Arhiiv aja järgi august, 2012

Kalev Lillo: 1. september näidaku suhtumist riiki ja peredesse

31. august 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu liige Kalev Lillo (Reformierakond) kutsub üles teadmistepäeval, 1. septembril, lippe heiskama ja soovitab tööandjatel koolilaste vanematesse mõistlikult suhtuda. 

„1. september puudutab ühel või teisel viisil kõiki Eesti peresid. Seetõttu kordan üleskutset, mida olen juba terve aasta lipupäevade eel teinud: paneme oma kodumajadele lipud välja," sõnas Lillo.

"Teadmistepäev on kogu riigi pidupäev, väga tähtis päev, kuna Eesti tulevikku saab ehitada vaid inimestega, kes õppimist kunagi ei lõpeta,“ ütles parlamendisaadik. 

Lillo soovitab tööandjatel esimene koolipäev, mis paljudel on esmaspäeval, koolilaste vanematele
võimalusel kasvõi osaliselt vabaks anda. 

„Reformierakond on alati peresid väärtustanud. See on enamat kui maksukärped ja toetused.
Muuhulgas tähendab see meie kõigi mõistvat suhtumist peredesse, kus lapsed kooli lähevad,“ lausus Kalev Lillo. 

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Aivar Sõerd: euroala toetades toetame iseenda tulevikku

30. august 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd toonitas täna Euroopa stabiilsusmehhanismiga liitumise eelnõu teisel lugemisel, et Euroopa Liidu mured on meie ühised mured ning euroala päästes toetame ka iseenda tulevikku. 

Aivar Sõerdi sõnul on euroala võlakriisi peatamine ja lahendamine jätkuvalt üks aktuaalseimaid küsimusi Euroopas, ehk ka maailmas. „Tõsist murrangut senised pingutused toonud ei ole ja finantsturgudel ebakindel olukord kestab. Vale eelarvepoliitikat ajanud ning üle jõu elanud riigid ise sellest olukorrast välja ei tule. Olukorras, kus võlakriis on võtnud väga ulatuslikud mõõtmed, on lahendused ebamugavad ja sõltuvalt lõplikust lahendusest kas siis rohkem või vähem kulukad,’’ nendib Sõerd. 

„Samas on hea tõdeda, et rahanduskomisjon tegi valitsuse esitatud eelnõu kohta parandusettepanekuid, mis suureneb oluliselt Riigikogu rolli, eelkõige selles suunas, et Riigikogu hakkab väga detailselt arutama väga arvukaid ESM-iga seotud küsimusi. Kuid enne detailsete küsimustega tegelemist tuleb Eesti parlamendil käsitleda suuri ja sisulisi küsimusi. Näiteks ESM-ile panganduslitsentsi omistamise küsimust, mis tegelikult on väga põhimõtteline. Rääkimata sellest kas ja milline peaks olema keskpanga roll. Ma viitan siin kas või Saksa Bundesbanki presidendile, kes on ilmutanud vankumatut vastuseisu keskpanga võlakirjade ostule,’’ ütles parlamendisaadik. 

Lõpetuseks kutsus Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd parlamenti langetama täna vastutustundlikku otsust, sest euroala päästmine on meie kõigi huvides.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Facebooki Järvamaa grupp

30. august 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Õhtuleht (ja nendele tuginedes ka Delfi ja Postimees) on märkimisväärselt suure tähelepanu pööranud FB-s minu poolt loodud Järvamaa grupile. Mis ei mahtunud mu vastusest ajalehte, saab avaldatud siin… Olen Järvamaalt Riigikogusse valitud ja pean sotsiaalmeediat heaks kanaliks valijatega vahetuks suhtlemiseks. … Jätka lugemist

Riigile kuuluvad ettevõtted peaksid teadus- ja arendustegevusse rohkem investeerima

27. august 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Enamus riigile kuuluvad ettevõtteid omavad oma tegevusvaldkonnas olulist turupositsiooni ja liidrirolli. Samuti ei saa kurta riigile kuuluvate ettevõtete majandustulemuste üle, kui mõned üksikud näited tähelepanuta jätta. On aga selge, et rahvusvahelises konkurentsis läbilöömine nõuab pidevaid investeeringuid teadus- ja arengustegevusse (T&A), mistõttu peaks ka riigile kuuluvate ettevõtete arendustegevus olema senisest süstemaatilisem ja mahukam.

Seni on üheks suurimaks komistuskiviks olnud ärisektori ja teadusasutuste puudulik koostöö. Eesti kõrgkoolides tehakse palju teadusuuringuid, mis ei leia aga tihti rakendust majandustegevuses. Samal ajal on ettevõtetel puudulikud teadmised ja vahendid innovaatiliste tööprotsesside, teenuste ja toodete välja arendamiseks. Äri ja teadus on tihti nagu kaks paralleelselt rööbast, mis kunagi ei ristu.

Riigiettevõtete ja kõrgkoolide koostööst on Eestis ka positiivseid näiteid. Eesti Energia teeb mahukaid investeeringud põlevkivi suuremaks väärtustamiseks, kuhu on aastaid kaasatud inimesi Eesti teadusasutustest. Riigi Kinnisvara AS alustab koos TTÜga energiatõhusa demomaja projekti, millest sünnib loodetavasti palju uut teadmist energiasäästlike ehitusmaterjalide ja insenertehniliste lahenduste osas. Aga millised on Eesti Raudtee, Tallinna Sadama või Lennuliiklusteeninduse T&A projektid ja investeeringud? Kas omanik ehk riik on seda neilt üldse kunagi oodanud? Ja kui need projektid on ka olemas, tuleks nendest palju rohkem avalikult kõneleda, et innustada teisigi ettevõtteid ja kõrgkoole koostööle.

Innovatsioon ei tähenda pelgalt uute kõrgtehnoloogiliste toodete välja mõtlemist. Innovatsioon võib sündida ka äärmiselt traditsioonilistes tegevusharudes, kas või seniste sisse kulunud tööprotsesside kaasajastamises ja heas mõttes pea peale pööramises, mis võib viia palju parema tulemuse. Riigile kuuluvad ettevõtted ei ole ainult dividendimasinad, neil kõigil on mingi lisandväärtus ja erimissioon. Olla oma tegevusvaldkonnas teadus- ja arendustegevuse veduriks peaks olema üks loomulik osa sellest missioonist.

Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgiks T&A investeeringute mahu kasvatamist 2015. aastaks kahe protsendini SKP-st ja 2020. aastaks kolme protsendini SKP-st. Sealjuures riigi osakaal oleks 1% ja erasektori osa 2% investeeringute mahust. Kui suur peaks täpselt olema riigile kuuluvate ettevõtete T&A tegevuste rahaline maht on põhjalikuma analüüsi küsimus. Aga 5% ettevõtte puhaskasumist arendustegevuseks investeerida poleks kindlasti ülejõu käiv eesmärk.

 

Arto Aas: riigile kuuluvad ettevõtted peaksid teadus- ja arendustegevusse rohkem investeerima

25. august 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas soovitab riigil omanikuna julgustada talle kuuluvates ettevõtetes kaasaegsete teadusuuringute tulemuste rakendamist. 

„Enamus riigile kuuluvad ettevõtteid omavad oma tegevusvaldkonnas olulist turupositsiooni ja liidrirolli. Samuti ei saa kurta riigile kuuluvate ettevõtete majandustulemuste üle, kui mõned üksikud näited tähelepanuta jätta. On aga selge, et rahvusvahelises konkurentsis läbilöömine nõuab pidevaid investeeringuid teadus- ja arengustegevusse (T&A), mistõttu peaks ka riigile kuuluvate ettevõtete arendustegevus olema senisest süstemaatilisem ja mahukam,“ selgitab majanduskomisjoni esimees. 

Riigikogu liikme hinnangul on üheks komistuskiviks seni olnud ärisektori ja teadusasutuste puudulik koostöö. „Eesti kõrgkoolides tehakse palju teadusuuringuid, mis ei leia aga tihti rakendust majandustegevuses. Samal ajal on ettevõtetel puudulikud teadmised ja vahendid innovaatiliste tööprotsesside, teenuste ja toodete välja arendamiseks. Äri ja teadus on tihti nagu kaks paralleelselt rööbast, mis kunagi ei ristu.“ 

Riigiettevõtete ja kõrgkoolide koostööst on Eestis ka positiivseid näiteid. Eesti Energia teeb mahukaid investeeringud põlevkivi suuremaks väärtustamiseks, kuhu on aastaid kaasatud inimesi Eesti teadusasutustest. Riigi Kinnisvara AS alustab koos TTÜga energiatõhusa demomaja projekti, millest sünnib loodetavasti palju uut teadmist energiasäästlike ehitusmaterjalide ja insenertehniliste lahenduste osas. „Aga millised on Eesti Raudtee, Tallinna Sadama või Lennuliiklusteeninduse T&A projektid ja investeeringud? Kas omanik ehk riik on seda neilt üldse kunagi oodanud? Ja kui need projektid on ka olemas, tuleks nendest palju rohkem avalikult kõneleda, et innustada teisigi ettevõtteid ja kõrgkoole koostööle,“ tõdes Arto Aas. 

Innovatsioon ei tähenda pelgalt uute kõrgtehnoloogiliste toodete välja mõtlemist. Innovatsioon võib sündida ka äärmiselt traditsioonilistes tegevusharudes, kas või seniste sisse kulunud tööprotsesside kaasajastamises ja heas mõttes pea peale pööramises, mis võib viia palju parema tulemuseni,“ arutles Aas rõhutades, et riigile kuuluvad ettevõtted ei ole ainult dividendimasinad, neil kõigil on mingi lisandväärtus ja erimissioon. „Olla oma tegevusvaldkonnas teadus- ja arendustegevuse veduriks peaks olema üks loomulik osa sellest missioonist,“ kinnitab parlamendisaadik. 

Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgiks T&A investeeringute mahu kasvatamist 2015. aastaks kahe protsendini SKP-st ja 2020. aastaks kolme protsendini SKP-st. Sealjuures riigi osakaal oleks 1% ja erasektori osa 2% investeeringute mahust. „Kui suur peaks täpselt olema riigile kuuluvate ettevõtete T&A tegevuste rahaline maht on põhjalikuma analüüsi küsimus. Aga 5% ettevõtte puhaskasumist arendustegevuseks investeerida poleks kindlasti ülejõu käiv eesmärk“ lisas Aas. 

Toomas Viks , 5545679
[email protected]