on raske jätta kõike saavutatut ja toredaid kliente ja kolleege maha ning vahetada ametit. Teiseks on mõneti probleem laialt levinud arvamus, et poliitika on räpane ja sellega kokkupuutumine justkui koheselt määrib. Samuti pean poliitikasse minnes endale aru andma, et minu elu muutub seoses avalikkuse kõrgendatud tähelepanuga minu tegemistele.

Miks lõpuks otsustasite selle tee valida?

Kui tunned, et saaksid midagi ära teha Eesti eluolu parandamiseks, kas pole siis vastutustundetu kätt mitte külge lüüa? Näiteks, advokaadina pean pidevalt seadusi tõlgendama ja kasutama, seetõttu julgen öelda, et seadusloome kvaliteedi parandamisel saab palju ära teha. Teiseks, kuivõrd pean oluliseks isikute vabaduste austamist ja mulle on lähedane liberaalne maailmavaade, siis näen, et vaba konkurentsi soodustamisega erinevates valdkondades saaks inimeste valikuvabadust ja seeläbi eluga rahulolu suurendada. Lisaks tundub mulle, et noorte vihaste meeste kõrval võiksid poliitikas rohkem kaasa lüüa ka pisut leebemad naised.

Kandideerite samas ringkonnas peaministriga. Kas kavatsete teha ka ühist kampaaniat?

Kindlasti osalen Harju- ja Raplamaal toimuvatel üritustel, kus peaminister valijatega kohtub.

Nõustute, et riigikogus on väga suur oht muututa laisaks ja kaotada oma nägu?

Ma ei ole varasemalt Riigikogus olnud, seetõttu ei oska öelda. Arvan siiski, et oht laisaks muutuda võib tabada mistahes ametikohal ja sõltub eelkõige konkreetsest inimesest. Isegi advokaaditöö kõrvalt olen leidnud aega kirjutada erialaväljaannetesse artikleid ja anda oma teadmisi edasi loenguid lugedes. Seetõttu ei näe ma võimalust, et laiskus või ideede puudus võiks mind ennast tabada. Kindlasti hoiab laisaks minemisest pidev enesetäiendamine, mida tuleb igati ergutada ja hea on, kui Riigikogu liikmed näitavad siin head eeskuju.

Millised on teie kolm eesmärki poliitikasse minnes?

Kui väga lühidalt, siis (ei ole tähtsuse järjekorras): suurendada diskussiooni erinevate ühiskonnagruppide vahel, parandada seeläbi õigusloome kvaliteeti luues inimestele selgemini mõistetavaid seadusi; suurendada poliitika ja ühiskonna läbipaistvust, hoiakute muutmist ja avatust (mitte ainult mõistmise kategoorias, vaid ka avatust maailmale – peaksime arvestama Eestit eelkõige globaalses süsteemis). Kui konkreetsemaks minna, siis tulenevalt liberaalsest maailmavaatest soovin seista selle eest, et meie inimestel oleks võimalikult palju valikuvõimalusi ja vabadust valida – seda nii pakutavate kaupade kui ka näiteks hariduse ja tervishoiu vallas.

Millised soovitused isa teile poliitikasse minnes kaasa andis?

Tähtis on see, et seisad selle eest, millesse usud. Pead olema valmis tegema kompromisse, aga kompromisse ei tohiks teha põhimõtete arvelt. Ja siis muidugi: ole tugev ja ära loe kommentaare :) .


Hodorkovski vabaneb siis, kui Venemaa vabaneb Putinist

27. detsember 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Hodorkovski õigeksmõistmist oli naiivne loota, sest see tähendanuks olulist muutust Moskva võimuvertikaalis. Naiivne oli ka loota, et president Dimitri Medvedev maffiariigiks nimetatud Venemaal muutust tooks. Niikaua kuni Kremlis juhib vägesid Putin, ei tasu oodata sõltumatuid kohtuotsuseid, rääkimata õigusriigist.

Riigitelevisioonile antud intervjuus ütles Medvedev, et ei temal ega ühelgi teisel ametiisikul ei ole õigust kommenteerida seda kaasust enne, kui kohtuotsus ei ole langenud. See ei takistanud Putinil juba 16. detsembril Vedomostile antud intervjuus teatada, et Hodorkovski süü on leidnud kinnitust ning varga koht on vanglas.

Süüdimõistev otsus ei langetatud kohtusaalis, vaid Putini peas. Kõrgema kohtuniku rolli võtnud Venemaa peaministri tõde ei olnud alamastme õigusorganitel ju võimalik mingitki moodi kahtluse alla seada. Hiljuti avaldatud uuring tõestas, et ka rahvas on nii aru saanud – vaid 4% venelastest uskus, et kohtuotsus võib olla ka „mitte süüdi“.

Detsembri viimasel nädalal peame kurbusega tunnistama, et ka sellel aastal ei ole Venemaal ja Valgevenes inimõiguste, õigusriigi ja meediavabaduse kohapeal mingit positiivset arengut toimunud. Venelased ja valgevenelased võivad loota muutusi vaid pärast Putini ja Lukašenka lahkumist poliitikaareenilt. Kahjuks ei ole võimalik, et see sünniks valimistega.

Valgevenes toimuvad massilised vahistamised ja Venemaa kohtuprotsessid on hoiatuseks kõikidele sealsetele elanikele, aga ka nendesse riikidesse reisijatele või seal äri tegijatele.  Ebasobivad isikud jäävad varem või hiljem hammasrataste vahele ning õiglast kohtupidamist ei tasu loota.  Ilma selleta ei tasu vabadust aga loota ei Hodorkovskil Venemaal, Sannikovil ja Nekljajevil Valgevenes ega kellelgi teisel.

Arreteeritud presidendikandidaadid tuleb tingimusteta vabastada

23. detsember 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Erariides julgeolekutöötajate käest julmalt peksa saanud presidendikandidaat V.Nekljajev sümboliseerib valusalt Velgevenes toimunut: režiimi eesmärk on vahendeid valimata vaigistada kõik teisitimõtlejad.

Kui olukord Valgevenes ei normaliseeru ning äsja poliitilistel põhjustel arreteeritud isikuid ei vabastata, peab Euroopa Liitu taas kehtestama erinevad sanktsioonid Valgevene suhtes, esmajärjekorras panema viisakeeldu jõu kuritarvitamisega seotud ametiisikud.

Täna arutasime Riigikogus Valgevene toetusgrupi liikmetega Valgevenes toimuva üle ning võtsime vastu järgmise avalduse:

Riigikogu liikmete ühendus „Valgevene demokraatliku arengu kaitseks“ avaldus

Riigikogu ühenduse „Valgevene demokraatliku arengu kaitseks” liikmed kutsuvad Valgevene võime viivitamatult ja tingimusteta vabastama kõik poliitilistel põhjustel vahistatud isikud. Valimistega seoses arreteeriti üle 600 inimese, nende seas viis opositsiooni presidendikandidaati, samuti sõltumatuid ajakirjanikke ja vabaühenduste juhte.

Juhime tähelepanu, et OSCE ei pidanud 19. detsembril Valgevenes toimunud presidendivalimisi ausateks ja vabadeks. Valimispäeva õhtul toimunud opositsiooni meeleavalduse ajasid eriüksused julmalt laiali, arreteerides sadu osalisi. Samal ja järgneval päeval toimus rida operatsioone sõltumatu meedia ja inimõiguste organisatsioonide vastu, arreteeriti töötajaid ja konfiskeeriti arvuteid.

Rahva ja opositsiooniaktivistide selline kohtlemine ei sobi kokku vaba maailma arusaamaga demokraatiast ja inimõigustest. Kutsume Valgevene võime austama euroopalikke väärtusi koosoleku- ja meediavabaduse, valimiste aususe ja poliitilises pluralismi osas. Valgevene kuulub Euroopasse, aga meil on äärmiselt kurb näha, kui maa valitsus astub järjest samme, mis seda kuuluvust hägustavad ning Valgevene kodanikke euroopalikust väärtusruumist jõuga eemal hoiavad.

Õpetlik teekond rahamaailma

21. detsember 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Harvardi Ülikooli professor Niall Fergusoni sulest on värskelt ilmunud suurepärane teos „Raha võidukäik. Maailma rahanduse ajalugu“. Raamatus antakse oivaline ülevaade raha, väärtpaberite, börsi, kindlustuse ja teiste oluliste finantsinstrumentide ja -institutsioonide tekkeloost. Ajaloolisele tagasivaatele lisaks leiab kaante vahelt veel ohtralt autori omapoolseid seletusi ja kriitikat tänapäeva rahamaailma ülesehituse ja kriiside ohjamise kohta.

Iga suur mull ja sellele järgnenud kriis on tõestanud, et majandus pole pelgalt ratsionaalne matemaatika ja kaine riskide kalkuleerimine. On üsna selge, et inimeste ebaobjektiivsus, ebakompetentsus ja emotsionaalsus on otsuste langetamisel (ka finantsturgudel) äärmiselt suure kaaluga.

Ferguson toob välja 10 tunnetuslikku lõksu, kuhu inimesed otsuste tegemisel langevad:

  1. Kättesaadavuse deformatsioon – kalduvus toetuda otsuste langetamisel sellele infole, mis on meie mälus kergemini kättesaadav, mitte aga sellele, mida tegelikult vaja oleks;
  2. Tagantjärele tarkus – kalduvus pidada mingeid sündmusi tõenäolisemaks pärast nende toimumist (ex post) kui enne nende toimumist (ex ante);
  3. Induktsiooniprobleem – kalduvus sõnastada üldisi reegleid ebapiisava info põhjal;
  4. Ekslik ühendamine või eraldamine – kalduvus ülehinnata võimalust, et seitse 90% tõenäosusega sündmust kõik toimuvad, ja samas kalduvus alahinnata tõenäosust, et seitsmest 10% tõenäosusega sündmusest vähemalt üks siiski toimub;
  5. Tõendamissoovi deformatsioon – kalduvus otsida oma algsele hüpoteesile kinnitust, selle asemel et tuvastada asjaolusid, mis võiks selle kummutada;
  6. Müraefekt – kalduvus lasta asjasse mittepuutuval, kuid asjaga lähedalt seotud infol meie otsust mõjutada;
  7. Afektiheuristika – olukord, kus omaksvõetud väärtushinnangud hakkavad segama tulu-kulu arvestust;
  8. Mastaapide ignoreerimine – viga, mis ei lase meil proportsionaalselt hinnata, millest me võiksime loobuda erinevate suurusastmetega kahjude vältimiseks;
  9. Ülemäärane enesekindlus kalibreerimisel – kalduvus alahinnata oma otsuste ligikaudsust (nt kalduvus ajada segi mõisted „parimal juhul“ ja „kõige tõenäolisemalt“;
  10. Kõrvalseisja apaatia – kalduvus eitada üksikisiku vastutust, kui oleme üks paljudest.

Eksperimendid on tõestanud, et inimestel on suurem vastumeelsus riski suhtes, kui väljavaated on positiivsed, ja riskivalmidus, kui väljavaated on negatiivsed. Kaotusel on umbes kaks ja pool korda suurem mõju kui samal suurel võidul, nagu tõestasid oma uurimustööga Kahneman ja Tversky.

Tagant järele targana saab tõdeda, et Eestiski aset leidnud pöörane majanduskasv, kinnisvarabuum koos tarbimis- ja laenuralliga ning seejärel suure pauguga saabunud masu oli ajalooliselt paratamatu asjade käik. Inimestel on lihtsalt kombeks üheskoos eufooriasse tõusta ja seejärel masendusse langeda. Miljard dollari küsimus teadlastele ja riigijuhtidele on hoopis see, kuidas järgmisi anomaaliaid vältida või vähemalt õigeaegselt ära tunda?

4 kommentaari valimistest ja olukorrast Valgevenes

20. detsember 2010 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Valimispäev ilus etendus kestis kuni jaoskondade sulgemiseni ning sellel järgnes kurb lõppmäng. Ligi pooled OCSE vaatlejatest andis häältelugemisele hinnangus halb või väga halb. Pressikonverentsil räägiti näiteks juhustest, kus jaoskonnas kinnitatud valimistulemus ei vastanud hiljem ametlikult kinnitanule. Mõnes valimisjaoskonnas sai riigipea eelvalimistel 90% häältest ja valimispäeval vaid 36%, mis tekitab põhjendatud kahtlusi. Mõnes jaoskonnas ei olnud häältelugemist võimalik üldse jälgida.

Kõigi vaatlejate protokollide ja märkuste tulemusena valminud esialgne hinnangu järgi on Valgevenel pikk tee minna OSCE tingimuste täitmiseks. Olgugi, et üleüldine valimisprotsess oli hea ning mingeid spetsiifilisi edusamme oldi tehtud, vähendas häältelugemine üldist hinnangud.

---
Läbikukkunud valimised mängib trumbid kätte Venemaale ning seab väga raskesse olukorda läänemaailma. Demokraatlike väärtusi au sees hoidvad riigid ei tohi läbi sõrmede vaadata valimiste võltsimisele ega ka sõltumatute ajakirjanike ning opositsioonikandidaatide sõna otseses mõttes vaeseomaks peksmisele, kuid Valgevene isoleerimine tähendaks veelgi tihedamaid suhteid Moskva-Kremli vahel. Sellest aga vaevalt tavalised valgevenelased võidavad.
(Andsin sellel teemal intervjuu delfile: Meikar: Lukašenka karistamine on kahe teraga mõõk)

---

Tuleb pidada kangelaseks igat rahumeelset meeleavaldajat, kes julges valimispäeva õhtul tänavale tulla. Nii suur rahvamass tekitab usku, et autoritaarne režiim ei ole suutnud eesmärki saavutada kõiki täielikult kontrollida.

Kindlasti ei saa heaks kiita paarisaja pealist märatsevat jõuku, kes valitsushoone aknad lõhkus. Vägivallal ei ole mingit õigustust.

Arvamused, et kes need märatsejad organiseeris, lähevad oluliselt lahku. Võim ütleb, et see oli mõni opositsioonikandidaadi pande ja opositsioon, et see oli võimu provokatsioon. Igal juhul andis see režiimile võimaluse rahumeelselt alanud meeleavaldus jõhkralt laiali peksta ning sadu inimesi arreteerida.

Režiimi suhtumist demokraatiasse näitab ilmekalt meeleavalduse jõhker mahasurumine, enamike opositsioonikandidaatide ning oluliste sõltumatu meedia ajakirjanike vahistamine. Valgevenes ei ole midagi muutunud – see on jõhker-autoritaarne-riigikord, mis ahistab väga külalislahkeid ja toredaid valgevene inimesi.

---

Kokkuvõttes:  Nõustun OSCE pressikonverentsil antud hinnanguga valimistele. Mul on väga kurb, sest valimiste läbikukkumine tõestab, et Valgevene režiim ei taha riiki vabamaks ja avatumaks muuta.