Arhiiv aja järgi september, 2012

Bulgaaria parim kaotas haisu ära

30. september 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Külastasin sel nädalal Keskkonnainvesteeringute Keskuse delegatsiooni koosseisus Bulgaariat, et saada ülevaade reoveemuda käitlemise hetkeseisust ja tulevikuvaatest ehk sisend koostatava nn haisuraporti jaoks… Riigikogu keskkonnakomisjon on otsustanud koostada reoveepuhastite töö elanikke häiriva kaasmõju ehk haisu kohta raporti, et saada lisaks olukorra … Jätka lugemist

Jüri Jaanson: Kõnetuvastusprogrammid loovad vaegkuuljatele uusi võimalusi

30. september 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu liige Jüri Jaanson kohtus sellel nädalal Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteaduri Tanel Alumäega, kes seotud arvutitele kõnetuvastusprogrammi rakendusviiside väljatöötamisega. Kohtumise järel on Jaanson optimistlik, et tehnika areng pakub vaegkuuljatele peatselt täiendavaid kommunikatsioonivõimalusi. 

„Kuuldeaparaate kasutavad vaegkuuljad ei ole võimelised eristama kõnet, mis levib elektrooniliste kommunikatsioonikanalite kaudu. See teeb kuulmisprobleemidega inimestele võimatuks osasaamise näiteks otseülekandena transleeritavatest uudistest ja ühiskondlik-poliitilistest saadetest ning ühtlasi lülitab nad välja ühiskondlikust elust,“ rääkis Jaanson, kes vaegkuuljate murede lahendamise parlamendisaadikuna oma südameasjaks võtnud. 

„Infokommunikatsioonitehnoloogia areng ühiskonnas on jõuline ja pöördumatu. Üha rohkem uusi võimalusi videoloengute näol kasutatakse nii gümnaasiumides kui kõrgkoolides. See sunnib vaegkuuljaid otsima alternatiive ja tihtipeale ahendab võimalusi isegi haridusest osasaamiseks. Eeltooduga jäetakse üks kogukonnagrupp infokommunikatiivses maailmas ühiskonnast suhtlusest, haridusest ja infost kõrvale. See aga ei ole õigusriigile kohane,“ selgitas Riigikogu liige. 

TTÜ küberneetika Instituut on välja töötanud kõnetuvastusprogrammi raadiosaadetest kuuldava kõne esituseks tekstina. Kõnesaated tekstina on kättesaadavad internetileheküljel http://www.phon.ioc.ee/dokuwiki/doku.php?id=projects:tuvastus:veebituvastus.et ja selliste programmide tulevikust Jaanson ning Tanel Alumäe kõnelesidki. 

„Kohtumisel Tanel Alumäega sain kinnitust, et kõnetuvastusprogramm on võimeline transkribeerima staatilistes oludes kõneldavat teksti, paraku praegu veel mitte reaalkiirusega ja vigadeta. Otsesaadete automaatseks subtiitritega varustamiseks peab teadus veel arenema. Olen siiski lootusrikas, et asjad edenevad ja teadlaste saavutusi vaegkuuljate abistamiseks üha enam kasutada saab,“ ütles reformierakondlasest parlamendisaadik. 

Ka teatrietenduste vaegkuuljatele mõistetavaks muutmise tehniliste lahenduste otsimisega tegelenud Jüri Jaanson kinnitab, et Eestis on vähemalt 50 000 vaegkuuljat ning nendele inimestele täisväärtusliku elu pakkumisega tuleb senisest süsteemsemalt tegelda. 

  

  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Taavi Rõivas: uus eelarve tõstab palku ja pensione

27. september 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Rahanduskomisjoni liikme Taavi Rõivase sõnul on tänu tasakaalustatud eelarvepoliitikale võimalik alates järgmisest aastast suurendada inimeste turvatunnet – vajaduspõhiselt kahekordistuvad lastetoetused, jätkub pensionitõus ja suurenevad palgad.

„See tähendab teiste seas õpetajate, sisejulgeolekutöötajate, kultuuritöötajate, kaitseväelaste kui ka tervishoiutöötajate palkade tõusu. Eriti tasuks rõhutada, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega panustame jätkuvalt enam haridusse, kultuuri ja riigikaitsesse,’’ lausus Rõivas.

„2013. aasta jaanuarist on õpetajate keskmine palk vähemalt 860 eurot ja õpetaja palga alammäär 715 eurot kuus. Samuti tõusevad tuleval aastal viie protsendi võrra pensionid. Kui keskmine vanaduspension on umbes 320 eurot, siis aastas saab iga pensionär ligi 200 eurot rohkem. Arstide palk tõuseb kolm ja õdedel ning hooldajatel kuus protsenti,’’ sõnas Taavi Rõivas. 

Positiivsena toob Rõivas veel välja, et suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused tõusevad senistelt 19,18 eurolt tuleva aasta juulist 28,77 euroni ning alates 2015. aastast kahekordseks ehk 38,36 euroni. Kahe lapsega perede vajaduspõhine toetus on tulevast aastast 57,54 eurot ning 2015. aastast 76,72 eurot kuus. Taastub ka tasuline isapuhkus, ehk 10 päeva saab isa olla lapse ja naise juures kodus.

Parlamendisaadiku sõnul langeb maksukoormus tuleval aastal 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Seda mõjutab töötuskindlustusmakse määrade vähendamine - kindlustatule kaks protsenti ja tööandjale üks protsent. Selle muudatuse tulemusel jääb keskmiselt igale perele aastas rohkem raha kätte kuni 180 eurot. 

„Eesti majanduse seis on mõõdukalt optimistlik. Euroopas on aga väga vähe riike, kus majanduskasv järgmise aasta eelarvet kasvatab - enamike riikide jaoks on majandus jätkuvas languses ning kriisi põhi ei ole veel kätte jõudnud. Tänu kiirele kriisile reageerimisele 2009. ja 2010. aasta eelarvete tasakaalustamisele on Eesti üks kõige kiiremini kriisist taastuvaid riike Euroopas,’’ lisas rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas.
  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Taavi Rõivas: ettevõtlustulult lisamaksu ei tule

26. september 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Taavi Rõivase sõnul ei toeta Reformierakond dividendide maksustamist sotsiaalmaksuga, kuid kiidab Tanel Rossi initsiatiivi haigekassa pikaajalise eelarve peale mõtlemisel.

Rõivase sõnul on tervitatav, et uus haigekassa juht otsib lahendusi, kuid debatt võiks keskenduks selle, kuidas eesti inimene elaks kauem ja tervemalt. „Mulle on palju sümpaatsemad Rossi mõtted inimeste tervisekäitumise suunamisest - kes meist ei sooviks, et Eestis elataks kauem ja tervemana. Sport on palju parem stressi leevendaja kui alkohol ning mida enam seda teadvustame, seda tervemad oleme,’’ lausus Taavi Rõivas.

„Ettevõtjate koormamine uute maksudega pole jätkusuutlik plaan. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) analüüside kohaselt on ettevõtete maksustamine kõikidest maksuliikidest kõige rohkem majanduskasvu pärssiv. Eesti inimeste ettevõtlikkust tuleks pigem innustada ning maksusüsteem tuleb hoida sellisena, et see ei takista ettevõtete tegutsemist. Tüüpiline ettevõtte tulumaksu maksja ei figureeri mitte dividendimiljonäride edetabelites, vaid on tavaline kahe-kolme töötajaga väikeettevõtja,’’ rõhutas parlamendisaadik.

„Peame pidevalt otsima võimalusi Eesti ettevõtluskliima jätkuvaks parandamiseks, et tugevdada Eesti positsiooni rahvusvahelises konkurentsis,’’ lisas rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas.
  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Kalev Lillo: Kohalike teede korrashoiu vahendid kasvavad hüppeliselt

25. september 2012 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu liige Kalev Lillo (Reformierakond) kinnitab, et sellel nädalal parlamenti jõudvas järgmise aasta eelarves on kohalikuks teehoiuks mõeldud vahendeid oluliselt rohkem kui mullu, raha kasutamine tuleb aga põhjalikult läbi mõelda.

2012. aastal kulus riigieelarvest kohalikele teedele 18,1 miljonit eurot. 2013. aasta eelarvest on plaanis eraldada 10% kütuseaktsiisi laekumisest, mis summaliselt teeb 29,3 miljonit eurot. Tõus on 65 protsenti.

„Absoluutne suurenemine on üle 11 miljoni euro. Summad on juba sellised, et tasub kogu teedevõrku käsitleda tervikliku süsteemina,“ soovitab Riigikogu liige.

Lillo toob näite, kus linnasisene tee on muidu korras trassil pudelikaelaks muutunud. „Kõik, kes on sõitnud Tallinnast Hiiumaale, on tuttavad olukorraga, kus enne Haapsalu linnapiiri on riigimaantee ideaalses korras ja ka peale linnapiiri kuni Rohukülani samuti heas korras.
Vahepealne teelõik Haapsalu linna Rohuküla poolses osas paneb aga proovile meie auto vedrud ning ühes kohas on juba aastakümneid teetruup, mille ületamiseks vaid üks sõidurada – praamile ruttajad peavad läbi laskma praamilt tuleva autokolonni,“ rääkis parlamendisaadik.

Poliitik märkis, et kui riigimaanteed on Euroopa Liidu rahaga remonditud, pole omavalitsustel lihtsalt vahendeid, et asulat läbivat maanteed samaväärselt remontida. Tõukefondidest pole neil olnud võimalik teeehituseks raha taotleda.

Kalev Lillo soovitab ka luua siseriikliku programmi, et korda teha linnu läbivad teed, mis suunduvad nn lõpp-punkti suunas (näiteks Haapsalu, Kohtla-Järve) või siis riigi piirile (Narva, Valga). „Tegemist võiks olla mitmeaastase programmiga, seniks kuni rakendub Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi meede, mille abil on võimalik investeerida kohalikesse teedesse ja sildadesse’’.

Sisemaise programmi mahuks võiks olla mõni miljon eurot. Seda raha ei pea kelleltki ära võtma, vaid see on juba 2013 aastal eelarvesse planeeritud kohalikele teedele mineva eraldise hulgas,“ soovitab Riigikogu majanduskomisjoni kuuluv Kalev Lillo.
  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee