Arhiiv aja järgi veebruar, 2012

yu

29. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar
Täna toimus Solarise Apollo raamatukaupluses Praxise korraldatud arutelu nternetivabaduse teeside üle, kus rääkisid Linnar Viik,Peeter P. Mõtsküla, Sten Tamkivi, Daniel Vaarik, Liia Hänni, Artur Talvik, Tanel Kalmet, Jüri Adams, mina jt. Lühikokkuvõte arutelust siin: http://uudised.err.ee/index.php?06247120, õhtune AK uudislõik siin: http://uudised.err.ee/index.php?06247155,  link täispikale videole: http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=46327. Vabadus valida!
Teeside viimane versioon üleval Praxise kodulehel: http://mottehommik.praxis.ee/uued_teesid/

Sõnumisaladus ja Venemaa

29. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar

Veebruari esimesel nädal oli mul võimalus kahes parimas Eesti raadijaamas -- Kuku ja Vikerraadios -- arutada huvitavate inimestega huvitavatel teemadel. Lingid ja lühitutvustused:

Pressiklubi: http://podcast.kuku.ee/2012/02/13/pressiklubi-2012-02-13/ (Mida hakata peale kolmandale poolele teatavaks saanud kirjavahetusega? Eesti ajakirjandus avaldas našide kirjavahetust, millest selgus, et 2007. aastal kavandas Kremli-meelne organisatsioon siia sadade inimeste toomist, samas on arvamused jagunenud erinevalt selles, kas avaldada Hannes Rummu kirju. Kirjasaladuse üle arutlevad meediaekspert Raul Rebane ja Inimoiguste Instituudi nounik Silver Meikar.)

Reporteritund: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1740601 (Venemaa presidendivalimisteni on jäänud vähem kui kolm nädalat. Valimisteks teevad viimaseid ettevalmistusi nii režiimi pooldajad kui ka hajevil, kuid üha häälekam opositsioon. Millised on Vene ühiskonnas valitsevad meeleolud, selle üle arutlevad saates Tartu ülikooli politoloog ja Vene-ekspert Karmo Tüür, Inimoiguste Instituudi analüütik Silver Meikar ja saatejuht Peeter Kaldre.)

Ühest raamatust

29. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Kaja Kallase blogi

Üldise maailmalõpu meeleolu taustal sattusin lugema Michael Klare’i raamatut Blood and Oil, mis räägib USA energiapoliitikast. Ehk sellest, kuidas janu nafta järele neid (meid) lõppude lõpuks tapab.

Autor näitab, kuidas USA sõjalised operatsioonid on suunatud naftavoogude kindlustamisele. Kuigi Ameerika Ühendriike peetakse naftariigiks, on hetkel see riik ise samuti nafta importija. Kuivõrd see pole alati nii olnud ja muutus alles pärast II Maailmasõda, siis ilmselt sellest tuleneb ka ameeriklaste meelsus ja laialt teada tuntud energia mõõdutundetu kulutamine.

Bushi ajal sai selgeks energiapoliitika olulisus ja ka kriitilisus. Ilma energiata majandust ei kasvata. Sisuliselt oli siis USA valitsusel valiku koht: kas piltlikult öelda inimestele, et selliste kütust neelavate autodega enam sõita ei tohi ning sellist raiskamist ei saa me enam endale lubada või leida uusi energiaressursse. Ameerika valis viimase tee. Tuli leida uued allikaid. Kuivõrd oma riigis naftaleiukohad ja varud olid ammendumas, siis pöörati pilk teiste riikide suunas. Paraku uued allikad peamiselt ebastabiilsetes riikides või riikides, mis asuvad kaugel, kel endal on samuti suur naftanälg ja see nälg aina kasvab.

Lisaks ihuvad energia varude peale hammast teised suured tegijad ehk Hiina ja Venemaa. Euroopat autor ei mainigi.

Kuivõrd raamat oli kirjutatud 2005, siis uurisin huvi pärast, milline on Obama energiapoliitika ja kas selles osas on midagi Bushi 2001.a paberiga muutunud. Tõepoolest – kogu rõhk on peamiselt pandud alternatiivsetele allikatele ja säästust on juttu, aga väga pehmes kõneviisis. Michael Klare soovitab USA valitsusele vaadata tõele näkku ja öelda ameeriklastele, et ei saa endale enam lubada kütust neelavaid autosid ja peab arendama ühistransporti jms, ehk teisisõnu ameeriklased peavad oma tarbimisharjumusi muutma. Seda siiski Obama energiapoliitika dokumendis ei ole. Lisaks olles ilmselt raamatu mõju all, on seal ka üks väike lause, mis justkui viitaks sellele, et jätkame ka välisriikides naftale juurdepääsu kindlustamist (We are also acting on international arena to moderate global oil demand and secure additional supplies of liquid fuels).

Selle valguses tundub siiski ainuõige panustada rohkem energia säästmisele. Samuti jääb üle loota (parafraseerides ühe laulu sõnu), et ameeriklased, venelased ja hiinlased armastavad oma lapsi ka ja naftanälja rahuldamine ei vii ülemaailmsete sõjaliste konfliktideni.


Ojuland: Euroopa radioaktiivsed jäätmed ei tohi ohustada teisi rahvaid

29. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Kristiina Ojuland
Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland korraldas täna konverentsi “Hiina tuumaprogramm Ida-Turkestanis ja selle mõju tänapäeval”, kus tõi näiteks Eesti kogemuse Sillamäel, kuidas vabaneda radioaktiivsetest jäätmetest. “Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine kestis kümme aastat, kaasas sõltumatuid rahvusvahelisi eksperte ning neelas enam kui 21 miljonit eurot investeeringuid,” selgitas Ojuland. “Ida-Turkestani enk Uiguuria tuumakatsetuste piirkonnas pole läbi viidud [...]

Kalev Lillo: teede-alase kompetentsikeskuse loomise ideel on jumet

29. veebruar 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Täna Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Asfaldiliidu korraldusel toimunud vabariiklikul teehoiu konverentsil „Eesti teede kvaliteediga Euroopasse?“ kutsuti üles looma teede-alast üle-Eestilist kompetentsikeskust. Riigikogu majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo (Reformierakond) sõnul väärib see mõte tähelepanu ja elluviimist. 

„Sellel mõttel on jumet,“ nentis Lillo. „Karta on, et ega teedeehitusse ja hooldusse oluliselt raha juurde ei voola. Seega saame sama raha eest vaid siis rohkem, kui võtame kõikide osapooltega koostöös ette uued innovaatilised lahendused. Just seda eesmärki silmas pidades tasub tõsiselt kaaluda kompetentsikeskuse loomist, kus osaleksid teadusasutused, ehitusettevõtjad, ehitusmaterjalide tootjad, projekteerijad ja insenerid, samuti maanteeameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning omavalitsuste esindajad,“ selgitas riigikogu liige. 

Ühtse kompetentsikeskuse käivitamine ja selle sihipärane tegevus aitaks Lillo hinnangul kindlasti kaasa ka täna avalikkuse tähelepanu pälvinud Riigikontrolli aruandes märgitud teehoiu puuduste kõrvaldamisele ja ennetamisele. Valitsusliidu koalitsioonileping märgib, et teede ja tänavate võrk, nende kvaliteet ja korrashoid on Eesti-sisese liikluse jaoks võtmetähtsusega. 

„Konverentsilt sain muuhulgas kindlust, et idee käivitada kohalike teede- ja sildade uuendamiseks mõeldud programm on möödapääsmatu. Ehk nagu väljendas ennast üks esineja: Eesti on üks tervik, ühtmoodi sõidetavad peavad olema kõik teed ja tänavad, hoolimata sellest, kas need kuuluvad riigi või omavalitsuse alla,“ märkis Lillo, kes Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendite suunamise vajadusest kohalike teede ja sildade paremaks hoolduseks, on rääkinud varemgi. 

  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]