Arhiiv aja järgi detsember, 2013

Kokkuvõte 2013 aastast

31. detsember 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
2013 a põhiline märksõna on minu jaoks olnud inimeste elukvaliteedi parandamine ning pea kõik tegevused on sellega seotud olnud. Järgnev kokkuvõte koos fotode ja linkidega annab täpsema ülevaate…Sel blogil siin oli 2013 aastal 14 621 külastajat, neist 10 482 unikaalset. … Jätka lugemist

Sügissemestri kokkuvõte

27. detsember 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Kaja Kallase blogi

2013.a. hakkab otsa lõppema ja sellega seoses on kohane võtta kokku ka majanduskomisjoni poolt sel sügissemestril tehtu. Kuigi numbrid ei näita seadusloomes midagi, siis esitan siiski mõned: 2013. aastal võeti vastu 18 majanduskomisjoni menetluses olnud õigusakti, mis on 13% Riigikogus 2013. aastal vastuvõetud õigusaktidest. Sellega tulime auväärsele teisele kohale peale rahanduskomisjoni. 6 eelnõud lükati täiskogus tagasi. Komisjoni poolt algatati 2 otsuse eelnõud. Olulisematest vastuvõetud eelnõudest sügissemestril võib esile tuua kindlustustegevuse seaduse ja vedelkütusevaruseaduse muutmise.

Parlamentaarsetest kuulamistest ja avalikest istungitest markeeriksin transpordiarengukava menetlust.  Kuivõrd seadus näeb hetkel ette, et Riigikogu saab valitsusest tulnud arengukava kas tagasi lükata või vastu võtta (ilma sinna sisulisi muudatusi tegemata), siis otsustasime kummitempli staatusest püüda vabaneda korraldades transpordiarengukava kuulamised enne, kui dokument valitsuses vastuvõtmisele läks. Tegime  reaalsed ettepanekud, mis hääletasime komisjonis läbi ja saatsime valitsusele. Nüüd saabus see arengukava meile uuesti lauale ja paljusid meie ettepanekuid on arvesse võetud. Arvestades, et arengukava on valdkonna strateegia dokument võiks selle kujundamisel Riigikogul olla rohkem sõnaõigust.

Üsna suure osa meie tööst 2013. aastal moodustas ka arvamuste andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile, nimelt andsime arvamusi 11 korral erinevate seadusloome pakettide kohta. Pean seda osa tööst samuti üsna oluliseks, sest selliselt saame kaasa lüüa Euroopa õigusloome kujundamisel. Olen sellest ka varasemalt siin blogis kirjutanud: http://kajakallas.wordpress.com/2011/07/15/euroopa-kasulaudu-kirjutame-me-ise/. Mitmete Euroopa algatuste osas oli meie komisjon skeptiline pidades silmas just Eesti väiksust ja meie inimeste ning ettevõtjate huve.

Kokkuvõttes oleks tahtnud teha palju enamat ja alustame uuel aastal uue hooga küsimuste aruteludega, mis puudutavad Eesti majanduse arengut ning seda, et meie majanduskasv oleks prognoositust kiirem ja seeläbi inimeste heaolu paraneks.


2013. aasta 10 olulisemat sündmust Euroopa Liidus

23. detsember 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Aasta lõpp on sobilik aeg kokkuvõtete tegemiseks. 2013. aastat võib nimetada Euroopa Liidu kriisist väljumise aastaks, kus tooni andsid eelkõige positiivsed sõnumid. Aga mõistagi leiab tagasivaates ka sündmusi, mis on pigem negatiivse varjundiga. Alljärgnev on minu valik mööduva aasta kõige märkimisväärsematest sündmustest Euroopa Liidus.

1)      Euroopa Liidu järgmise eelarve kokkulepe perioodiks 2014-2020. Pikalt kestnud vaidlused liikmesriikide, Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel said detsembris õnneliku lõpplahenduse. EL näitas, et suudab õigeaegselt jõuda kõiki osapooli rahuldava kompromissini. Eesti sai eelarveläbirääkimistel suurepärase tulemuse (5,9 mld eurot).

2)      Euroopa Liidu laienemine 28 liikmeni. 1.juulil 2013 sai EL liikmeks Horvaatia. Horvaatide liitumine on äärmiselt positiivse tähendusega tervele Lääne-Balkani regioonile, mis motiveerib tagama rahu ja stabiilsust ning viima läbi vajalikke majandusreforme. Euroopa Liit on jätkuvalt avatud uutele liikmetele.

3)      Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppe läbirääkimiskõneluste taasalustamine. Maailma kahe tähtsaima majanduse vabakaubanduslepe liberaliseerib kaubandussuhted, kiirendab majanduskasvu ja tõstab globaalset konkurentsivõimet mõlemal pool Altandi. Loodetavasti ei takerdu läbirääkimised sisepoliitiliste tõmbluste, protektsionistlike ettekäänete või emotsiooniküllaste luureskandaalide taha.

4)      Euroopa Liidu pangandusliidu arengud. 2013.aastal tehti olulisi edusamme Euroopa pangandusliidu sünniks, mis peaks ohjeldama riske majanduse vereringes. Ühtne järelevalve ja kriisilahendusmehhanism peaks välistama olukorrad, kus pankade päästmiseks on vaja kasutada maksumaksja raha. Euroopa majandus ja rahandus on üha tihedamalt lõimunud.

5)      Läti liitumine eurotsooniga. Ametlik liitumiskuupäev jääb küll uude aastasse, aga sisulised otsused ja ettevalmistused toimusid 2013.aastal. Euro kasutuselevõtt Lätis on järjekordne signaal, et ühisraha on elujõuline ja ihaldusväärne. Ka Eesti turistidel ja kaupmeestel läheb elu mugavamaks. Kõlavad jutud eurotsooni lagunemisest on jäänud minevikku. Lätist saab 18. ühisraha kasutav liikmesriik.

6)      Angela Merkeli ülekaalukas võit Saksamaa parlamendivalimistel. Olukorras, kus EL suuremad liikmesriigid siplevad majandusraskustes ja peavad sisepoliitilist mudamaadlust, kindlustas Merkel endale kolmanda perioodi valitsusjuhina. Saksamaa majandusnäitajad on samuti eeskujulikud. Merkel on hetkel toimiva valitsuse ja tugeva majanduse sümbol Euroopas.

7)      Idapartnerluse tippkohtumise nurjumine Vilniuses. Ukraina valitsejate murdumine otsustaval hetkel ning Euroopa Liidu ühtse välispoliitika hambutu võitlus Vene karuga oli kindlasti mööduva aasta üks kurvemaid sõnumeid. Õnneks on Gruusia ja Moldova siiski Euroopa Liiduga ühes paadis.

8)      Liitumiskõneluste peatamine Islandi poolt. Majanduskriisist taastuv Island otsustas loobuda liitumisest Euroopa Liiduga, kuigi majanduslikult, kultuuriliselt ja institutsionaalselt ollakse Euroopa Liiduga väga tihedalt seotud.

9)      Ühendkuningriigi sisepoliitilised heitlused EL liikmelisuse teemal. Peaminister David Cameroni lubadus pidada 2017 referendum brittide jätkamise üle Euroopa Liidus ning eurovastaste jõudude esiletõus vähendavad Euroopa ühtsust ning suurendavad ebakindlust tuleviku suhtes.

10)   Lampedusa laevaõnnetus Lõuna-Itaalia rannikul. Enam kui 300 hukkunud põgenikuga laevaõnnetus oli järjekordne traagiline sündmus EL välispiiril, kus probleemid illegaalse sisserände ja inimkaubandusega on pigem süvenemas.

Kokkuvõttes jäi kuus sündmust positiivsele ja neli sündmust negatiivsele poolele. Kui siiski juurde lisada, et eurotsooni majandus on pöördunud kasvule, Iirimaa on esimese hädasolnud programmiriigina kriisist väljunud ning tööpuudus langeb, võib mööduva aasta üldjoontes õnnestunuks lugeda nii Eesti kui terve Euroopa Liidu jaoks.

Kuidas anarhiast sirgub ühiskond

20. detsember 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Liberaal Silver Meikar
Kummastav, kuidas spontaanselt tekkinud Euromaidanil Ukrainas hakkas kohe võrsuma ühiskonnale omane ülesehitus – organiseeritud turvameestest meedikuteni. Ukrainlastel näib riigi ülesehitamine käivat pea möödaminnes. Otse Kiievi Iseseisvusväljaku kõrval mäe otsas asuv rahvusvaheline kultuuri ja kunsti keskus on protesteerijate okupeeritud kolmest hoonest kauneim ja hubaseim. „See on nüüd minu kodu ja siia ma jään võidu saavutamiseni,” teatas [...]

Maa kuulumine RMK-le aitab kaasa Ülemiste järve kallaste avamisele

17. detsember 2013 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Täna (teisipäev, 17.dets) teatas Tallinna linnavalitsus, et esitab volikogule ettepaneku taotleda riigilt Ülemiste järve ümbritsevat metsa munitsipaalomandisse. Tegelikult tuleks see mets aga hoopis RMK-le anda… Ülemiste järve äärse tee avamine jalutajatele ja tervisesportlastele sõltub veeseaduse sätetest, vähem maaomaniku tahtest. Kuigi … Jätka lugemist