Arhiiv aja järgi jaanuar, 2014

Miks on Euroopa Parlamendi valimised olulised?

30. jaanuar 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Euroopa Parlamendi valimised on olulised, sest tegemist on ainsa otsevalitava institutsiooniga Euroopa Liidus. Kodanike aktiivne osavõtt valimistel tagab Euroopa Parlamendi võimu legitiimsuse ja esinduslikkuse. Euroopa Parlamendi valimistega kinnistatakse demokraatliku valitsemiskorraldust Euroopa Liidu juhtimises.

Euroopa Parlament esindab EL tasandi õigusaktide vastuvõtmisel valijate poliitilisi huve. Ilma europarlamendi nõusolekuta ei saa EL tasandi õigusakte vastu võtta. Euroopa Parlamendis langetatakse otsuseid, mis puudutavad EL kodanikena meid kõiki. Näiteks põllumajanduse valdkonnas on Euroopa tasandi õigusaktidel palju olulisem roll kui siseriiklikel seadustel. Euroopa Parlamendi valimiste kaudu on võimalus nende otsuste suunda mõjutada.

Euroopa Parlamendi valimised on olulised ka seetõttu, et EL poliitilises süsteemis on Euroopa Parlamendil roll pidevalt kasvanud. Alates 1979. aastast, kui toimusid esimesed otsevalitavad europarlamendi valimised, on Euroopa Parlamendile antud lepingutega üle üha enam ülesandeid ja võimu. Näiteks Euroopa Liidu eelarvet pole ilma europarlamendi heakskiiduta võimalik vastu võtta. Eelarve on aga üks kõige olulisem poliitika kujundamise ja juhtimise vahend.

Lisaks väidan, et Euroopa Parlamendi valimised on olulised, kuna 2014. a valimiste järgselt kogunev europarlament kinnitab ametisse uue Euroopa Komisjoni presidendi. Euroopa Komisjoni presidendi tulek enim hääli saanud Euroopa Parlamendis esindatud poliitilise jõu hulgast määratleb EL poliitilise arengusuuna järgmiseks viieks aastaks. Samuti peavad kõik Euroopa Komisjoni volinikukandidaadid enne ametisse saamist läbima avaliku kuulamise Euroopa Parlamendis. Mitte kõik kandidaadid pole parlamendi heakskiitu saanud. Seega on europarlamendil tähtis roll Euroopa Liidu poliitiliste liidrite valikul.

Euroopa Parlament on ka aktiivne välispoliitiline toimija, demokraatia ja põhiõiguste  kaitsja nii Euroopa Liidus kui rahvusvahelisel areenil. Euroopa Parlament on esindanud väärtustepõhist välispoliitika suunda, näiteks tõstatades küsimusi inimõiguste järgimise kohta Venemaal. Euroopa Parlament on suurepärane foorum, kus ka Eesti suguse väikeriiki hääl ja kogemus saab võimenduda. See eeldab muidugi Eestist valitud saadikute professionaalsust ja pealehakkamist. Näiteks EL Läänemere strateegia sündimisel ja kommunismikuritegude hukka mõistmisel on Eesti saadikutel olnud silmapaistev roll.

Kahtlemata on väga oluline küsimus europarlamendi valimiste osavõtu aktiivsus. Valijate aktiivne osavõtt valimistel tagab Euroopa Parlamendi võimu legitiimsuse ja esinduslikkuse. Mida kõrgem on valimisaktiivsus, seda paremini kajastavad tulemused terve elanikkonna eelistusi. Madala aktiivsuse puhul võimenduvad populistlikud ja äärmuslikud seisukohad, mis seavad kahtluse alla valimistulemuste representatiivsuse ja mis veelgi hullem – võivad halvata europarlamendi ja seega kogu Euroopa Liidu toimimise.

Europarlamendi valimistel tuleb keskenduda küsimustele, mis käsitlevad EL tulevikku ja kuuluvad Euroopa Parlamendi pädevusse. Ainult nii on võimalik valijatel saada adekvaatne pilt nendest erakondadest ja poliitikutest, kes omavad teadmisi ja kogemusi Euroopas töötamiseks. Pelgalt protestisõnumid või valijate hullutamine europarlamendi pädevusse mitte kuuluvate lubaduste andmisega, võivad olla küll päevapoliitiliselt atraktiivsed, aga pikas perspektiivis suurendavad valijate pettumust ja võõrandumist.

Kokkuvõttes: võttes arvesse Euroopa Parlamendi rolli Euroopa Liidu eelarve kinnitamisel, poliitiliste liidrite valikul ja poliitikate kujundamisel, võib kindlalt väita, et Euroopa Parlamendi kui otsevalitava esinduskogu valimised on väga olulised.

Taksonduse probleemidest

29. jaanuar 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Kaja Kallase blogi

Majanduskomisjoni menetluses on ühistranspordiseaduse eelnõu, mille üks osa plaanib reguleerida ka taksonduses toimuvat. Markeeriksin probleemid, mis aruteludes on tõusetunud ja ka väljapakutud lahendused, mida tuleks arutada.

Kõige suuremaks taksondusega seotud probleemiks peeti ülikõrgete hindade küsimist mängides inimeste vähese tähelepanu ja turistide teadmatuse peale. See mõjub halvasti Eesti mainele turistide silmis. Teatavasti head kogemust jagatakse ühega, halba aga vähemalt nelja inimesega, seetõttu ei saa potentsiaalsest mainekahjust mööda vaadata.

Kuigi räägitakse piraattaksodest, siis tegelikkuses on neil kõrget hinda küsivatel taksodel lubadega kõik korras, need on täiesti legaalsed, lihtsalt tariifid on väga kõrged. Kui takso näeb välja nagu mõne tuntud firma takso, siis inimene ei tea kõrget hinda kahtlustada. Samuti ei tea röövellikku hinda karta sadamas või vanalinnas taksosse istuv turist.  Lennujaam on olukorra enam-vähem lahendanud tõkkepuuga, mis võimaldab lennujaama ette sõita vaid teatud taksodel. Sadamas sellist süsteemi ei ole, ammugi ei saaks sellist süsteemi luua vanalinnas.

Sisuliselt on kõrgete hindade küsimine ainult Tallinna probleem, kus taksoteenuste kasutajaid on mõnevõrra rohkem kui teistes omavalitsustes.

Eelnõu näeb ette kohalikule omavalitsusele võimaluse kehtestada piirhind, millest üle ei tohiks sõitjalt raha küsida. See on võimalus kohalikule omavalitsusele, mitte kohustus. Seaduseeelnõu sätestab ka kulud, mis selle hinnaga kindlasti kaetud peavad saama, et vältida nö tasuta taksonduse väljapakkumise kiusatust mõnes omavalitsuses. Piirhinna kehtestamise poolt on lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ka Tallinna linn ja suuremad firmad (Tulika ja Tallink), kellel peaks olema teoreetiliselt suurem hirm, sest neil suuremad kulud. Taksojuhtide liit oleks nõus piirhinna kehtestamisega riigi tasandil, aga mitte KOV lõikes kuivõrd kardavad mõne omavalitsuse võimalikku omavoli.

Möönan, et piirhindade kehtestamise võimalus ei ole sugugi liberaalne tegevus, vaid kaldub pigem sinna ülereguleerimise kanti, kuid hetkel on see majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi poolt selliselt välja pakutud. Samas ei saa mööda faktist, et taksondus ja turistide ja vähem tähelepanelike isikute pügamine (kui nii võib kõrgete hindade kohta öelda) on ka suur probleem. On pakutud ka varianti, et taksojuht peaks enne sõidu alustamist reisijale teada andma, et tema hind on selline, aga see võrdustub tegelikult praeguse olukorraga, kus hind on akna peal kirjas. Kontrollida seda, et taksojuht on teavitanud, kuidagi ei saa. taksojuht ütleb, et ütlesin, reisija aga et mitte. Seega kui kellelgi on paremaid ideid, kuidas seda olukorda lahendada, siis andke teada.

Teiseks suuremaks teemaks on nõuded taksode kvaliteedile ja juhtidele ja nende järelevalve. Eelnõu näeb ette hea maine nõude ja karistamatuse nõude nii taksoveoloa taotlemisel kui ka omamisel. Lisaks on teenindaja kaart ettenähtud taksojuhile. Nii taksoveoluba kui ka teenindajakaarti annab kohalik omavalitsus ja kohalik omavalitsus peaks teostama ka järelvalvet. Aga siin on kaks peamist probleemi. Esiteks, ei kontrolli tingimuste täitmist mitte politsei, vaid munitsipaalpolitsei, teiseks pole munitsipaalpolitseil tegelikult kontrolliks eriti õigusi ettenähtud. Näiteks ei saa nad hetkel taksosid peatada ega sisuliselt lubadele vastavust kontrollida. Politsei ütleb, et munitsipaalpolitsei on nende jaoks hea partner ning nad ei tahaks võtta endale kohustust hakata taksode rikkumistega tegelema. Sõiduki peatamise õigus on hetkel reguleeritud korrakaitseseaduses ja nii laia volitust munitsipaalpolitseile kindlasti anda ei saa, küll aga võiks kaaluda võimalust peatada taksotunnustega sõidukit näiteks käe ja sauaga. Hetkel vohab taksonduses karistamatuse mentaliteet, sest politsei jaoks ei ole need üldist julgeolekut ohustavad rikkumised, munitsipaalpolitseil pole aga õigusi nende teemadega tegeleda.

Eelneva teemaga seostub taksofirmade vastutus nende kaubamärgi all töötavate taksojuhtide eest. Eelnõu seab nõuded taksoveo omajale ja teenindajakaardi omajale, aga ei seo neid omavahel kokku. Ehk siis kui näiteks firmas töötab isik, kes rikub reegleid ja kaotab teenindajakaardi, siis võtab tööle järgmise. Vedaja mainet ei saa halvaks lugeda isegi siis, kui tema kaubamärgi all töötavad taksojuhid korduvalt reegleid rikuvad. Püüame sellele olukorrale mingisugust lahendust leida.

Komisjoni kuulamistel osalenud tunnistasid, et taksojuhtide kõrvalehiilimine maksude maksmisest on suur probleem, aga ilmselt ei lahenda seda küsimust ühistranspordi seadusega. Pakuti välja ettepanek, et seada sisse nn taksojuhi tasu, mida tuleks loa eest maksta ja mis siis sisaldaks kõiki vajalikke makse, aga ma ei näe, kuidas see oleks reaalsuses toimiv lahendus. Hea maine nõue peaks kindlasti sisaldama ka maksude maksmise kohustust, aga vaevalt kohalik omavalitsus selle üle järelvalvet saab teostada, sest nemad ei näe ju maksude laekumisi ja maksu-tolliamet saab aga karistada ainult rikkumiste eest. Neid on aga raske tuvastada.

Veel tõusetus teemaks taksode teeninduspiikonnad. Taksoveoluba ja teenindajakaart antakse ühe omavalitsuse kohta. Kui nüüd Tartu taksojuhtidel suvel tööd ei ole, siis nad ei saa suvel minna Pärnusse teenust osutama. Probleemi lahendaks üleriigiline lubade süsteem, mis ilmselt ei ole mõeldav arvestades kohalike omavalitsuste autonoomia põhimõtet.

Kuivõrd läheme varsti eelnõu teise lugemisega edasi ja ilmselt katkestame selle, siis kui teil on paremaid mõtteid, kuidas neid probleeme lahendada kui need, mis on välja pakutud, siis palun andke teada. Võib-olla me lihtsalt ei tule kõigi võimalik lahendusvariantide peale.

 


Tallinn on asumas Ülemiste avamist toetama

29. jaanuar 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Eelmise neljapäeval (23.jaanuaril) andis Tallinna Linnavolikogu liige Jüri Ennet volikogule üle eelnõu, mille sisuks on Ülemiste järve ümber liikumisvõimaluse tekitamine… Minu arvates liiguvad asjad õiges suunas ja Jüri Ennet on algusest saadik Ülemiste järve avamisse positiivselt suhtunud. Paar tema toetavat … Jätka lugemist

Kes teeb lume kollaseks???

26. jaanuar 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Kas Linnamäe hüdroelektrijaam jääb alles, kas päikesest elektri tootmisel on Eestis perspektiivi ning lisaks koduse Rae piirkonna põlvkonnavahetusest ja suusatamisest… Jägala jõel asuvast Linnamäe hüdroelektrijaamast (HEJ) kirjutasin ka eelmisel nädalal. Mööduval nädalal lisandus palju uut informatsiooni plaanide kohta, mille realiseerumine … Jätka lugemist

Lauri Luik: Prioriteediks peavad olema noortetreenerid

23. jaanuar 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme ja Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on maksuvabade stipendiumite kontekstis oluline kõigepealt lahendada noortetreenerite tasustamist puudutavad küsimused, mis on olnud murekohaks juba aastaid.

„Enam kui 60% treeneritest ei saa treeneri töö eest töötasu, vaid teevad seda kas vabatahtlikult või on tasustatud maksuvabade stipendiumitega. See tähendab, et riigile jäävad laekumata maksud ning stipendiaadile ei laiene sotsiaalsed garantiid (haigekassa ja pension). Loomulikult ei ole töötasu maksmine riigimakse maksmata normaalne, õigustatud ega ka õiglane, eriti nende suhtes, kes makse maksavad. Ühiskondlike hüvesid tarbime ju kõik. Seega on selguse majja toomine kõigi osapoolte huvides,“ lausus Luik.

Parlamendisaadiku sõnul tuleks kõigepealt selgelt ja üheselt defineerida stipendiumi mõiste ning juhud, mille puhul seda maksta võib (nt 1. Tulumaksuseaduse §11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja kantud MTÜ-de puhul; 2. kui stipendiumisaajal on lisaks ka kehtiv tööleping, mis tagab sotsiaalsed garantiid, jms),“ ütles riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimees Luik.

Luige arvates oleks sellisel juhul mõistlik määrata ka nö stipendiumi lagi. Lisaks tuleb kehtestada üldine, piisavalt pikk üleminekutähtaeg, mis ajaks tasustamise ja muud küsimused peavad olema seadustega kooskõlla viidud.

„Meie kui poliitikute ülesanne on leida lisavahendid, et süsteemi korrastamine toimuks sujuvalt ning ilma suuremate tõrgeteta, ilma noortespordi kvaliteeti ja tulemuslikkust kahjustamata. Täiendav erakapitali kaasamine on seejuures samuti oluline. Jätkuvalt on üleval ka kohtunikele ja paljudele tippsportlastele töö eest makstavate maksuvabade stipendiumite küsimus, millega tuleb samuti edasi minna, kui noortetreenerite küsimus on lahendatud,’’ lisas Luik.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]