Arhiiv aja järgi oktoober, 2014

Ligi: Tõnis Kõiv seisab inimeste kodurahu eest

30. oktoober 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Põhiliselt Reformierakonna Harjumaa viie piirkonna liikmed esitasid mind kandideerima 1. märtsil toimuvateks riigikogu valimisteks Harju- ja Raplamaa ringkonnas. Üks esitajatest on Reformierakonna aseesimees ja rahandusminister Jürgen Ligi… „Minu silmis on Tõnis alati töömees ja temasugustest on palju abi, mis jääb tihti märkamata. Mu eriline sümpaatia kulub talle selle eest, et ta oli esimene, kellega leidsin […]

Jürgen Ligi tagasiastumise puhul

27. oktoober 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Hea kolleeg ja võitluskaaslane Jürgen reageeris teravalt nõukogude okupatsiooni tagajärgede pisendamise soovile sotsiaaldemokraat Ossinovski poolt, kuid pidi valitsuse jätkamise nimel rahandusministri kohalt tagasi astuma… Nõukogude okupatsioon võttis Eestilt 50 väärtuslikku aastat, mida ei saa ega tohigi unustada. Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. Seetõttu otsustasingi võtta raamaturiiulilt Sofi Oksaneni raamatu Puhastus ja kinkida see järgmise […]

Aivar Sõerd: eelarvega langevad tööjõumaksud

22. oktoober 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Järgmise aasta riigieelarve toob kasu nii ettevõtjale kui palgasaajale, kuna toetab majanduskasvu ning tööjõumaksud langevad, ütles riigieelarve esimesel lugemisel rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. 

Sõerd märkis, et 2015. aasta eelarvekavas on palju rõõmustavaid sõnumeid: suurenevad toetused lastega peredele, tõusevad pensionid ja kasvab avaliku sektori töötajate sissetulek, kusjuures keskmisest suurem palgatõus ootab näiteks õpetajaid, päästjaid ning politseinikke. 

„Palgasaajatele on samuti häid sõnumeid – tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile, töötuskindlustusmakse 3 protsendilt 2,4 protsendile ning maksuvaba miinimum tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus. Inimestele jääb rohkem raha kätte. Kuna tarbijahindade tõus on alanenud, aga palgakasv jätkub, siis reaalpalga kasv ületab ka järgmisel aastal majanduse üldist kasvutempot. Eelarve seis ja mõõdukas majanduskasv võimaldavad parandada inimeste heaolu ja tõsta kindlustunnet,“ lausus riigikogu rahanduskomisjoni liige. 

Eelmisel nädalal avalikustatud tööandjate manifestis soovitati riigil alandada otsustavalt tööjõumakse, et kaitsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. 

„Järgmise aasta eelarvekava võimaldab alandada tööjõu maksukoormust ja vähendada tööjõukulusid. Tööjõumaksude vähendamine on üks tänase valitsusliidu peaeesmärke. Ettevõtjate jaoks on positiivne ka eelarvega antav sõnum, et majanduskeskkond püsib kasvusõbralik ja eelarvepoliitika pakub võrdset konkurentsikeskkonda,“ ütles Sõerd. 

Anna-Liisa Villmann
[email protected]

Laine Randjärv: riigi toetatud hoiuteenus lühendab lasteaiajärjekordi

22. oktoober 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Täna läbis riigikogus teise lugemise valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuseelnõu, mille eesmärk on muuta lapsehoiuvõimalused paindlikumaks.

„Kohalik omavalitsus peab täna tagama kõigile kuni seitsmeaastastele lastele lasteaiakoha. Antud seaduseelnõu kõige tähtsam uuendus seisneb selles, et omavalitsus võib lapsevanema nõusolekul pakkuda pooleteise- kuni kolmeaastastele lapsele lisaks munitsipaallasteaiale ka hoiukohta,“ põhjendas oma sõnavõtus eelnõu vajalikkust riigikogu aseesimees, Reformierakonna fraktsiooni liige Laine Randjärv. 

„Seaduses sätestatud nõue, et lapsevanema osa kuutasust ei tohi olla suurem kui 20% alampalgast, võimaldab teenust kasutada ka neil, kes seda ehk majanduslikus mõttes seni teha ei saanud,“ lisas ta. 

Riigikogu liige toonitas, et kuigi hoiuteenus ei asenda sajaprotsendiliselt munitsipaallasteaedu, on see suur samm edasi leevendamaks olukorda nendes peredes, kus laps lasteaiakoha puudumise tõttu on näiteks kodus võõra hoidjaga, sest ema-isa on pidanud tööle tagasi minema. 

Randjärv tõi hea näitena välja Tartu linna, kus haridusministeeriumi eelnõust joondudes juba praegu pakutakse vanematele varuvariandina lastehoiukohta. 

„Kui tegusal emal on valida, kas oodata sellise lasteaia järjekorras, kus on heal tasemel pedagoogiline tegevus, kuid sinna kohta ei saa, või leida võimalus hoiukoha näol, siis ma kindlasti kasutaksin viimast. Hoiukohas lastega tegelevad inimesed peavad samuti täitma teatud tingimused, kasvataja on iga viie lapse kohta. Kuni kolmeaastasele lapsele on olulisim sotsialiseerumine, harjumine iseseisva hakkamasaamisega, eluks vajalike toimingutega nagu söömine, riidesse panek või potil käimine. Lastehoius on omamoodi õpetajateks ka teised lapsed,“ lausus ta. 

Eelnõu järgi on alates neljandast eluaastast kohalikul omavalitsusel jätkuvalt range kohustus kõigile lastele lasteaiakoht garanteerida.

„Lasteaiakohaga on neljandast eluaastast garanteeritud ka süstemaatiline pedagoogiline tegevus. Ma usun, et sellest vanusest alates on see hea ettevalmistus peagi algavaks koolikohustuseks,“ lisas Randjärv. 

Anna-Liisa Villmann
[email protected]

Mati Raidma: Rootsi merekaitse tegutsemiskindlusest on palju õppida

21. oktoober 2014 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul annab Rootsi tegutsemismudel kindlust ka Eestis minna edasi ideega ühendada erinevates alluvustes olevad laevastikud ja seirevõimekused, et tagada kompaktne ja ühtne reageerimisvõimekus. 

„Rootsi käitumisest praeguses situatsioonis nende rannikuvetes tasub õppida seda, et oma piirialade kaitseks ei jagata end politsei ja piirivalve mereüksuseks ja mereväeks. Julgeolekuküsimuse tekkimisel reageeritakse kohe ja kõikide vahenditega,“ lausus Raidma. 

„Seetõttu ei ole Rootsi pidanud aega kulutama aruteludeks, kas Kaitsevägi tohiks reageerida või mitte. Seda situatsioonis, kus täpselt veel ei teata, kellega või millega tegu,“ kommenteeris Raidma. 

Reformierakonna rahvusliku julgeoleku strateegia näeb ette ühtse riikliku laevastiku loomist, milleks ühendatakse mereväe ja erinevate ametkondade (sh piirivalve) laevad ning arendatakse välja nõuetele vastava baassadam. 

Koostöös liitlastega on kavas arendada välja ka side- ja juhtimissüsteemid, arvestatav õhu- ja meredessanditõrje võimekus ning alustada rannakaitse loomist Kaitseliidu baasi.