Arhiiv aja järgi veebruar, 2013

Mati Raidma: Eesti riigi kaitsmine on meie ühine vastutus

28. veebruar 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Täna Riigikogus uue kaitseliidu seaduse vastuvõtmisel rõhutas riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma oma sõnavõtus, et riigi kaitsmine on tõhusam, kui selles löövad kaasa kõik kodanikud.

„Riigikaitse oluliseks eelduseks on kodanike kaitsetahe. Kaitseliit ja tema allorganisatsioonid on parim võimalus, kus kodanikud saavad rakendada oma vaba tahet Eesti kaitsel. Kaitseliit on organisatsioon, mille liikmena on igal Eesti kodanikul võimalus riigikaitsesse oma panus anda,’’ lausus Raidma.

Riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul annab täna vastuvõetud seadus Kaitseliidule kaasajastatud seadusraamistiku ning tegevuse alused. „Paraneb ning selgineb kaitseliitlaste positsioon ühiskonnas oluliste panustajatena riigi julgeolekusse ning riigikaitsesse. Kuna Kaitseliidu puhul on tegemist Eesti riigikaitse lahutamata osaga, on oluline, et kaitseliidu seadus jõustuks uue kaitseväeteenistuse seadusega ühel ajal ehk käesoleval aasta 1. aprilli,’’ sõnas reformierakondlasest parlamendisaadik.

Samas tõdeb Raidma, et äsja kinnitatud uus Riigikaitse 10 aasta arengukava ja selle suvel valmiv rakendusplaan avab Kaitseliidule uued perspektiivid kuid võib tuua kaasa vajaduse täna vastu võetavat seadust veelgi täiendada täiendamiseks.

Reformierakond peab oluliseks toetada Kaitseliidu arendamist ning kasvavat rolli riigikaitses, uuendades selleks seadusandlust ning tagades liidule tegevuseks vajaliku rahastamise.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Mati Raidma: Eesti riigi kaitsmine on meie ühine vastutus

28. veebruar 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Täna Riigikogus uue kaitseliidu seaduse vastuvõtmisel rõhutas riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma oma sõnavõtus, et riigi kaitsmine on tõhusam, kui selles löövad kaasa kõik kodanikud.

„Riigikaitse oluliseks eelduseks on kodanike kaitsetahe. Kaitseliit ja tema allorganisatsioonid on parim võimalus, kus kodanikud saavad rakendada oma vaba tahet Eesti kaitsel. Kaitseliit on organisatsioon, mille liikmena on igal Eesti kodanikul võimalus riigikaitsesse oma panus anda,’’ lausus Raidma.

Riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul annab täna vastuvõetud seadus Kaitseliidule kaasajastatud seadusraamistiku ning tegevuse alused. „Paraneb ning selgineb kaitseliitlaste positsioon ühiskonnas oluliste panustajatena riigi julgeolekusse ning riigikaitsesse. Kuna Kaitseliidu puhul on tegemist Eesti riigikaitse lahutamata osaga, on oluline, et kaitseliidu seadus jõustuks uue kaitseväeteenistuse seadusega ühel ajal ehk käesoleval aasta 1. aprilli,’’ sõnas reformierakondlasest parlamendisaadik.

Samas tõdeb Raidma, et äsja kinnitatud uus Riigikaitse 10 aasta arengukava ja selle suvel valmiv rakendusplaan avab Kaitseliidule uued perspektiivid kuid võib tuua kaasa vajaduse täna vastu võetavat seadust veelgi täiendada täiendamiseks.

Reformierakond peab oluliseks toetada Kaitseliidu arendamist ning kasvavat rolli riigikaitses, uuendades selleks seadusandlust ning tagades liidule tegevuseks vajaliku rahastamise.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Meelis Mälberg: riik suurendab omavalitsuste ühinemistoetust

27. veebruar 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu maaelukomisjoni liikme Meelis Mälbergi sõnul soodustab ja lihtsustab täna vastu võetud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seadus kohalike omavalitsuste vabatahtlikku liitumist. 

„Uus seadus suurendab omavalitsustele riigieelarvest makstavat ühinemistoetust. Kui siiani sai iga uus ühinenud omavalitsusüksus 40 eurot elaniku kohta, siis nüüd tõuseb see 50 euroni. Ühinemistoetuse miinimumi tõstetakse 128 000-lt eurolt 150 000 euroni ja maksimumi 256 000’lt eurolt 400 000 euroni ühineva omavalitsusüksuse kohta,’’ lausus parlamendisaadik.

Mälberg rõhutab, et kuna senine riigi poolne toetus on osutunud omavalitsuste jaoks liiga väikeseks, peaks ühinemistoetuse tõstmine motiveerima kohalike omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist juba sellel sügisel. 

  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Meelis Mälberg: riik suurendab omavalitsuste ühinemistoetust

27. veebruar 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu maaelukomisjoni liikme Meelis Mälbergi sõnul soodustab ja lihtsustab täna vastu võetud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seadus kohalike omavalitsuste vabatahtlikku liitumist. 

„Uus seadus suurendab omavalitsustele riigieelarvest makstavat ühinemistoetust. Kui siiani sai iga uus ühinenud omavalitsusüksus 40 eurot elaniku kohta, siis nüüd tõuseb see 50 euroni. Ühinemistoetuse miinimumi tõstetakse 128 000-lt eurolt 150 000 euroni ja maksimumi 256 000’lt eurolt 400 000 euroni ühineva omavalitsusüksuse kohta,’’ lausus parlamendisaadik.

Mälberg rõhutab, et kuna senine riigi poolne toetus on osutunud omavalitsuste jaoks liiga väikeseks, peaks ühinemistoetuse tõstmine motiveerima kohalike omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist juba sellel sügisel. 

  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Kalle Palling: jahipiirkondade kadumise ohtu ei ole

26. veebruar 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul arutatakse tänasel keskkonnakomisjoni istungil viie Riigikogu liikme poolt esitatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab jahimeeste suureks mureks olnud 64 jahipiirkonda, kel tänaseks puudub jahimaa korraldamise kava. Palling kinnitab, et jahipiirkondade kadumise ohtu pole. 

„Kehtiv seadus näeb ette nende moodustamist 1. märtsiks. Jahipidajad ei pea kartma, et alates 1. märtsist kaob neil õigus antud jahipiirkondades jahti pidada. Täna kehtiv seadus annab ammendava loetelu juhtudest, mil jahipidamisõigus katkeb ning jahimaa korralduskava puudumine sinna loetellu ei kuulu. Seda on kinnitanud ka Keskkonnaministeerium,’’ rõhutas Palling. 

Kalle Pallingu sõnul kehtib jahipiirkonna moodustamise akt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kui aktis ei ole tähtaega kindlaks määratud. Seega on jahipiirkonnad vaatamata sellele, kas teda nimetatakse rendijahipiirkonnaks või jahipiirkonnaks, juriidiliselt olemas ka peale 1. märtsi 2013. Rendijahipiirkondade rendilepingud on kasutusõiguse lubadeks ümber vormistatud ja nende eest tasumine toimub keskkonnatasude seaduse alusel keskkonnatasuna. Kasutusõiguse load on välja antud tähtajaliselt ning nende pikendamine toimub kehtiva jahiseaduse regulatsioonide alusel,’’ sõnas reformierakondlasest parlamendisaadik. 

2010. aastal loobus riik jahimaade korraldamisest, kuna ei pidanud seda enam põhjendatuks, olles juba alustanud uue tervikliku ja senist jahipidamise korralduse loogikat muutva jahiseaduse ettevalmistamist. 

„Uus jahiseadus on Riigikogus kavas vastu võtta märtsi lõpus. Esialgse menetlusgraafiku venimise on tinginud erinevad arusaamad ulukikahjude kompenseerimise osas. Paljud komisjoni liikmed soovivad, et ulukikahjude kompenseerimisse kaasataks ka maksumaksja raha, mis on aga vastuolus jahiseaduse loogikaga, et maaomanik ja jahipidaja lepiksid omavahel kokku jahipidamise korraldamise ja ulukikahjude ennetamise osas. Mina isiklikult ei toeta riigi osalemist ulukijahi kahjude katmisel,’’ lisas Palling.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]