Arhiiv aja järgi juuni, 2014

Kalle Palling: lõpetame erateede kaaperdamise

30. juuni 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Täna Riigikogus teeseaduse täiendamise eelnõu esimesel lugemisel rõhutas reformierakondlane Kalle Palling oma sõnavõtus, et uus seaduse suurendab kohalike omavalitsuste võimalusi sekkuda erateedega seotud äritegevusse, et tagada avalike huvide tõhusam kaitse. 

Pallingu sõnul annab uus seadus kohalikele omavalitsustele erateede võõrandamisel eelisostuõiguse. „Algatatud seaduseelnõu on küll samm edasi, kuid kindlasti pole see erateedega ebaeetilise äritsemise probleemi lahendamiseks veel piisav ning vajab täiendamist. Majanduskomisjonis arutleti mitmeid erinevaid võimalusi erateedega äritsemise probleemi lahendamiseks,’’ lausus parlamendisaadik ja lisas, et seoses sellega ootab majanduskomisjon eelnõule muudatusettepanekuid 17. juunini. 

"Kuivõrd antud eelnõu puudutab kohalike omavalitsuste ja notarite tegevust, otsustati küsida ekspertarvmust Eesti Linnade Liidult, Eesti Maaomavalitsuste Liidult ja Notarite Kojalt. Alles pärast muudatusettepanekute laekumist selgub täpsemalt, millised ettepanekud käiku lähevad,'' lisas Palling.
  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Kõiv: Arvestamine teiste inimestega on olulisem mistahes seadusest

22. juuni 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu liige Tõnis Kõiv juhib oma blogipostituses tähelepanu peatselt jõustuvale Korrakaitseseadusele ja Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seadusele, mis selgelt sätestavad avalikus kohas teise inimese asjatu häirimise lubamatuse. Ehkki seadused jõustuvad alles lähitulevikus, tasub nende nõuetega arvestada juba eelolevatel pidupäevadel. 

Esiteks tuleb võõral maatükil viibides järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket. Keskkonnahäiringuks on muuhulgas ka müra ehk siis võõral maatükil viibides tuleb müra teket vähendada miinimumini. 

Teiseks peaksid kõik koeraomanikud teadma, et koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Lõastatud ei pea olema vaid teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamise ajal. 

Kolmandaks tuleb telkimise või muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus-ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. 

„Kõik kolm muudatust lähtuvad 1. juulil 2014 jõustuvast Korrakaitseseaduse loogikast, et inimesel on täielik õigus oma õigusi realiseerida piirini, et ta ei häiri teise inimesel oma õigusi realiseerimast. Võõral ja tähistamata maatükil võib viibida, aga valjusti muusikat lasta ei tohi, koer peab olema oheliku otsas ja elumajadest tuleb hoida eemale, et elanikke mitte häirida,“ kirjutab Kõiv oma blogis. 

Seadusemuudatuste sihiks on kvaliteetsema elukorralduse ja hoolivama ühiskonna loomine, märgib Riigikogu liige.
  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Kalev Lillo: Sini-must-valge võib Riigikogu saali jõuda sügisel

22. juuni 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu liige Kalev Lillo, kes varsti juba aasta seisnud selle eest, Riigikogu saalis Toompeal oleks alaliselt meie riigilipp, tõdeb, et tänaseks on asjad liikuma hakanud ja sügisistungjärgul on lootust, et lipp leiab istungisaalis alalise koha. 

„Riigikogu juhatus arutas asja aprillis ja otsustas moodustada töörühma, kuhu igas fraktsioonist kuulub kuni kaks inimest. Vaatamata pingsale jaanipäevaeelsele istungigraafikule, saime selle rühmaga ka korraks maha istuda ja teha sisulisi otsuseid. Kõik osalejad olid seda meelt, et lipp peab Riigikogu saalis leidma väärika koha. Lepiti kokku, et Riigikogu Kantselei võtab erinevatelt arhitektuuribüroodelt visandeid ja nende vahel saab juba augustiks valikut tegema hakata. Lõpliku valiku peab kinnitama juhatus ning kui valik tehtud, saaks riigilipp endale koha istungisaalis,“ rääkis Kalev Lillo. 

Eesti lipu senisest laiema kasutamise eest seisev parlamendisaadik tuletab ühtlasi kõigile meelde, et 23. ja 24. juuni – Võidupüha ja jaanipäev, on lipupäevad ja jaaniööl lippu ei langetata.  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Arvestamine teiste inimestega on olulisem mistahes seadusest

21. juuni 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Peatselt jõustuv Korrakaitseseadus ja Keskkonnaseadustiku üldosa seadus sätestavad avalikus kohas teise inimese asjatu häirimise lubamatuse. Ehkki seadused jõustuvad alles lähitulevikus, tasub nende nõuetega arvestada juba eelolevatel pidupäevadel… Esiteks tuleb võõral maatükil viibides järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket. Keskkonnahäiringuks on muuhulgas ka müra ehk siis võõral […]

Reformierakond: IRL-i venitamine seab ohtu lastetoetuste ja maksuvaba miinimumi tõusu

18. juuni 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu töö venitamine IRL-i poolt pidurdab töövõimereformiga edasi liikumist, lastetoetuste tõusu ja nii üldise tulumaksuvaba miinimumi kui ka pensionäride täiendava tulumaksuvabastuse seadustamist, märkis Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.

Kristen Michali sõnul viiakse eelnõuga ellu Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide valitsusliidu eesmärk, et keskmine pension oleks jätkuvalt tulumaksuvaba.

„Pensionile kohaldatavat täiendavat maksuvaba tulu suurendatakse 210 eurolt 220 euroni ning riigikogu arutab parasjagu ka üldist tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 154 euroni kuus. Nende kahe muudatuse tulemusel jääb prognoositav keskmine vanaduspension 374 euro ulatuses maksuvabaks.“

„Riigikogu töö venitamine võib tunduda tore platvorm enesereklaamiks. Tegelikkuses raisatakse sellega maksumaksja raha ja seatakse ohtu olulised eesmärgid. Oleme otsustanud, et valitsusvastutust kandvad erakonnad ei anna järgi lastetoetuste ja tulumaksuvaba miinimumi tõusus, samuti ka pensionäride täiendava tulumaksuvabastuse seadustamisel. Kui selle jaoks on vaja mõnda unetut ööd, siis saame hakkama, eesmärk on oluline,“ sõnas Kristen Michal.

Varasem kogemus on näidanud, et ühe venitatud riigikogu ööistungi maksumus, sealhulgas ametnike ületunnitöö ja täiendavad kommunaalkulud lähevad maksumaksjale maksma üle 4000 euro.
  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee