Arhiiv aja järgi jaanuar, 2011

Kuidas tõsta Eesti kõrghariduse taset?

31. jaanuar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Eesti koolinoored saavad rahvusvahelistel mõõduvõtmistel üha kõrgemaid kohti, meie põhi- ja keskharidus kuulub PISA haridusuuringute järgi Euroopa ladvikusse. Aga paraku ei saa sama öelda Eestis kõrghariduse kohta. Jah, meil on päris korralikud ülikoolid ja suur hulk haridustaristust on viimastel aastatel viidud Euroopa tipptasemele. See pole aga piisav. Kaasaegsete õppehoonete ja -vahendite kõrval vajame kõrghariduses nüüd ka kvaliteedireformi.

Reformierakonna eesmärk on viia Eestis antav kõrgharidus Põhjamaade tipptasemele. Kvaliteetne haridus on aga kallis, seetõttu tuleb tagada kõrghariduse rahastamiseks avarad võimalused. Riiklik tellimus peab jõudma ülikooli stipendiumitena, mis katab õppekoha tegeliku maksumuse. Doktoriõpet saab väärtustada praegusest oluliselt suuremate stipendiumitega. Vajaduspõhine õppetoetuste süsteem peab kindlustama, et kõrghariduse saab omandada iga andekas noor olenemata varanduslikust taustast.

Lapsevanemaile tuleb luua soodne keskkond investeerimiseks oma lapse ja iseenda haridusse. Vanemate sissemaksed oma lapse haridusfondi võiks maha arvata isiku maksustatavast aastatulust. Erisoodustusmaksu kaotamisega tööga seotud tasemekoolituselt, ennekõike doktoriõppelt, avanevad ettevõtjail paremad võimalused töötajate tasemekoolituseks. Kõik see kaasab haridusse hädavajalikku lisakapitali ja erainitsiatiivi.

Eesti ülikoolid ei pea võistlema teineteisega, vaid tegema koostööd rahvusvahelises konkurentsis. Oluliselt tuleb suurendada panust teadus-ja arendustegevusse, mille rahastamine peab jõudma 3%-ni SKTst. Ülikoolide, riigi ja erasektori koostöö peab jõudma reaalmajandusse.

Kõrgkvaliteetset haridust saavad anda ainult tipptasemele õppejõud. Andre´ Weili ülikoolitöötajate palkamise seadus ütleb: esmajärgulised inimesed palkavad teisi esmajärgulisi inimesi, teisejärgulised inimesed palkavad aga kolmandajärgulisi inimesi. Ülikoolid vajavad väga kõrget akadeemilist kvaliteeti, õppejõududeks parimatest parimaid. Tihti on just oivaliste õppejõudude leidmine meie ülikoolide suurim arengupidur.

Eesti ülikoolide ja kõrghariduse edasiviivaks jõuks on omavaheline koostöö, rahvusvaheline avatus ja eristumine. Meie peamiseks väljakutseks pole kõrghariduse kättesaadavuse, vaid kvaliteedi tõstmine.

Tegelikult on Tartu Liivimaa parim pealinn

31. jaanuar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Tartus on haridust ja kultuuri piisavalt, et olla kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti tõmbekeskuseks. Kui suudame ära lahendada ka transpordi- ja logistikaküsimused, võiksime peagi nimetada Tartut Liivimaa pealinnaks.

Oleme kahtlemata Eesti hariduskeskus ning isegi omamata Euroopa kultuuripealinna tiitlit teavad kõik, et Tartu on Eesti kõige kultuuririkkam linn. Nii nagu on täna võimatu kujutada meie linna ette ilma Tartu Ülikoolita, saab peagi Raadil valmiv Eesti Rahva Muuseum oluliseks osaks Tartu identiteedist. Kuid sellest jääb tõmbekeskuseks kujunemisel kahjuks väheks.

Vilets transpordiühendus on kujunenud Tartu arengu pudelikaelaks, mida tõestab 25.01.10. Tartu Postimehes kajastust leidnud Euroopa Investeerimispanga eksperdirühma Jaspersi lõppraport Eesti Rahva Muuseumi projekti kohta. Väliseksperdid seadsid kahtluse alla Eesti Rahva Muuseumi projektis välja toodud kõrge oodatava külastajaarvu, kuna muuseumihoone asuks pealinnast kui riiki külastavate välisturistide peamisest sihtkohast 2,5-tunnise autosõidu kaugusel. Linnadevahelist kaugust ei mõõdeta enam ammu mitte kilomeetrite, vaid ajakulu ja mugavuse järgi. Ilma korraliku rongi- ja lennuühenduseta asume paraku perifeerias.

Kõige enam olen kuulnud muret väheste otselendude pärast ülikooliga seotud inimestelt. Tipptasemel välislektorite õpetama kutsumine ning rahvusvaheliste erialakonverentside korraldamine eeldab häid lennuühendusi. Aega, seda piiratud ja väärtuslikku ressurssi, oskavad maailma tipud hinnata ning kindlasti ei soovi nad seda raisata ebamugavale ja tunde kestvale loksumisele maanteedel.

Sama probleem, mis puudutab ülikooliinimesi, hakkab kummitama 2014 aastal valmivat Eesti Rahva Muuseumit. Tegemist on küll meie rahva muuseumiga, kuid soovime ju Eesti kultuuri tutvustada ja pakkuda ka Eestist väljapoole. Senikaua, kuni Tartul ei ole kiiret, mugavat ja turvalist ühendust Tallinna ja Riiaga, ei võta suur osa Eestit ja Lätit väisavaid turiste Tartu külastamist ja selle kultuuriobjektidega tutvumist isegi kaalumisele.

Konverentsi- ja kultuurituristidest saadud kasu ei saa mõõta ainult rahas. Tõsi, tartlased saavad seeläbi rohkem tööd ja palka, kuid vähemalt sama oluline on linna kultuurielu elavdamine. Kui Tartust kujuneb haridust ja kultuuri otsima tulevate inimeste sihtkoht, saavad avalikest loengutest, rahvusvahelistest festivalidest ning uutest ja põnevatest ideedest osa kõik linnaelanikud.

Tartu elanike ja tänasel päeval linna külastavate inimeste arv on liiga väike, et meelitada siia rahvusvahelisi kommertslennufirmasid ning põhjendada investeeringu vajadust Euroopa standarditele vastava rongiühenduse ja neljarealise maantee ehitamiseks. Samas, senikaua, kuni meil ei ole korralikke, mugavaid ja kiireid ühendusteid, ei suurene Tartu külastajate hulk. Justkui nokk kinni ja saba lahti?

Lendu tõusmiseks peame ennast rebima lahti stagneerunud mõtlemisest ning unustama kivinenud lähtekohad. Võtke kätte maakaart ja siis näete, et Tartu asukoht on unikaalne. Asetades mõõtesirkli terava otsa Tartu peale ning tõmmates 100 kilomeetrise raadiusega ringi näeme, et oleme ainuvõimalik tõmbekeskus ringjoone sisse jääval alal. Selles piirkonnas elab üle poole miljoni elaniku ning nad kõik võiksid kasutada just Tartut kaugematesse sihtkohtadesse jõudmiseks.

Transpordi sõlmpunktiks saamiseks peame looma ühise jaama bussidele ja rongidele ning tagama selle kiire ühenduse Tartu ringtee ja rahvusvahelise lennujaamaga. Lõuna-Eesti, Loode-Venemaa ja Põhja-Läti elanike jaoks muutuks Tartu seeläbi sihtkohaks, mis lisaks haridusele, kultuurile ja ostukeskustele pakub võimalust mugavalt jätkata teekonda kiirrongide ja lennukitega.

Mida rohkem reisijaid, seda enam ja paremaid ühendusteid teistesse linnadesse. Samuti jääksid lauasahtlisse ideed Tartut mitteläbivate rahvusvaheliste transpordiliinide ehitamiseks. Ma ei imestaks, kui Tallinn – Moskva rong hakkaks läbi Tartu sõitma ning uusi, huvitavaid ja soodsaid sihtkohti otsiv lennufirma Ryanair koliks Tallinnast meile üle. Huvi otseühenduste loomiseks tekiks kindlasti ka teistel lennufirmadel.

Nokk lahti ja saba kah: paremate ühenduste loomine annab üheltpoolt seda, et tartlaste võimalused reisimiseks suurenevad oluliselt ning teisalt tagab, et meid hakkab külastama senisest oluliselt rohkem välismaalasi. Tänu arengutele transpordis kujuneksime piirkonna tõmbekeskuseks ning võiksime häbenemata kultusfilmi Viimne Reliikvia parafraseerides väita, et tegelikult on Tartu Liivimaa pealinn.

(Artikkel ilmus toimetatud kujul ajalehes Tartu Postimees: Silver Meikar: Liivimaa parim pealinn)

IRL-i valimiskampaaniat tehakse ministeeriumi ametnikega

27. jaanuar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Korruptsioon .info

Järgnevalt näide kirjast, mis on saadetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi serverist, edastajaks on Juhan Partsi ministeeriumis maksumaksja palgal olev erakondlane Kalev Vapper ja vastata palutakse teise ametniku aadressil. Samuti asjaolu, et tegemist on partei jõulupeoga. See kõnealune kiri laekus ühte minu postkastidest ja loomulikult jagan seda kogu maailmale, sest laarikud parasiteerivad Eesti Vabariigi maksumaksja rahadest ja teevad oma erakonnale kampaaniat.

Siia juurde peaks lisama ka viimase skandaali Juhan Partsi voldikutega, kus ta reklaamis Kredexi kaudu 30 miljoni euro välja jagamist.

Received: from mkm.ee (mail.mkm.ee [195.80.102.58])
by mx1.zone.eu
——– Original Message ——–

Subject: IRL-i Tallinna osakondade ühine jõulupidu
Resent-Date: Mon, 13 Dec 2010 18:47 +0200 (EET)
Resent-From: [email protected] (ZEMM Daemons)
Date: Mon, 13 Dec 2010 18:47 +0200
From: Kalev Vapper <[email protected]>
To:

Hea …. osakonna liige!

Oled oodatud IRL-i Tallinna osakondade ühisele jõulupeole, mis toimub 20.12.2010 algusega kell 18.00 “Lindakivi” kultuurikeskuse kohvikus Lasnamäel (J:Koorti 22).Meeldivas ja vabas õhkkonnas aitab jõulumeeleolu luua IRL segakoor. Loomulikult maitseme jõulutoite-jooke.

Oma osalemisest anna palun teada sille.ader ät mkm. ee või telefonil 56665896

Kohtumiseni jõulupeol J

Kalev Vapper
Pirita osakonna esimees

IRL-i valimiskampaaniat tehakse ministeeriumi ametnikega

27. jaanuar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Korruptsioon .info

Järgnevalt näide kirjast, mis on saadetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi serverist, edastajaks on Juhan Partsi ministeeriumis maksumaksja palgal olev erakondlane Kalev Vapper ja vastata palutakse teise ametniku aadressil. Samuti asjaolu, et tegemist on partei jõulupeoga. See kõnealune kiri laekus ühte minu postkastidest ja loomulikult jagan seda kogu maailmale, sest laarikud parasiteerivad Eesti Vabariigi maksumaksja rahadest ja teevad oma erakonnale kampaaniat.

Siia juurde peaks lisama ka viimase skandaali Juhan Partsi voldikutega, kus ta reklaamis Kredexi kaudu 30 miljoni euro välja jagamist.

Received: from mkm.ee (mail.mkm.ee [195.80.102.58])
by mx1.zone.eu
——– Original Message ——–

Subject: IRL-i Tallinna osakondade ühine jõulupidu
Resent-Date: Mon, 13 Dec 2010 18:47 +0200 (EET)
Resent-From: [email protected] (ZEMM Daemons)
Date: Mon, 13 Dec 2010 18:47 +0200
From: Kalev Vapper <[email protected]>
To:

Hea …. osakonna liige!

Oled oodatud IRL-i Tallinna osakondade ühisele jõulupeole, mis toimub 20.12.2010 algusega kell 18.00 “Lindakivi” kultuurikeskuse kohvikus Lasnamäel (J:Koorti 22).Meeldivas ja vabas õhkkonnas aitab jõulumeeleolu luua IRL segakoor. Loomulikult maitseme jõulutoite-jooke.

Oma osalemisest anna palun teada sille.ader ät mkm. ee või telefonil 56665896

Kohtumiseni jõulupeol J

Kalev Vapper
Pirita osakonna esimees

Reformierakonna rehepapid maksumaksja rahakotis

27. jaanuar 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Korruptsioon .info

Reformierakonna liikmelisus aitab isegi pärast kriminaalkorras süüdi mõistmist edasi töötada abilinnapeana, saada Eesti kõrgeimate hulka kuuluvat palka või hüvitatakse kuriteoga tekitatud kahju lausa maksumaksja rahadest.

Rehepappide esinumber: Tartus on viie korruse kõrgune Andrus Ansipi valimisplakat "Võid kindel olla" sattunud Rehepapi restorani sildi taustaks. Foto Virgo Kruve 22.01.2011

Rehepappide esinumber: Tartus on viie korruse kõrgune Andrus Ansipi valimisplakat "Võid kindel olla" sattunud Rehepapi restorani sildi taustaks. Foto Virgo Kruve 22.01.2011

26.aprillil 2006 tunnistas Tartu ringkonnakohus endise kaitseministri Margus Hansoni (Reformierakond) süüdi riigisaladust sisaldanud dokumentide kaotamises ning nendele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises. Hansonile mõisteti maakohtu otsusega 97 500 krooni suurune rahaline karistus.

Margus Hansonile karistuse leevenduseks kõrge palk

Tartu abilinnapea ametisse nimetati Hanson 30. märtsil 2007 ja juba samal aastal teenis ta 120 385 krooni enam kui linnapea Urmas Kruuse (REF), kes nimetati ametisse 26. aprillil.

Kahe mehe palgavahe kahanes 2008. aastal ja oli 88 774 krooni. Seevastu 2009. aastal sai Tartu abilinnapea Margus Hanson suurimat palka (783 220 krooni) kõigi Eesti linnapeade ja abilinnapeade seast ning ta teenis 122 343 krooni ehk 18,51 protsenti rohkem oma ülemusest, reformierakondlikust linnapeast Urmas Kruusest. Isegi Reformierakonna peaminister Andrus Ansip sai vaid 7363 krooni enam.

Eelmise aasta palgaandmed pole veel avalikud, aga võime eeldada, et ka neljas aasta järjest saab kriminaalkorras süüdi mõistetud mees abilinnapeana töötades peaministriga ligilähedast palka. Kui tema ametialase kuriteo karistus oli 97500 krooni suurune trahv, siis Tartus abilinnapeana teenides on talle makstud vähemalt 331 502 krooni enam kui õiguskuulekale Urmas Kruusele.

Vello Järvesalu lahkumishüvitis ületas kuriteokahju

8. septembril 2010 mõistis Pärnu Maakohus AS-i Taastusravikeskus Estonia endise juhi Vello Järvesalu (Reformierakond) süüdi omastamises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning määras talle 154 500 krooni suuruse rahalise karistuse. Eelneva aasta sügisel maksis Estonia eelmine juhataja Maarika Koch Estonia vara omastamises süüdistatud Järvesalule lahkumishüvitiseks 783 947 krooni. Otsuse algatas linnavalitsuse poolt Reformierakondlik abilinnapea Jane Mets ja see põhjustas erimeelsusi erakonnas ja Ahti Kõo lahkumise volikogu esimehe kohalt.

Tervisekeskus esitas Järvesalu vastu tsiviilhagi 460 000 krooni tagasi saamiseks, aga võime üsna lihtsalt arvutada, et lahkumishüvitis ületas kuriteoga tekitatud kahju.

Need kaks näidet Tartust ja Pärnust tõestavad, et reformierakondlaste kuriteod makstakse kinni maksumaksja rahadega.

Artikkel ilmus 26. jaanuaril 2011 ajalehes Kesknädal

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16167