Arhiiv aja järgi september, 2014

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik oli Berliini maratonil eestlastest teine

29. september 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Eile toimunud 41. Berliini maratonil jooksis ca 40 000 spordisõbra hulgas ka 69 eestlast, kellest parima aja saavutas Stamina spordiklubi jooksja Tarmo Reitsnik, finišeerides 2:46.21-ga. Teise tulemuse jooksis Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik ajaga 2:51.54. Kolmas eestlane oli Kait Vahter ajaga 2:52.31. 

"Berliini maratoni reklaamitakse kui maailma kiireimat rada, seega on paljude jooksjate unistus just siin isiklikku tippmarki proovida. Kahjuks jäi sel aastal rekordist paar minutit puudu," ütles parlamentääride maratoni maailmameister Luik. 

Luige sõnul olid rada, ilmastikutingimused ja korraldus suurepärased. 

"30. kilomeetrini olin ca 2:46 graafikus, kuid alates 32. kilomeetrist, sealt, kust tegelik maraton alles algab, läks ka raskeks ning tempo langes märgatavalt," rääkis Luik. 

Eriliseks teeb Berliini maratoni see, et viimastel aastatel on just siin inimvõimete piire nihutatud. Selgi aastal sündis uskumatu maailmarekord, kus keenialane Dennis Kimetto alistas esimest korda ametlikult kahe tunni ja kolme minuti piiri. Võitja aeg oli 2:02.57.

Teinegi keenialane, Emmanuel Mutai jooksis samuti suurepärase aja, 2:03.13, lüües möödunud aastal kaasmaalase Wilson Kipsangi poolt tehtud maailmarekordit koguni 10 sekundiga.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Kelle huvides on haisuvastane eelnõu?

26. september 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Riigikogu menetluses on nn haisuvastane eelnõu numbriga 483 ja aeg-ajalt ikka keegi ärkab, et küsida: aga kelle huvides ikkagi on haisutamise lõpetamise nõudmine?? 26.septembri 2014 Äripäev isegi ei küsi vaid otsesõnu väidab, et ühe konkreetse maaomaniku huvides!!! ja kirjutab sellestki, et nagu oleks me kolleeg Rainer Vakraga mingid muudatusettepanekud eelmisel nädalal esitanud. Tõele ei vasta […]

Mati Raidma: ajateenistus on asendamatu

25. september 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on ajateenistus asendamatu, kuid vajab tõhustamist. 

„Ajateenistusele tuginev reservvägi on meie riigikaitse üks alustaladest. Koos kutselise väe, Kaitseliidu ning NATO liitlastega moodustub kindel ja veenev Eesti riigikaitse tervik,“ rääkis Raidma täna Tallinnas noorteühenduse Avatud Vabariik poolt korraldatud seminaril. 

Samas tõdes Raidma, et suhtumine “ärme puutu asja, mis toimib“ ei vii edasi. „Mõtlema ja arutelema peab, sest ainult nii tekivad edasiviivad ideed. Tahan tunnustada tänase seminari korraldajaid ja tänada osalejaid kaasa mõtlemast, sest vaid laiapõhjaline ning kõiki kodanikke kaasav riigikaitse on elujõuline,“ ütles Raidma. 

„Ajateenistuse tugevdamiseks ja reservõppekogunemistel osalemise suurendamiseks on Reformierakond välja pakkunud sõdurigarantii paketi ajateenijatele ning kaitsepalga reservõppustel osalejatele,“ lausus Raidma. 

Sõdurigarantiiga suurendatakse ajateenijate hüvitist 50% võrra ning tagatakse ajateenistuse lõpetajatele esimese kolme kuu jooksul riigipoolne tervisekindlustus. Kaitsepalk kompenseerib kõigile reservõppekogunemistel osalenutele saamata jäänud reaalse igapäevase töötasu. 

Raidma rõhutas, et idee 2-nädastest riigikaitsekursusest on alternatiivne variant neile, kes ei ole mingil põhjusel saanud ajateenistust läbida. „Nagu konverentsid ei asenda kooliharidust, kuid kasvatavad teadmistejanu, nii ei asenda lühiajalised koolitused ajateenistust, kuid suurendavad kaitsetahet,“ kommenteeris Raidma. 

Kaitseressursside Ameti iga-aastane uuring näitab, et ajateenistus omab väga tugevat rahva toetust. Üle 90 protsendi Eesti elanikkonnast peab noormeeste ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks. Ajateenijatest peab ajateenistust vajalikuks üle 70% kutsealuste.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Aivar Sõerd: eelarve on iga valitsusliidu suurim väljakutse

24. september 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigieelarve arutelu oli eelmise valitsusliiduga võrreldes asjalikum, ütles oma tänases sõnavõtus riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd pärast 2015. aasta riigieelarve üleandmist peaminister Taavi Rõivase poolt. 

Esinedes Reformierakonna fraktsiooni nimel riigikogu kõnepuldis, rõhutas Aivar Sõerd, et kevadel loodud koalitsiooni riigieelarve on rahanduslikult kestlik, konservatiivne ning arvestab julgeolekuolukorda. 

„On ilmselge, et globaalne julgeoleolukord nõuab panustamist välis- ja sisejulgeolekusse. Uut eelarvet võib nimetada ka kindlustunde eelarveks. Selleks, et toime tulla nii sisemiste kui väliste ohtudega, tõstab järgmise aasta riigieelarve Eesti riigi kaitsevõimet ja panustab sisejulgeolekule. Kaitsekuludeks on ette nähtud üle kahe protsendi SKP-st, sisejulgeolekusse läheb aga 21 miljonit enam kui eelmisel aastal,“ selgitas ta. 

Sõerd märkis, et sama oluline on eelarve puhul ka inimeste heaolu ja kindlustunne. Keskmine vanaduspension tõuseb 5,9%, 353 eurolt 374 eurole ning keskmine pension jääb maksuvabaks.

„Koalitsioonileppe tegemisel planeeritud lastetoetuste tõus saab tehtud: esimese ja teise lapse toetus tõuseb 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks nii esimese kui ka teise lapse kohta ning kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni,“ kinnitas ta.

Sõerd lausus, et riigieelarve kava valmimine valitsuses oli tavapäraselt pingeline ja emotsionaalne, aga eelmise valitsusliidu eelarveprotsessiga võrreldes hoopis ladusam ja asjalikum: selle kinnituseks on kas või see, et sellel korral tuli eelarvele kordades vähem lisataotlusi kui varasematel aastatel. 

Reformierakondlasest riigikogu liikme sõnul püsivad majanduse väljavaated mõõdukalt optimistlikud. 

„Tulud on laekunud tänavusse riigieelarvesse oodatust paremini ja järgmisel aastal on oodata 6,1 protsendi võrra paremat tulude laekumist kui tänavu. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis lubab järgmiseks aastaks 2,5 protsendilist majanduskasvu, langeb kokku uuendatud ja eile avaldatud Eesti Panga majanduskasvu prognoosiga,’’ lausus reformierakondlasest parlamendisaadik. 

„Selleks, et majanduskeskkond oleks kasvu soodustav, on tähtis hoida maksusüsteem konkurentsivõimelisena riikide võrdluses ja liikuda edasi tööjõumaksude alandamise suunas. Tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse langetamine ning tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on reaalsed sammud tööjõumaksude vähendamiseks,“ ütles ta kokkuvõtteks.
  

Toomas Viks , 5545679
[email protected]

Täielik energiasõltumatus Venemaast kümne aastaga

22. september 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Aastaid on väidetud, et Venemaa ei soovi kahjustada Eesti gaasitarneid ja elektrisüsteemi, sest see mõjutaks negatiivselt ka nende enda elanikke, ettevõtjaid ja riigi mainet. Venemaa-Ukraina hübriidsõja, võõrriigi kodanike röövimise ja põllumajandustoodete boikoteerimise taustal selge, et lootused Venemaa juhtkonna „tervele mõistusele“ on tugevasti liialdatud. Venemaa lihtrahva vaesumine, majanduse hävitamine ja paariakuvand pole Kremlile mingiks takistuseks oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Julgeolekualase kliimamuutuse tingimustes tuleb Eestil kindlustada täielik energiasõltumatus Venemaast, sest ilma energiajulgeolekuta pole tagatud ka teised turvagarantiid.

Gaasi osakaal Eesti üldises energiatarbimises on alla kümnendiku. Paraku pärineb 100% sellest gaasist Venemaalt ja on üldjuhul Kremli kontrollitava Gazpromi poliitiline tööriist. Gaasiküttel on oluline roll kodude soojustamisel ja tõrked gaasitarnetes võivad külmadel talvekuudel saada kiirelt sotsiaalse kriisi mõõtmed. Alles 2009. aasta talvel peeti maha Venemaa-Ukraina gaasisõda, kui poliitilistel põhjustel vähendas Gazprom oluliselt Ukrainale tarnitavaid gaasikoguseid. Pole eriti keeruline kujutada ette olukorda, kus Venemaa teatab gaasitarnete peatamisest Balti riikidele. Ootamatu katkestuse põhjuseid pole keeruline fabritseerida, olgu selleks siis remonditööd trassil, ärivaidlused või tarneraskused. Üha enam aga tundub, et Kremli peremehed isegi ei vaevu simuleerima, et järgivad rahvusvahelise õiguse või hea tava põhimõtteid. Ainus maksevahend on jõud. Balti riigid on seejuures piisavalt väikesed, et teha nendest „hoiatav näide“ tervele Euroopale.

Vene gaasisõltuvuse vähendamiseks tuleb tagada gaasivõrgu sõltumatust tarnijatest (vastav seadus jõustub 1.jaanuaril 2015), rajada regiooni alternatiivsed veeldatud gaasi terminalid ning ühendada Soome, Baltimaade ja Kesk-Euroopa gaasivõrgud. Mida paremini on Euroopa gaasiturud integreeritud, seda keerulisem on neid rünnata. Samuti tuleb soodustada kodumaise biogaasi tootmist. Meie ei pea loobuma gaasist kui energiakandjast, me peame lihtsalt tagama varustuskindluse ja sõltumatuse. Pikaajalisel energiavarustuskindlusel on lisaks rahvuslikule julgeolekule majanduse arengut toetav mõju.

Täieliku energiasõltumatuse tagamiseks tuleb Eesti lahti ühendada ka Loode-Venemaa elektrisüsteemist. Eesti on tänu põlevkivile elektrit eksportiv riik ja meil on Estlinki ühendustega tagatud ligipääs ka Skandinaavia turule, ometi kuulume jätkuvalt Venemaa elektrisüsteemiga samasse sagedusalasse, mis võib muuta meie elektrivõrgud haavatavaks. Ebastabiilsus oleks seda suurem, kui idanaaber saboteeriks üheaegselt nii gaasitarneid kui elektrisüsteemi. Riskide maandamiseks tuleb parandada ühendusi Lätiga, tugevdada võrguautomaatikat ja rajada idapiirile konverterjaamaga alalisvooluühendus.

Energiasõltumatust suurendavad investeeringud pole kindlasti odavad ega teostatavad üleöö, pigem käib jutt sadadest miljonitest eurodest kümne aasta perspektiivis. Samas on teada, et enamus elektrivõrkudega seotud arendustööd tuleks teha nii kui nii, energiajulgeolekut eraldi eesmärgiks seadmata. Samuti on rahalist tuge oodata Euroopa Liidult, kes on energiajulgeoleku tagamise seadnud oluliseks majanduspoliitiliseks prioriteediks.

Kokkuvõttes võib parafraseerida tuntud inglise vanasõna – me pole nii rikkad, et osta odavat Vene energiat.