Arhiiv aja järgi aprill, 2012

Poliitikud Tivolis

27. aprill 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Euroopa liidu asjade komisjonide liikmed kogunesid EL-i eesistujamaa Taani kutsel pealinnas Kopenhaagenis, et arutada siseturu arengute ja uue majanduskasvu võimaluste üle. Konverentsi ettekandjad olid esinduslikud ja suures osas isegi parimad võimalikest. Peamise ettekande tegi Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso … Jätka lugemist

Ojuland: Euroopa Liit on asunud Venemaaga suhteid ümber vaatama

26. aprill 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Kristiina Ojuland
Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland esines täna Berliinis Kultuuridiplomaatia Instituudi korraldatud noorte juhtide konverentsil “Euroopa kohtub Venemaaga” ettekandega väljakutsetest Euroopa Liidu ja Venemaa parlamentaarsetes suhetes. Ühtlasi osales ta paneeldiskussioonis “Euroopa ja Venemaa suhted Süüria kriisi tingimustes”. “Euroopa Parlament on järjekindlalt juhtinud tähelepanu inimõiguste ja kodanikuvabaduste rikkumistele Venemaal ning on sellest tulenevalt ümber vaatamas omavahelisi suhteid,” [...]

Riigikogu eetikakoodeksit on vaja

26. aprill 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Kaja Kallase blogi

“Ära unusta, et sa oled advokaat 24 tundi seitse päeva nädalas“. Need olid esimesed õpetussõnad, mis vanem kolleeg mulle andis, kui advokaadieksami olin sooritanud. Põhimõtteliselt oleks sellega kogu õpetus võinud piirdudagi, aga lisaks oli advokatuuris olemas ka eetikakoodeks, mis andis suuniseid erinevate olukordade lahendamise kohta. Eriti uutele tulijatele ja noortele advokaatidele oli eetikakoodeksist palju abi. Leian, et riigikogu eetikakoodeksit on vaja.

Võib väita, et ebaeetilist inimest ei muuda ükski eetikakoodeks eetiliseks. Tõsi ta on, et inimeste eetilised standardid on erinevad. Tegevus, mis ühele tundub enesestmõistetavalt eetiliselt lubamatu, ei pruugi teisel silmapilgutustki teenida. Aga just sellepärast oleks vaja mingid suunised paika panna, et kogemata ja teadmatusest rikkujaid oleks vähem. Kindlasti aitaks see ära hoida pisieksimusi, mille pärast riigikogu maine kahjustada saab.

Arvestades viimasel ajal meedias kajastust leidnud mõjuvõimuga kauplemise juhtumeid, mis juriidiliselt on paljuski vaieldavad, sisustaks eetikakoodeks ka seda väga laia juriidilist konstruktsiooni. Seega võiks eetikakoodeks sedastada, kuidas huvigruppidega suhtlemine korraldatud peaks olema. Kas saadik võib käia lõunal ärimehe kulul, kel on menetletava eelnõuga seonduvad huvid? Mida teha siis, kui saadikul endal on osalus äriühingus, kes tegeleb menetletava seaduse reguleerimisalas? Kas riigikogu liige peaks komisjonis teistele liikmetele teada andma oma seotusest reguleeritava valdkonnaga? Kuidas talitada, kui sa põhjaliku eeltöö tulemusena oled toetamas seisukohta, mis langeb kokku mõne huvigrupi seisukohaga? Kartus teadmatuses tehtud eksimuste ees võib viia selleni, et parlamendisaadikud lõpetavad huviliste ja huvigruppidega suhtlemise sootuks, see aga kaugendab riigikogu rahvast ning kindlasti ei ole resultaadiks parimad võimalikud seadusandlikud lahendused, sest oma huvide esindamine on demokraatia lahutamatu osa.

Eetikakoodeks võiks selgemaks kirjutada paljusid segaseid valdkondi. Näiteks võiks paika panna ka suhted kolleegidega. Mind isiklikult väga häirib lugupidamatus, millega sageli koheldakse riigikogu kõnepuldis esinejat. Inimene on ettekandega vaeva näinud, esitab oma valijate muresid, aga teda ei kuulata. Pidev jutuvada häirib neid, keda kõnepuldis esitatu huvitab. Loomulikult on olulised parlamendisaadikute omavahelised kõnelused ja pole minagi jutustamise patust päris puhas, aga see ei ole ilus ning võiks kokku leppida, et vestlusi peetakse väljaspool suurt saali või vaheajal, mil keegi ei esine. Samuti võiks eetikakoodeks anda juhiseid suhtluses täitevvõimu ja ametnikega. Nii mõnegi täitevvõimu esindaja huviks on riigikogu kummitempli staatus. Uutele tulijatele on lihtne öelda, et asjad käivad nii ja nii on alati tehtud. Aga kas ikka on ja kellele see kasulik on? Eetikakoodeksiga saaks ära hoida või vähemalt vähendada manipuleerimist täitevvõimu ametnike poolt. Loomulikult ei ole siintoodud loetelu ammendav.

Küsimus sanktsioonide kohta vajab läbimõtlemist, aga usun et väga suures osas on selgete reeglite kehtestamisel preventiivne mõju. Tuues taas näite advokatuurist, siis eetikakoodeksi rikkumismenetluste käik toodi ära kõigi poolt huviga loetavates advokatuuri aastaraamatutes ja sellisesse häbiposti ei soovinud keegi sattuda. Riigikogu puhul toimib samalaadselt avalikkuse kõrgendatud huvi. Sellega ei taha ma öelda, et kontrollmehhanisme ja karistusi ei ole ette näha vaja, küll aga seda, et regulatsioonil ei tohiks olla mitte karistamise, vaid rikkumiste vältimise eesmärk.

Kuivõrd parlament on riigis kõrgeim poliitiline esinduskogu, siis võiks riigikogu eetikakoodeks olema juhindiks kõigile poliitikas tegevatele, ka näiteks kohaliku omavalitsuse tasandil. See aitaks kasvatada uut poliitilist kultuuri, mida võetaks eeskujuks poliitikasse sisenemisel juba varasemates staadiumites.

***
Aga et mitte jääda paljasõnaliseks, olen valmis eetikakoodeksi projekti koostamisel kaasa lööma ja kui muid vabatahtlikke ei leidu, siis isegi esimese projekti aruteludeks välja töötama.


Kalev Lillo: kohaliku teehoiu vahendid suurenevad oluliselt

23. aprill 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Vastavalt valitsuskomisjoni ettepanekule vaadatakse iga-aastane kohalike teede korrashoiu toetuse suurus üle riigieelarve koostamise käigus. Tänaseks on valitsus omavalitsustega kokku leppinud, et järgmisel aastal kohalikesse teedesse suunatavad summad suurenevad oluliselt ja see kokkulepe kirjutatakse lähiajal alla.

„Sel aastal suurenesid kohalike teede korrashoiuks mõeldud vahendid 40 protsenti ja jõudsid 17 miljoni euroni. Järgmisel aastal suunatakse kohalikesse teedesse 10% riigieelarves kütuseaktsiisist teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. 2013. aastaks planeeritakse tõusu 32 miljoni euroni, ehk lausa 88%,“ täpsustas Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Lillo (Reformierakond) valitsuse ja omavalitsuste poolt kokkulepitut. Riigikogu liige kinnitas, et lõplik selgus kohalike teede korrashoiuks kasutada oleva raha hulga kohta saabub 2013. aasta menetlemise käigus.

Lillo on varem korduvalt märkinud vajadust Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahaga ellu kutsuda kohalike teede ja sildade programm, mis aitaks parandada liiklusohutust ja tõsta elukvaliteeti kõikjal Eestis.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Arto Aas: Riigi Kinnisvara AS võiks korraldada teedeehituse hankeid

23. aprill 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Majanduskomisjoni esimees Arto Aas leiab, et Eesti riigi kinnisvara haldav Riigi Kinnisvara AS (RKAS) võiks tulevikus korraldada ka teedeehituse hankeid. Hetkel on teedeehituse hangete korraldamine jäetud maanteeameti ülesandeks, kelle võimekuses on aga viimase aja skandaalide valguses paljud kahtlema hakanud.

Aasa sõnul on RKASil avalike hangete läbiviimisel ette näidata pikaajalised kogemused ja silmapaistvad tulemused. „2011. aastal viis RKAS läbi 1249 riigihanget, millest osutus edukaks 99,9 protsenti. Ainult kolm hanget vaidlustati ja nendest ühe otsus tühistati. See näitab, et RKASist on kujunenud riigi jaoks tõeliselt professionaalne kompetentsikeskus,’’ lausus parlamendisaadik.

„Samal ajal kuuleb maanteeametist valdavalt halbu uudiseid – organisatsiooni juht on vabastatud, suur osa hankeid on vaidluste tõttu venima jäänud ja kallimaks muutunud, hoolduslepingutes valitseb segadus. Maksumaksja jaoks tähendab see kehvemat teenust kallima raha eest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peaks tõsiselt kaaluma, et vähemalt osa teedehankeid antakse RKASi korraldada, kellel on selleks vajalik kompetents, võimalused ja motivatsioon,’’ rõhutas majanduskomisjoni esimees.

„Ilmekas näide RKASi võimekusest suurte taristuprojektide juhtimisel on eelmisel aastal valminud Koidula piirijaam, mis oma olemusest oli suuresti teedeehitushange. Sama edukalt on läbi viidud sadu CO2-kvoodimüügi rahade eest korraldatud ehitushankeid majade renoveerimiseks. Riigi ja ettevõtjate jaoks on oluline hanketegevuse läbipaistvus ja professionaalsus. Kuniks maanteeametil on oma töö korraldamisega probleeme, tuleks riigil kasutada neid organisatsioone, kes on oma võimekust korduvalt tõestanud,’’ lisas Arto Aas.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]