Arhiiv aja järgi veebruar, 2015

Hea Harjumaa elanik!

28. veebruar 2015 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Kõige tähtsam on vabadus. See, et Eesti julgeolek oleks kaitstud, et kedagi meist ei küüditataks enam kunagi omaenese kodust teadmatusse… Kui Eesti riigi iseseisvuse ja meie vabadusega on kõik korras, siis saame mõelda ka teiste asjade peale. Et oleks vähem häiringuid meie ümber, ei haiseks ega müriseks ega toimuks muud elukvaliteeti häirivat. Et meil oleks võimalik … Continue reading Hea Harjumaa elanik!

Helkuripuust

27. veebruar 2015 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Paljude Harjumaa elanike postkasti on potsatanud mu voldik, kus on muuseas lühidalt mainitud ka helkuripuud. Kuna voldiku võimalused on piiratud siis järgnevalt pikem ja põhjalikum ülevaade helkuripuu aktsioonist ning inimestest, kes sellega seoses tänu väärivad… 13.november 2014 avaldas Eesti elu rubriik Delfis loo Saue valla helkuripuust Laagris asuva rahvamaja ees. Mu sõber Kristlin Kõrgessaar levitas … Continue reading Helkuripuust

EV 97

26. veebruar 2015 Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Eesti Vabariik tähistas 97.ndat sünnipäeva ehk päev täis erinevaid tegevusi ja mõtteid… 24.veebruar algas loomulikult Toompeal, kuhu kogunevad tuhanded inimesed, et pidulikult riigi sünnipäeval Pika Hermanni torni lipp heisata.  Meeleolu oli ülev ja Riigikogu esimees Eiki Nestor rõhutas oma kõnes, et inimene tahab olla vaba ja armastatud. Mõlemaga (vabaduse ja armastusega) tuleb aga pidevalt tegeleda, … Continue reading EV 97

Valdo Randpere: elatisvõlgnikel peab tekkima vastutus oma laste ees

18. veebruar 2015 Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Riigikogu liikmed toetasid täna ühehäälselt seisukohta, et ligikaudu 100 000 elatisraha tasumisest kõrvalehoidja elu tuleb teha võimalikult ebamugavaks, selgitas riigikogu õiguskomisjoni liige Valdo Randpere (Reformierakond). 

78 poolthäälega vastu võetud seadusemuudatustega ootavad Randpere sõnul elatisraha maksmisest kõrvalehoidjaid edaspidi karmid riiklikud sunnimeetodid. 

„Seadusemuudatus paneb nii mõnegi lapsevanema mõtlema, et tal on laps: enne, kui oma järeltulija ees pole kohustused täidetud, ei saa ka jahil käia ega autorooli istuda ning võib oodata kohtutäituri külaskäiku. Eeldatavasti tekib inimestel, kelle jaoks muud asjad on olulisemad kui oma lapse eest vastutamine, vastutus oma järeltulija ees, kui neilt võetakse ära materiaalse ja moraalse kohustuse täitmisest rohkem meeldivamad tegevused,“ lausus riigikogu reformierakondlasest liige. 

„Loodetavasti selle eelnõu tulemusena väheneb elatisvõlgnike arv niivõrd palju, et eraldi riikliku fondi loomine ning võlgnike kohustuste teiste maksumaksjate kanda võtmine muutub mõttetuks,“ lisas Randpere. 

Eelnõu 803 SE üheks suuremaks muudatuseks on kohtu võimalus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, jahipidamisõiguse ja relvaloa kehtivus. 

Kohtutäiturit kohustatakse lapse elatise võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarsemalt läbi otsima arestitava vara leidmiseks ning selle müümiseks, kui muud täitetoimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda. 

Uuenduslikuks muudatuseks on isiku sissetuleku suuruse arvestamine selle arestimisel. Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele. 

Anna-Liisa Villmann
Anna-Liisa.Villmann@riigikogu.ee

Tugev majandus, kindel tulevik.

16. veebruar 2015 Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Arto Aas Toompea lossis

Oma konkurentsivõime suurendamiseks peab Eesti majandus pakkuma maailmaturule kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Peame suutma toota rohkem uusi ja väärtuslikke kaupu ning teenuseid uut moodi. Ekspordivõimekuste tõstmine tagab suuremad sissetulekud ja maandab koduturuga seotud riske. Riigi põhiline roll majanduse ümberstruktureerimisel on luua eraettevõtlusele soodsad tingimused hästi koolitatud tööjõu ja parema ärikeskkonna näol.

Reformierakonna silmis on Eesti rahva sissetulekute ja üldise jõukuse kasvatamise strateegia peaeesmärkideks:

– Eestile maailmamajanduses soodsama koha võitmine, maailmaturule kallimate kaupade ja teenuste pakkumine.

– Eesti inimeste teadmiste, oskuste ja ettevõtlikkuse suurendamine.

– Rohkem kapitali töötaja kohta ja kaasaegse taristu rajamine.

– Nutikas spetsialiseerumine ja riskide hajutamine.

– Tööjõumaksude alandamine ja soodsa maksukeskkonna säilitamine.

Meil on väga põhjalik majandusprogramm, mille koostamisse kaasasime ka Eesti parimad poliitikavälised eksperdid. Ettevõtjatele  ja tööinimestele on eriti oluline, et soovime vähendada sotsiaalmaksu 2 protsendipunkti võrra 31%ni ja alandada töötuskindlusmakse 1,95%ni. Just liiga kõrged tööjõuga seotud maksud on ettevõtjatele takistuseks uute töökohtade loomisel ja töötajatele kõrgema tasu maksmisel. Selle probleemiga tulebki tegeleda. Samuti tõstame maksuvaba miinimumi 300 euroni.

Reformime siseriiklikud ettevõtluse toetamise reeglid (EAS, Arengufond, Kredex), et keskendada riigi tugi välisturgudel tegutsevate ettevõtete toote- ja teenusedisaini, tehnoloogiahüppe, turunduse ning muu ekspordivõimekuse suurendamisele, samuti tehnoloogilist innovatsiooni kandvatele idufirmadele. Fokuseerime Euroopa Liidu tõukefondide toetused arendustegevusele, suunamaks ettevõtteid tehnoloogiainvesteeringutele ja tootearendusele.

Hoiame riigirahanduse korras ja eelarve tasakaalus. Seame sihiks Eestist maailma ühe kõige atraktiivsema ettevõtluskeskkonna loomise, toetamaks kodumaise kapitali investeerimist Eestisse ja välisinvesteeringute sissevoolu Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Kaasajastame äri- ja investeerimisühingute struktuure reguleerivat seadusandlust. Võtame meetmeid kapitali kättesaadavuse parandamiseks väikestele ja keskmistele ettevõtetele (fondifond) ning vabastame ettevõtte tulumaksust kasu välismaal asuvate tütaräriühingute võõrandamisest.

Jätkame ettevõtlusega alustamise, väikeettevõtete tegevuse ja riigiga suhtlemise lihtsustamiseks loodud e-keskkonna arendamist (Ettevõtjaportaal, uus e-maksuamet jne) ning toetame kodumaise kapitalituru arendamist viisil, mis ei koorma maksumaksjat ja on majanduslikult jätkusuutlik.

Konkurentsivõimeline majandus eeldab kvaliteetset haridust

Seame sihiks sellise haridussüsteemi, mis arendab Eesti inimeste ettevõtlus- ja innovatsioonivaimu ning kõrget kohanemisvõimet muutuva maailmaga. Integreerime esmase finantskirjaoskuse, ettevõtlusõppe, programmeerimise ja robootika kõigi haridusastmete õppekavadesse ning laiendame  vaba- ja valikainete valikut. Kaasame hariduse kvaliteedi tõstmiseks hariduspoliitika planeerimisse ning teostamisse tööandjad. Kutseõppe ja tegeliku tööelu paremaks sidumiseks lõimime kutseõppe õppekavasse töökohapõhise õppevormi (nn õpipoisiõppe), mille õppekavakujunduse peamine sisend tuleb tööandjatelt

Eesti majandus- ja maksukeskkond on rahvusvaheliste hinnangute kohaselt üks maailma kõige konkurentsivõimelisem. Värske Heritage Foundationi uuringu järgi on Eesti esimesel kohal Euroopa Liidu majandusvabaduste edetabelis. Meil on, mille üle uhke olla. Aga alati saab oma tugevusi edasi arendada.

Majanduskasvu ja ausa konkurentsi huvides eelistame maksude paremat kogumist, mitte maksumäärade tõstmist või uute koormiste kehtestamist. Hoiame maksupoliitika stabiilsust ja suurendame maksukeskkonna ennustatavust – anname muudatustega kohanemiseks võimalikult pika aja, kehtestab saaste- ja ressursimaksud pikaks ajaks ette. Muudame ettevõtjate aruandluse ja kontrolli automaatseks ning vähekoormavaks. Arendame e-maksuameti uue versiooni, mis muudaks süsteemi ka majandusinformatsiooni pakkujaks ja oleks senisest veelgi kasutajasõbralikum.

Kindlasti säilitame ühetaolise tulumaksusüsteemi ja ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastuse. Lähtume põhimõttest, et riik sekkub ettevõtlusse võimalikult vähe, tehes seda vaid turutõrgete ilmnemisel või julgeoleku tagamise eesmärgil.