Arhiiv aja järgi aprill, 2013

Küberkaitse, Merkur ja Kafka

28. aprill 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Tśehhi peaminister teatas oma riigi liitumisest NATO küberkaitsekeskusega, tśehhide firma Merkuri plaanidest ning Rahvusraamatukogus avatud Kafka näitusest… Tśehhi peaminister Petr Neśas teavitas oma Eesti kolleegi Andrus Ansipit, et Tśehhi liitub NATO küberkaitsekeskusega. Tśehhi parlamendirühma esimehena on mul hea meel, et … Jätka lugemist

Maripuu: lastetoetuste tõusu reformis on oluline roll omavalitsuste sotsiaaltöötajatel

28. aprill 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige reformierakondlane Maret Maripuu küsib Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Linnade Liidule saadetud kirjas, kuidas omavalitsused on valmis juulist käivituvaks lastetoetuste tõusu reformiks. Oluline roll abivajajate väljaselgitamisel ja esitatavate toetusavalduste menetlemisel saab olema just omavalitsuste sotsiaaltöötajatel. 

„Oleme Eestis jõudmas selleni, et riigieelarvest makstavad peretoetused on suuremad nendel peredel, kes rohkem abi vajavad,“ märgib Maripuu oma kirjas. „Leian, et just abivajajate aitamisele keskendudes peaks tulevikus arenema kogu Eesti sotsiaalpoliitika. 

Sellega seoses soovin teada, kuidas on omavalitsuste sotsiaaltöötajad reformiks valmis? Milline on arusaam lisanduvatest ülesannetest, kuidas on kujunenud koostöö sotsiaalministeeriumi ning sotsiaalkindlustusametiga. Mida on seni tehtud ja mida on veel vaja teha enne 1. juunit, mil hakatakse toetusetaotlusi vastu võtma,“ küsib Maripuu omavalitsusliitudelt. 

Kuna vajaduspõhine lapsetoetus määratakse samadel alustel toimetulekutoetusega, on kohalik omavalitsus kõige operatiivsem otsustaja, sest tal on olemas toimiv sissetulekuandmete kogumise ja leibkonna koosseisu tuvastamise korraldus. Andmed on värsked ning abi andmine perele võimalikult lähedal. Omavalitsusele tekkivad administreerimiskulud tasub riik. 

Vajaduspõhine lastetoetuste tõusu reform seadustati valitsusliidu poolt eelmisel sügisel. Seniseid toetuseid ei vähendata ega kaotata, abi saavad enam need pered, kes seda reaalselt vajavad. Uus seadus sätestab täiendavad toetused ühe- ja kahelapselistele peredele, kus sissetulekud on väiksed ja kõigile suurematele peredele, kus lapsi on kolm või enam. Lisaks toetab riik ühekordselt peresid, kuhu sünnivad kolmikud või suurem arv mitmikke. Hiljuti otsustati laiendada vajaduspõhise lastetoetuse saajate ringi nii, et seda makstakse kõigile toimetulekutoetust saavatele lastega peredele. 

2015. aastast hakkab ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele 19,18 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 9,59 eurot) ning kahe ja enama lapsega pere 38,36 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 19,18 eurot) pere kohta. Alates 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni (alates 2013. aasta 1. juulist 76,72 euroni kuus).
  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Jahiseadus vastu võetud

25. aprill 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Neljapäeval, 25.aprillil 2013 a võttis Riigikogu vastu uue jahiseaduse. 2008 a alanud protsess jõudis lõpule. Nii asjalikke arutelusid kui kirgi ja emotsioone jagus pea viimaste minutiteni… Tunnustan keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes jahiseaduse muutmise protsessile 2008 a alguse pani ning keskkonnaminister … Jätka lugemist

Kalle Palling: Vana jahiseadus oli ajale jalgu jäänud

25. aprill 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Jahiseaduse juhtivmenetleja Kalle Pallingu (Reformierakond) sõnul on täna parlamendis vastuvõetud uue jahiseaduse kandev mõte koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Nüüd on loodud alus, kus jahiselts ja maaomanik saavad luua lepingulised suhted ja kokku leppida tingimused jahipidamiseks eraomaniku maal.

’’Sisuliselt on siiani kehtinud Eesti NSV jahiseadus. Uut jahiseadust on tehtud juba aastast 2008 ning selle koostamise juures on osalenud mõlemad vastandlike huvidega pooled - nii erametsaomanikke esindav Erametsa Liit kui Jahimeeste Selts,’’ rõhutas Palling.

Keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling nendib, et peamine probleem, mille uus jahiseadus lahendab, puudutab omandiõigust. Praeguseni on jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudub õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse.

„Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt (sellelt, kellel on õigus omaniku maa peal jahti pidada ja korraldada) kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 euro ulatuses hektari kohta. See toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajanduse konsulendid. Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest nõuetekohaselt teavitanud,’’ rõhutab reformierakondlasest parlamendisaadik.

Kokkuleppe üheks osaks on ka see, kuidas konkreetse maa peal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse. Ulukikahjude kompenseerimiseks moodustavad jahiseltsid (või Jahimeeste Selts) spetsiaalse reservfondi. Reservfondi kaudu on jahimeestel endil võimalik reguleerida oma liikmetelt maksete kogumist ja eelkõige lepingutega katmata aladel erakorraliselt tekkivate kahjude eest tasumist. Väljamakstud summast 30 % katab taotluse alusel riik SA KIK kaudu.

Palling lisab, et tulevikus säilivad kõik jahipiirkonnad ning nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse 10 aastaks. Samas tekib tulevikus võimalus jahiseltsi väljavahetamiseks, kui seda nõuavad vähemalt 51% kinnistute omanikest (s.t. esindatud peab olema 51% kinnistutest, mitte omanikest) ja vähemalt 51% jahipiirkonna pindala omanikest. Selline lahendus annab ühelt poolt maaomanikele seni puudunud võimaluse rääkida kaasa selles, kes tema maal jahti peab ning tagab ka väikemaaomanike huvide kaitse.
  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Kalev Lillo: Laevandustoetus aitab laevad Eesti lipu alla

23. aprill 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu majanduskomisjoni liige ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogusse kuuluv reformierakondlane Kalev Lillo soovitab laevandusettevõtjatel aktiivsemalt kasutada just nendele mõeldud toetusmeedet.

„Täna seilab maailmameredel vaid kolm suurt kaubalaeva Eesti lipu all, kuigi veel 10 aastat tagasi oli selliseid laevu 17. Eesti merenduspoliitika 2012-2020 näeb ette eesmärgi, mille kohaselt sõidaks Eesti lipu all üle 500 tonnise kogumahutavusega (ingliskeelses laevandusterminoloogias GT - Gross Tonnage) kaubalaevu 2030. aastal vähemalt 50, aastaks 2020 aga 35,“ rääkis Lillo.

Riigikogu liige juhib tähelepanu faktile, et juba 2007. aastal kutsuti ellu laevandustoetus, mis võimaldab Eesti lipu all sõitvatel kaubalaevadel saada riigipoolset toetust kogu laevapere töötasudelt makstava sotsiaalmaksu ulatuses.

„Sisuliselt võtab riik enda kanda 33% ettevõtja palgakulu ja vastu soovib, et laeva ahtris lehviks uhkelt Eesti lipp. Ühtegi teist majandusharu sellisel määral riigi poolt ei toetata,“ lausus poliitik.

Toetusmeedet on rakendatud viimasel kuuel aastal ja taotlejaid on olnud vaid kaks: AS Eesti Merelaevandus ja NT Shipping OÜ, kes on kokku saanud rohkem kui 950 tuhat eurot toetust. Valdavalt on toetatud kahe aluse laevapere sotsiaalmaksu katmist riigi poolt, nendeks on „Kalana“ ja“ Kurkse“, mis on kahepeale kokku saanud üle 850 tuhande euro.

„Kutsun siinkohal üles kõiki laevandusega tegelevaid ettevõtteid patriotismi ilmutama ja oma laevu Eesti lipu alla tooma. Riik ulatab siin oma abikäe,“ ütles Kalev Lillo.

EAS on asunud 2013. aasta laevandustoetuste taotlusi vastu võtma. Taotlust saab esitada kuni 1. maini.
  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee