Arhiiv aja järgi september, 2013

Indrek Tarand, lõpetage valetamine!

29. september 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Ilmselt on Ülemiste järve kaldale promenaadi rajamine nii hea idee, et vastastel ei jää muud üle kui valetada ja vassida. Nädalavahetusel andis üks vana valetaja uue panuse… Avastasin laupäeva õhtul üllatusega, et Postimees online pidas lausa esiuudise tasemel olevaks europarlamendi … Jätka lugemist

Tallinna linnapeakandidaatide eksitajad

26. september 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Kaks lõbusat nalja-ja riukameistrit on võtnud nõuks Tallinna linnapeakandidaatidele kirja kirjutada, mis küll natuke liiga vähe tõtt, aga palju soovmõtlemist väljendab…. Esimene mõte, mis kirja lugedes tekkis, et sõbrad, kas olete äkki midagi joonud? Indrek Tarand ja Marek Strandberg alustavad … Jätka lugemist

Rajame Tallinnasse uue olümpiaujula

24. september 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Ligi 10 000 harrastajaga on ujumine üks populaarsemaid spordialasid Eestis. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medaleid noppinud ujujad kuuluvad Eesti tippsportlaste kõrgliigasse. Ometi puudub Eestis tänaseni rahvusvaheliste nõuetele vastav nn olümpiaujula, kus saaks korraldada tiitlivõistlusi ja treenida uusi säravaid talente. On aeg selline ujumiskeskus Tallinnasse rajada. 

Olümpiaujula tähendab seda, et ühe katuse all paikneb üks 10-rajaga 50m võistlusbassein ja üks 25m soojendusbassein. Loomulikult saab sinna võimaluste piires lisada vettehüppeala, spordi- ja jõusaale, meditsiiniruume jne. Kõige tähtsam on aga see, et olümpiaujula on eelkõige mõeldud spordi tegemiseks, treeninguteks ja võistlusteks, mitte spa-keskusena õllejoomiseks. Olümpiaujula kerkimine aitaks kaasa ka sellele, et Eesti tippujujaid saaksid püsivalt kodumaal treenida.

Eesti ujumise lai kandepind ja tipptulemused lubaksid meil korraldada rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, mis tooks siia kohale maailma superstaarid koos rohkearvulise meedia ja fänniarmeega. Ujumine on üks populaarsemaid ja konkurentsitihedamaid alasid maailmas, mida jälgitakse igas maailmajaos. Hetkel rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise võimalus meil paraku puudub, sest isegi Tartu Aura ja Kalev Spa ei vasta kõikidele nõudmistele ega mahuta vajalikul määral pealtvaatajaid. Küll aga asub selline ujumiskeskus Helsinkis.

Uue kaasaegse ujula rajamisest Tallinnasse on unistatult pikalt. Ettevalmistusfaasis on lausa kaks projekti – TTÜ ujulaprojekt Mustamäel ja Tallinna linna projekt Lasnamäel. Kindlasti leidub sobilik koht ka Kesklinnas. Kultuuriministeerium peab uue olümpiaujula rajamist üheks tähtsamaks spordivaldkonna prioriteediks, mille rajamiseks soovitakse kasutada ka Euroopa Liidu abivahendeid. Hästi läbi mõeldud ja ratsionaalselt ehitatud olümpiaujula peaks valmis saama 10 miljoni euroga, mis aga eeldab erasektori, riigi ja omavalitsuse laitmatut koostööd.

Ujumine on unikaalne spordiala, mis sobib harrastamiseks igas elueas. Ujumisoskused ja veeohutuse tundmine tulevad kasuks ka väljaspool basseini, mistõttu ei tasu ujumist vaadata pelgalt kui ühte toredat spordiala, vaid kui terviklikuks eluks hädavajalikku oskust. Süsteemne ja laiapõhjaline ujumisõpe vajab aga basseini, kus on piisavalt ruumi ja „vaba vett“.  Järgmisel neljal aastal tuleb Tallinnasse ujumise uus Meka valmis ehitada.

Barcelona ajutine ujumisareen MM2013

971908_664596383568804_878317848_n

 

 

Vaata ka pilte Pekingi suurejoonelisest olümpiaujulast Elu24 veebis  http://www.elu24.ee/9568/galerii-pekingis-avati-olumpiaujula

*Autor on endine ujuja ja Eesti Ujumisliidu juhatuse liige

 

 

Inglismaa kogemus Ülemiste osas

22. september 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Möödunud nädala neljapäev-reede möödusid Inglismaal, tutvumas AS Tallinna Vesi tuumikaktsionär United Utilitiesi kogemusega veehoidlate majandamisel. Järgnevalt lühike ülevaade kuuldust, nähtust… Eelmine blogipostitus annab ülevaate sõidu eelloost ning sõitjatest, seega üle ei korda. Neljapäeva varahommikune lend viis meid kõigepealt Kopenhaagenisse ja … Jätka lugemist

Kalev Lillo soovib Riigikogu saali sini-must-valget lippu

21. september 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu liige Kalev Lillo saatis sellel nädalal Riigikogu juhatusele ja Riigikogu Kantselei direktorile kirja, kus tundis huvi, miks Riigikogu saalis pole suurt Eesti lippu.

„Sügisistungjärgu esimestel päevadel oli kena vaadata, et istungite saali oli paigutatud sini-must-valge trikoloor. Aga juba kolmandaks istungipäevaks oli suur Eesti lipp saalist haihtunud. Kas eksisteerib reeglistik, mille alusel esimesed kaks päeva tohtis ja pidi Eesti lipp saalis olema, aga kolmandast päevast alates on see välistatud?“ uurib reformierakondlasest saadik Riigikogu spiikrilt ja teeb ettepaneku paigutada originaalsuuruses Eesti lipp saali alaliselt kõigile nähtavasse kohta, kus seda näeksid nii saadikud saalis kui külalised rõdul.

Kalev Lillo on riigilipu laiema kasutamise teemal sõna võtnud ka varem, soovitades muuhulgas omavalitsustel ette näha lipuväljakud ja kutsudes üles lipu kasutamise korda lihtsamaks muutma. Riigikogu esimees Ene Ergma lubas oma vastuses Lillole, et Eesti lipu väärikat kasutamist Toompeal parlamendisaalis hakatakse peatselt kindlasti arutama.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]