Arhiiv aja järgi oktoober, 2011

Lauri Luik: rahvusvahelise bakalaureuseõppe arendamine peab olema prioriteet

31. oktoober 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

"Kuigi Riigikogu on 2011. aasta riigieelarvega otsustanud eraldada rahvusvahelise bakalaureuseõppe (IB-õpe) arendamiseks täiendavalt üle 600 000 euro, pole haridusministeerium senini lepinguid sõlminud," ütles parlamendisaadik ja kultuurikomisjoni liige Lauri Luik (Reformierakond). Eelarveaasta hakkab peagi lõppema ning kui see jääb tegemata, minnakse vastuollu seadusega. 

Luik loodab väga, et lähiajal suudetakse vastavad lepingud koolide ja haridusministeeriumi vahel ka allkirjastada. "Eesti riik on seni teinud pingutusi, et IB-õpe edukalt rakenduks, hoiakud IB-õppe arendamiseks on olnud positiivsed, seda nii valitsuskabinetis kui ka kohtumistel ministriga. Et IB-õppega oleks võimalik edasi minna, peaks praegune olukord kiiremas korras lahenduse saama," rääkis Luik. 

"Konkurentsivõimelise ja rahvusvaheliselt tunnustatud hariduse pakkumine ja arendamine Eestis on riigi jaoks võtmetähtsusega küsimus," rõhutas Luik. 

Mõne aja eest vastu võetud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus integreerib IB-õppe Eesti haridussüsteemi. IB-õpe ei ole mõeldud konkureerima riiklike õppekavadega ning on kooskõlas ühtluskooli põhimõtete ja arendamisega, mis tähendab maksimaalset integreeritust laiemas ühiskondlikus mõttes. Siiani on õpet rahastatud paralleelselt nii välis- kui ka haridusministeeriumi eelarvest.

Rahvusvaheliste õppekavade järgi õpib täna 140 riigis ja 3268 koolis rohkem kui 948 000 3–19-aastast õpilast. Koolide arv kasvab pidevalt ning IB-õppe arendamine on ka Eesti riigi üks prioriteete. Välismaalaste laste (nt diplomaatide) õppe eest tasumine on reguleeritud rahvusvaheliste lepingutega. Siiani on IB-õpe lastele toimunud Eestis Tallinna Inglise Kolledžis riigi kulul.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Miks 2 protsenti riigikaitsele?

31. oktoober 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Ikka küsitakse, et miks ikkagi tuleb Eestil kulutada riigikaitseks kaks protsenti rahvuslikust kogutoodangust. Olukorras, kus on nii palju erinevaid eluvaldkondi, kuhu samuti raha vaja on. Riigid peavad olema suutelised end kaitsma, see on iga riigi vaieldamatu kohustus. NATO poolt on … Jätka lugemist

Remo Holsmer: riigipoolsed sissemaksed II pensionisambasse taastatakse

30. oktoober 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Remo Holsmeri sõnul on 2012. aasta riigieelarves üheks olulisemaks otsuseks see, et riik taastab omapoolsed maksed II pensionisambasse. 

„Riigipoolsed maksed II pensionisambasse olid külmutatud kaks aastat ning nende taastamine sel ja järgmisel aastal näitab, et riik täidab oma lubadused,“ ütles Holsmer. „Sellega suureneb usaldus Eesti riigi ja pensionikindlustussüsteemi vastu.“ 

„Sel aastal jätkub sissemaksete süsteem, kus inimene maksab 1% ja riik lisab 2%. 2012. aastal taastub vana 2%+4% süsteem,“ lausus Holsmer. Riigipoolsed kanded kohustuslikesse kogumispensionifondidesse kasvavad 89,6 miljonit eurot ja nende kogukulu eelarves on ligi 170 miljonit eurot. 

Riigieelarve kuludest suurima osa ehk kolmandiku moodustavad kulud sotsiaalsele kaitsele ja need suurenevad 190 miljonit eurot ehk 10 protsenti.
„Lisaks II samba maksete taastumisel suurenevad järgmisel aastal pensionid 4,4% - keskmine vanaduspension tõuseb 305 eurolt 318 euroni,“ lausus Holsmer. „Pensionide väljamakseteks kulub tuleval aastal üle 72 miljoni euro rohkem, kokku ligi 1,36 miljardit eurot.“ 

„Aastateks 2014 - 2017 kehtestatakse vabatahtlikele jätkajatele riigi poolt kompensatsioonisüsteem, mille kohaselt maksab inimene ise 2% ja riik 6%. Ehk riik tasub maksete jätkajatele vahepealse kahe aasta eest omapoolsed maksed tagantjärgi,“ lisas Holsmer. 

Nendele pensionikogujatele, kes jätkasid 2010. aastal vabatahtlikult sissemaksete tegemist, kehtib sel aastal 2%+2% süsteem. Inimestel, kes 2010. aastal vabatahtlikke sissemakseid ei jätkanud, on võimalus teha aastatel 2014 - 2017 sissemakseid 3% + 6% süsteemi kohaselt.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Margus Hanson: energiasäästu toetusmeetmed võimaldavad säästa kodukuludelt

29. oktoober 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu korteriühistute toetusrühm arutas sellel nädalal, millised on ühistumajade renoveerimise ja energiasäästlikumateks muutmise võimalused. 

Ülevaate toetuste süsteemist ja nende kasutamisest andis Kredexi elamuvaldkonna ja energiasäästu divisjoni juhtaja Mirja Adler. Koosolekust võtsid osa ka korteriühistute esindajad. „Koosolekut ajendas kokku kutsuma komisjonini jõudnud mure ühistuliikmete üha kasvavate soojaarvete pärast. Tõusvate energiahindade vastu saab võidelda ainult energia kokkuhoiuga, mida majade soojapidavateks renoveerimine vaieldamatult tagab,” ütles Riigikogu korteriühistute toetusrühma juht Margus Hanson (Reformierakond). 

Toetusrühma liikmed said igakülgse ülevaate riigi poolt antavatest toetustest ühistumajade renoveerimiseks. „Euroopa Liidu struktuurfondide toel pakutava renoveerimislaenu intressitoetus on osutunud populaarseks ja ca 300 ühistumaja on selle abiga juba korda saanud või saamas. Kuid see raha saab 2012. aasta esimesel poolaastal otsa. Toetusrühma liikmed toetavad mõtet leida raha meetme jätkamiseks,” lisas Hanson. 

Hansoni sõnul on ühistumajade kompleksne energiasäästlikumaks renoveerimine kasvuhoonegaaside kvoodimüügi toel hoogustumas ja loodetavasti kasutatakse 30 miljonit eurot, mis praegu selleks olemas, vähemalt tuhande ühistumaja renoveerimiseks. 

„Riigipoolsete toetuste abiga teevad ühistud majadele järjest põhjalikumat remonti. Renoveerimistega saavutatava arvestusliku energiasäästu määr on tõusnud 35 protsendini. Rahalise kokkuhoiu võti selles numbris peitubki. Kõigist ühistute hallatavate majadest 10 000 ühistumajast saab nende toetustega lähiajal energiasäästlikuks teha vaid kümnendiku. Seega on CO2 kvoodirahade ammendumisel hädavajalik leida Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi struktuurivahenditest piisav finantseerimine oma elujõulisust tõestanud toetusmeetmete jätkamiseks. Energiasääst on ka Euroliidu järgmise finantsperspektiivi üheks prioriteediks,” toonitas Hanson. 

  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Valdo Randpere: Tallinnas on õpetajate palgatõusuks raha olemas

27. oktoober 2011 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu liige Valdo Randpere avaldas õpetajate palgasoovi kommenteerides veendumust, et Tallinnas on juba täna võimalik palgatõusuks raha leida, lisades, et tegeleda tuleb ka haridussüsteemiga tervikuna.

Randpere juhtis tähelepanu sellele, kuidas Tallinnas õpetajatele liiga tehakse, kattes riigi poolt antud palgarahast koolide majapidamiskulusid. 

„Skeem on selline, et linn maksab koolidele ainult kolme kvartali kulud ja sunnib neid siis viimase kvartali kulusid õpetajatele ettenähtud riigi poolt makstava palgafondi kokkuhoiu arvelt ise katma. Selgelt ebaseaduslik ja õpetajate palku vähendav tegevus,“ rääkis Valdo Randpere. 

„Fakti, et Eesti kulutab haridusele 7% sisemajanduse kogutoodangust ja selle protsendiga asume Euroopa Liidus neljandal kohal, ei ole võimalik eirata. Kindlasti tuleb tegeleda haridussüsteemiga tervikuna ning ma usun, et Eesti hariduskulutuste ümberstruktureerimisel on võimalik leida õpetajate palkade tõstmiseks vahendeid," ütles Randpere.
Sellel nädalal õpetajate palgameeleavaldusel kõlanud keskerakondlaste ja sotside mõtteid nagu oleks õpetajate palgasoove võimalik lahendada laenuvõtmisega, peab Randpere aga ohtlikuks. „Me ei saa seda teed minna, et riigi rahanduse stabiilsuse arvelt kompromisse teeme, ükskõik kui õiglane palgatõususoov ka ei tunduks. Kui seda teeme, saame Kreeka ja olukorra, kus riigieelarvest palkasaavatel inimestel pole varsti isegi bussipileti raha, et Tallinnasse protestima sõita,“ rääkis Riigikogu liige.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]