Arhiiv aja järgi jaanuar, 2012

Ebaõnnestumise päeva tuleks tähistada ka Eestis

30. jaanuar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Soome kogemust järgides tuleks ka Eesti ühiskonnas propageerida suhtumist, et ebaõnnestumine ei ole maailma lõpp, vaid õppetund, mis võimaldab targemana uuesti alustada. Seetõttu võiks sarnaselt Soomega meilgi tähistada ebaõnnestumise päeva.

Eesti vajab inimesi, kes tahavad muuta maailma ja kes üritavad edasi hoolimata varasematest läbikukkumistest. Ebaõnnestumine on loomulik osa õppimise ja arenemise protsessist. Igast kogemusest saab õppida ja õpitust järeldusi tehes edaspidi edukam olla. Seetõttu tuleb muuta ühiskondlikku suhtumist ja julgustada inimeste ettevõtlikkust, aktiivsust ning riskivalmidust. Vähem peaks kritiseerima neid, kes mõnes heas ettevõtmises on nurjunud. Ebaõnnestumise aktsepteerimine ja kogemuslik väärtustamine on pika-ajalise edu saavutamise oluline eeldus.

Riskimine ja mugavustsoonist väljaspool tegutsemine sünnitab uusi projekte ja firmasid, kus luuakse töökohti ja arendatakse majandust. Ebaõnnestumise päeval saaks pidada seminare ja kohtumisi, kus ühiskonnas tuntud ja edu saavutanud arvamusliidrid räägivad oma senistest ebaõnnestumistest, edumudelitest ja õppekogemustest. Eestis on palju väga tublisid inimesi, kes on tippu jõudnud vaatamata raskustele ja põrumistele. Nende hulgas on nii ärimehi, poliitikuid, sportlasi kui kultuuritegelasi.

Eestis võiks tähistada ebaõnnestumise päeva Soomega samal ajal ehk 13.oktoobril. Ebaõnnestumise päeva võiks korralda EAS või Arengufond, sest ürituse peamine eesmärk on inimeste ettevõtlikkuse suurendamine. Tegemist poleks kindlasti riikliku pühaga, vaid lihtsalt päevaga, mis on pühendatud õppimisele ja innustamisele.

Vaata ka Soome ebaõnnestumise päeva veebilehte: http://epaonnistumisenpaiva.fi/

 

 

Tudengid ja maadlus

29. jaanuar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Tudengid avaldasid meelt, et kõrgharidusreformi seadus sünniks, järvalased avaldasid arvamust maakonna aasta teo kohta, koalitsioonipartneri liikmed valisid erakonnale uue juhi ning tugevad ja terved eesti noored maadlesid Paides.Tudengid avaldasid meelt ja osad neist olid veelgi varem kirjutanud rahvasaadikutele. Sain paarkümmend … Jätka lugemist

Arto Aas: ebaõnnestumise päeva tuleks tähistada ka Eestis

29. jaanuar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas soovitab Soome kogemust järgides propageerida ühiskonnas suhtumist, et ebaõnnestumine ei ole maailma lõpp, vaid õppetund, mis võimaldab targemana uuesti alustada. Ühe ettepanekuna pakub Aas, et sarnaselt Soomega võiks Eestiski tähistada ebaõnnestumise päeva.

„Eesti vajab inimesi, kes tahavad muuta maailma ja kes üritavad edasi hoolimata varasematest läbikukkumistest. Ebaõnnestumine on loomulik osa õppimise ja arenemise protsessist. Igast kogemusest saab õppida ja õpitust järeldusi tehes edaspidi edukam olla. Seetõttu tuleb muuta ühiskondlikku suhtumist ja julgustada inimeste ettevõtlikkust, aktiivsust ning riskivalmidust. Vähem peaks kritiseerima neid, kes mõnes heas ettevõtmises on nurjunud. Ebaõnnestumise aktsepteerimine ja kogemuslik väärtustamine on pika-ajalise edu saavutamise oluline eeldus,“ rääkis Riigikogu majanduskomisjoni esimees.

„Riskimine ja mugavustsoonist väljaspool tegutsemine sünnitab uusi projekte ja firmasid, kus luuakse töökohti ja arendatakse majandust. Ebaõnnestumise päeval saaks pidada seminare ja kohtumisi, kus ühiskonnas tuntud ja edu saavutanud arvamusliidrid räägivad oma senistest ebaõnnestumistest, edumudelitest ja õppekogemustest. Eestis on palju väga tublisid inimesi, kes on tippu jõudnud vaatamata raskustele ja põrumistele,’’ rõhutas Aas.

„Eestis võiks tähistada ebaõnnestumise päeva Soomega samal ajal ehk 13.oktoobril. Ebaõnnestumise päeva võiks korralda EAS või Arengufond, sest ürituse peamine eesmärk on inimeste ettevõtlikkuse suurendamine,’’ lausus Aas.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Remo Holsmer: eripensionide kaotamine korrastab pensionisüsteemi

28. jaanuar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Selle nädala kolmapäeval läbis riigikogus esimese lugemise riigikontrolli ja õiguskantsleri seaduse muudatus, millega kaotatakse 1. jaanuarist 2013 nende ametikohtade eripensionid.

„Kui vabariigi algusaastatel oli eripension üks osa motivatsioonipaketist meelitamaks inimest avalikku teenistusse, siis tänaseks on see süsteem ajale jalgu jäänud,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Remo Holsmer seadusemuudatust selgitades. „Eripensionid ei haaku Eesti pensionisüsteemi sambalise ülesehitusega, mis tugineb eeldusele, et pensioniea sissetulek kujuneb mitmest erinevast allikast.“ 

Riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametipensioni kaotamine on osa valitsuskoalitsiooni poolt plaanitavast eripenisoni reformist. „Kavatseme üle vaadata ka teistes ametkondades makstavad staaži – ja ametipensionid ning seeläbi kogu süsteemi korrastada,“ lisas Holsmer. 

„Praegu saab igaüks ise kaasa aidata oma tulevase pensioni kujundamisele, lisaks kohustuslikule teisele pensionisambale on võimalus liituda vabatahtliku pensionikindlustega või leida mõni muu säästmise viis,“ selgitas Holsmer, kes kuulub riigikogu sotsiaalkomisjoni. „Ka rahvusvahelised organisatsioonid nagu IMF ja OECD on korduvalt soovitanud Eestil eripensionite süsteem üle vaadata.“ 

Riigikogu liikme sõnul ei mõjuta eripensioni saajail teise sambaga liitumine eripensioni suurust, sest riiklikust pensionist erinevalt ei sõltu eripension makstud sotsiaalmaksust. „Seetõttu on eripensionile õigust andvatel ametikohtadel töötavail isikuil olnud kogumispensioniga liitumise korral teiste kindlustatutega võrreldes märksa soodsamad tingimused,“ lausus Holsmer. 

Holsmeri sõnul maksab riik erinevate ametikohtade eripensionideks 2012. aastal välja 18,3 miljonit eurot. „2000. aastal piirdus eripensioni saajate arv 113 inimesega, 2006. aasta lõpuks oli neid juba 1678, praeguseks aga üle 2300 inimese. See omakorda on kasvatanud kordades ka kulu riigieelarves,“ märkis Holsmer, meenutades ühtlasi fakti, et riigikogu liikmete ametipension on kaotatud juba 2003. aastast. 

Remo Holsmer kinnitas, et nii Reformierakonna kui tänase valitsuskoalitsiooni eesmärk on kõigile eakatele parema tuleviku tagamine. 1. jaanuarist 2012 taastusid riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, mis kriisiaegadel peatusid. Lisaks on ettevõtetel ja tööandjatel võimalus maksta makseid oma töötajate III pensionisamba lepingusse, ilma selle eest tulumaksu maksmata.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Sotsiaaldemokraatia tupiktee

27. jaanuar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Sotsiaaldemokraadid põlevad soovist Eestis riigivalitsemisele alternatiivi pakkuda ja seetõttu tuleb rohkem rääkida sellest, milline see alternatiiv oleks. Poliitilistest ideoloogiatest sobib sotsiaaldemokraatia võlgu elamisega hästi kokku. See, et sotsiaaldemokraatia riigijuhtimiseks sobib, on müüt, mis põhineb lugudel erinevate riikide „edukate heaoluühiskondade“ ehitamisest. … Jätka lugemist